[Veteran]

        Aastaid tagasi sai toodud kodu kaunistama rootsi statsionaarmootor Fenix.Mootor oli lahti võetud ja agarad naiskodukoristajad olid kergemad tükid jõudnud juba põllule kivihunnikusse tassida. Ilmselt sinna visates oli purunenud ka kolvi deflektor. Üldiselt õnnestus kõik osad üles leida. Puudu jäi vaid kübar, millega kaetakse silindripea muna, mida eelnevalt vastava leeklambitaolise asjaga kuumutatakse. Siit siis ilmselt ka Kuumpeamootori nimetus. Kahjuks ei osanud seda kübarat õigel ajal teadmatusest otsida, kirjandusest siis hiljem selgus, et see peaks ka olema.

Terv. Veteran.

[gruppen]

Ma ei saa täpselt aru miks ma seda teemat varem näinud ei ole - ilmselt on silmad pesemata olnud aga nüüd ikka nägin.
Statsionaarmootorid on kobedad tükid küll, endal ühtegi kuumpead kahjuks küll ei ole.
Esimene mootor mis on ostetud vana-vanaisa poolt millalgil Wabariigi ajal, kannab sildil nime IHC. Kui see lahtikirjutada International Harvester Company'ks siis võib öelda, et nimetus Deeringi mootor ei olegi väga vale. Mida kõike täpselt IHC tootis ei oskagi ette kujutada - seda embleemi kannavad ikka päris paljud masinad.
Kuna mootorid minust hetkel kaugel siis siin mõned vanad ja hädised pildid:

asub ta mul katuse all loomulikult ja käib ringi ilusti. Karburaator ja magneeto (Wico) on toas ahjutaga. Ühe Wico olen ka veel tagavaraks saanud- juhuks kui rokiks peaks minema. Kuna paremaid pilte pole siis siin ka üks mahapildistatud pildike mootori käsiraamat/kataloogist:

Puuduvaid juppe on mõned üksikud: paar määrdetoosi korki ja originaal süüteküünal (IHC logoga loomulikult )
Mootoril on ka väikene lugu juures. Nimelt kuskil 1940ndate lõpul soovisid okupandid vana käest mootorit töölisrahva hüvanguks nõutada. Asi lõppes sellega, et ühel tuisusel talveööl "varastati" mootor meilt ära. Tõe huvides ja läbiotsimishirmus veetigi mootor sugulaste juurde kus oli varjul paarkümmendaastat - puuriidas loomulikult. Sellest tulenevalt on ka originaal rumeroheline värvikiht tänaseks päevaks juba enamuses kaduva teed läinud. Pärast tagasi kojujõudmist töötas mootor veel mõne talu sindlikatuse saagimisel ja siis lükati varju alla. Klaasist määrdetoos pisteti kappi ja magneeto koos karburaatoriga ahju taha. Käivitusvända esmasel leidmisel küsisin vanaisa käest, et kas tema oskab ehk öelda millele selline mõne kilogrammine vändakene kuuluda. Vastus, et Deeringu mootorile pani ausalt öeldes jahmatama, eriti peale seda kui vanaisa lisas: "et üles leiaks peale maandumist".... Nimelt olevat üks kindel kord kus vända ebaõnnestunud eemaldamine käivitunud mootorilt tipnes vända orbiidile minekuga. Eks mootor tõmbas pöörded liiga kiirelt üles ja vanaisa ei jõudnud vänta otsast maha tõmmata ja siis toimus see eraldumine juba omadel tingimustel. Korra olevat vänt taeva ka ära kadunud nii, et päris 5 meetri kõrgusele ikka ei lennanud - natuke kõrgemale. Mitu suve on olnud juba plaan mootor ka korra mütsuma panna aga senini ei ole jõudnud.
Kuna küll küllale liiga ei tee siis julgen mainida ka, et on mul olemas ka väiksem mootor. See on pärit naaberkülast ja legend on teadmata. Oma viis- kuus aastat tagasi korra küsisin aga siis ei antud. Mõni aeg hiljem saadeti sõna, et tuleks ma nüüd ometi järgi muidu äkki ei saagi enam asja. Läksin siis 40ga järgi sellele, sõitsin õunapuu aeda, lasin kopa maha ja läksin oma uut "rõõmu" vaatama. Ega eriliselt positiivset ei olnud. Jahutussärgis oli sees klaasist õlinõu ja neli või viis peotäit mulda. Häälesumbutajast kukkus robinal tigusid välja ja mootor loomulikult ringi ei käinud. Lohistasin kuidagitmoodi õunapuu alt mootori välja ja koppa. Eestiaegne taluperemees saabus ka siis vaatma ja arvas, et ehk saan ikka mootori käima. Mina enam ei arvanud aga vaatepilt läks ainult hullemaks. Koju jõudes katkusin lahti ka väntvõlli katte ning kraapisin silindrist (mis muuseas on tegelikult välismaailmale altpoolt absoluutselt avatud) veel mõned peotäies mulda välja. Olin kahe optsiooni vahel: vanaraud või lillepott. Muid versioone ei tundunud enam olevat. Lõin veepumbale voolu järgi ja hakkasin siis tulevast lillepotti uhama. Kui asi juba väliselt rohkem mootor välja nägi keerasin ka magneeto koos kronsteiniga ära (kronstein muuseas on samaaegselt ka süüteküünlapesa- nimelt kronstein pressitakse kahe poldi abil koonusega silindrisse kinni ja koonuse keskel on keere süüteküünla jaoks ) sest nii kapitaalselt haput Wico magneetot ei ole ma kunagi näinud. Silindrikaane keerasin lahti ja koputasin otsast. Kuna mootoril on kunagi vesi sisse jäänud siis on kaas lõhkikülmanud - oletatavasti asisem keevitaja parandab selle ehk ära. Olenemata sellest, et klapid olid nagu kinni ja kaan peal, olid silindris suuremad teod sees kui küünlaava läbimõõt. Siinkohal peaks kõik inimesed arvama, et sellise silindriga ei ole midagi teha. Aga tuli välja, et olulisel pinnal sügavat ega urmset roostet pole ja pärast kahe nädalast leotamist dinaturka ja petrooli (Deutsche Wehrmachti petrooliga, loomulikult ) lahusega hakkas leotis kolvi pealt ära kaduma. Külastus hürdopressi juurde näitas, et kolb liigub silindrid, kuid edasi oli vaja silindrit peene liivapaberiga puhastada, et kolb koos rõngastega tervelt välja lükata. Kohati võttis leotis rooste nii ilusti maha, et alt tuli veel läikiv silindrisein välja ja tegemist ei ole huumoriga siinjuures. Kokkuvõtvalt uputasin ma seejärel mootori tükid diiselküttesse ja seejärel mäkerdasin õliga. Iga natukese aja tagant mõtlen, et millal ma sellega retsima hakkan aga siiani ei ole aeg kätte jõudnud. Aga lootust veel on, alles üle-eilegi toksisin varbaga piki silindrit ja mõtlesin, et kas suure mootori Wico võiks ehk süüdet pakkuda
Ja kui nüüd keegi küsib pilte või mootori nime siis jään vastuse võlgu. Pilte siin arvutis ei ole ja nimi on küll keele peal aga vaibale sülitada ei taha Annab aeg arutust nädalalõpus, lisan ka pilte väikemehest. Annan järje üle järgmisele!

[Veteran]

Üks tore mälestus statsionaarmootorist on seotud tsikliüritusega Ilomantsis 1991. aastal.Teatavasti on " maamootorite" kogumine- taastamine põhjanaabrite juures populaarne.Nii oligi siis tsiklirahva äratamiseks kämpingu majakeste vahel varahommikul tiirutamas sõiduauto mille haagisel paukus käia maamootor.
Loomulikult olid selle peale kõik see rahvas, kaelad pikad, taredest piilumas.

Teine lugu, mida sõber Uolevi pajatas, oli stats.-mootorite kogujast, kes külaliste lõbustamiseks püüab lühikese ajaga maksimaalse hulga mootoreid käivitada. Nii seal siis paarkümmend mootorit vähemalt paugutab...

Terv. Veteran.

[Raudpats]

Minul ka üks statsionaar nüüd kodus.
http://album.ee/album/433433/50179035
Ei ole töökorras, kuid tundub, et kõik detailid liiguvad. Vaatamata sellele, et osa jubinaid on traadiga kinnitatud, ei olevat see töötamist seganud. Hetkel peal olev traktori magneeto on omadega õhtal. Originaalist ei ole jälgegi. Karburaatorist on puudu ujuk. Küünal on lootusetult kõvasti kinni roostetanud. Summuti on ära murdunud. Õhupuhasti on puudu ( seal olevat olnud originaalis tükike metallvõrku, midagi umbes sellist , nagu võrri paagi korgi all). Viimati olevat pauku teinud umbes 15-20 aastat tagasi ja siis mingeid suuremaid vigasid omaniku sõnul ei olnud. Üritan puuduvad osad leida ja mootorit natuke korrastada. Loodan ,et saan käima. Ja see on bensiinimootoriga, erinevalt nendest , mis eespool kirjas on.

[gruppen]

Kiika ka sinna: http://motorenbau.bboard.de/board/ftopic...865-8.html

Seal piltidel näha olev Boschi magneeto mul oli. Tähendab osa sellest oli kunagi. Kas ka praegu - on küsitav aga võin vaadata kui soovi on. Kuigi ilmselt töölepaneku jaoks jääb sul ikka traktori magneeti sest kas ülejäänud juppe leiab sellele, ei oska ette kujutada (kõikse pealt pean sellegi üles leidma muidugi).
Küünla probleem on muidugi vähe tõsisem- kui see seal nii kõvasti kinni on.
Kütusepaak ei tohiks originaal olla?

[Raudpats]

Küünla sain lahti. Kütusepaak ei ole tõesti originaal.Mingeid magneeto jäänuseid on mul endal ka, aga need kõik erinevad, ei anna kokku sobitada. Originaal olevat olnud "käivituskiirendiga", pole sellist Boschi magneetot vist näinudki. Silindripea võtsin lahti, klapid tahavad sooveldamist. Silinder on korralik ja kolvil ka lõtku ei ole, ilmselt ei pea uusi (või asendus-) rõngaid otsima hakkama.Mootoris oli peale õli igasugu muud möginat, üritasin karteri puhtaks pesta seestpoolt. Ei saanud aru sellest õlituse asjast , seal kus on jaotushammasrattad ja nukkvõll - sinna vist käib eraldi õli? Nookurivõlli otsas on auk ja seal on midagi katki läinud, kas seal võis olla tavotitops? Muud õlitust seal igatahes ei ole. Karburaatori seest on ujuk puudu ja sinna on vist üsna raske midagi aretada.Bensiin (petrool) tuleb alt ja all on ka nõelklapp.Ujukiruumi üleval servas on kangikeste süsteem, mis siis ujuki tõustes peaks nõela alla vajutama ja klapi sulgema. Kui kellelgi on sellist ujukit, siis sooviksin näidiseks pilti. Või siis ostaks ujuki, kui kellelgi üle on.
Alustasin uue alusraami tegemist, muud täna ei jõudnudki.

[gruppen]

Silinder on korralik ja kolvil ka lõtku ei ole, ilmselt ei pea uusi (või asendus-) rõngaid otsima hakkama.Mootoris oli peale õli igasugu muud möginat, üritasin karteri puhtaks pesta seestpoolt. Ei saanud aru sellest õlituse asjast , seal kus on jaotushammasrattad ja nukkvõll - sinna vist käib eraldi õli? Nookurivõlli otsas on auk ja seal on midagi katki läinud, kas seal võis olla tavotitops? Muud õlitust seal igatahes ei ole. Karburaatori seest on ujuk puudu ja sinna on vist üsna raske midagi aretada.

Ega asendusrõngaste leidmine ka nii lihtne pruugi olla. Jumal ise teab mis nende rõngaste laius üldse veel olla võib. Mis silindri läbimõõt üldse on? Nuka ja jaotushammasrataste määrimise kohta ei oska arvata. Enda Massey-Harrise'l näiteks jooksevad need omast rõõmust ilma määrdeta (ju tuleb peale tilgutada õli ilmselt) ja kepsulaager on üldse määrdetoosiga määritav. Sinu mootori kohta ei oska arvata. Kui sinna karpi õli valada siis kuhu see kaob? Proovi, kui sul karter lahti niikuinii siis peaks näha olema mis vedelikud kuhu liikuda tahavad. Nookurivõlli otsas võis tavotitops olla. Kui sa ujukiruumi sisemusest pildi teed ja üles riputad koos oletatavate mõõtmetega siis ehk on võimalik midagi asemele leida. Kuigi - raske saab see ilmselt olema. Ja pilte karteri sisemusest sooviks ka, silmaringi laiendamiseks

[Veteran]

Hulka aega otsisin eestiaegsetest tehnika- ja põllumajandusajakirjadest infot Feniks mootori kohta, kahjuks tulutult. Ükskord aga antikvariaadis mul vedas, kui leidsin 1919 a välja antud raamatu statsionaarmootorite kohta ja selles leidus ka minu Feniks! Poleks uskunud, et see nii vana mootor on.        

[Raudpats]

Tänane päev tõi sellise teadmise, et minu mootoril on silindripeaga suht nutune lugu. Seda on keevitatud mitmest kohast, no see ei ole mingi uudis.Klapid olid vaga paksu kõntsaga koos ja otsustasin nad puhtaks teha.Oli plaan ka sooveldada. Aga klapisääred loksuvad juhtpuksides ikka väga kõvasti. Ei ole sellist loksu veel kunagi näinud. Säärel on selge kulumise jälg näha. Tuleb hakata mingeid teisi klappe otsima, mida saaks sinna sobitada. Juhtpuksid on silindripeaga ühes tükis, need välja ei käi. Originaalklapid on ühesuurused mõlemad. Sääre läbimõõt 12mm, pea läbimõõt 54 mm ja kogupikkus 170 mm, tööpinna nurk 30 kraadi. Suured klapid ühesõnaga. Ei tule praegu ette , kust selliseid võiks leida. Jossi omad on vist midagi sellist, ei leia andmeid praegu kusagilt. Kui saan 12mm säärega sobivad klapid kusagilt ja need ei loksu juhtpuksi sees , siis on väga hea. Aga äkki on juhtpuks nii kulunud, et peab seda järgmisesse mõõtu hakkama ajama?! Jossi klapil vist on tööpinna nurk 45 kraadi, siis järelikult ka freesi veel vaja... Klapipesa tundub olema samast materjalist, mis kogu silindripea, ei ole sinna eraldi pesa istutatud. Kui keegi oskab midagi asjalikku soovitada, siis tänud igatahes.

---

[attachment=30291][attachment=30292]
Nõel koos kaanega on siis selline. Ujukit ei ole. Ujuk peaks olema vabalt (st. kinnitamata) ja keskavast peaks nõel läbi käima. Ujuki üles tõustes peaks kahe õlaga hoob suruma nõela ülaosas olevale seibile, see liigutab nõela allapoole ja klapp sulgub. Väga lihtne! Pilt on natuke petlik selles suhtes, et kui need hoovad ripuvad ja siis hakkavad ujuki toimel ülespoole tõusma, siis seni, kuni nad saavutavad horisontaalse asendi, ei juhtu mitte midagi. Edasisel ujuki tõusmisel toimub nõela liigutamine. Aga ujukit ei ole! Ilmselt peab olema ujuki ülemine serv äärtelt kõrgem ja keskelt nõgus. Originaal olevat olnud imeõhukesest plekist mis karburaatoris loksunud vee tõttu läbi roostetas.

[Raudpats]

tegutsesin edasi mootori kallal. sisemusest paar pilti:
http://album.ee/node/20134811/50179035
siin siis näha karteri põhi koos õlisoonega. õli peab olema umbes 5cm, vaateaknast saab tasapinda kontrollida.
__________________________________________________
http://album.ee/node/20134815/50179035
Sellel pildil on näha seda vända poolt, mille otsas asuvad jaotushammasrattad.Minu kahtlused olid põhjendatud - jaotushammasratastel peab olema eraldi õlitus, karteri õli ei jõua sinna kuidagi. Ehk homme jõuan selle asjaga lähemalt tutvuda.
__________________________________________________
http://album.ee/node/20134805/50179035
Ja sellel pildil on imelik vigur kepsu alumise pea otsas. See peaks olema õil-lusikas. Kui kepsu pea liigub õlivannist läbi, siis lusikas peab õlisoonest võtma kaasa õli ja selle siis igalepoole laiali viskama. Minuarust on lusikas katki, mingi imelik traat ripub? Kui õlitasapind on normis, siis lusikas ulatub max 2 mm õli sisse, seda on ju vähe? Ja mille jaoks see traat seal ripub? Ilmselt tuleb lusikat natuke tuunida.
___________________________________________
vastuseks ühele eelnenud küsimusele - kolvi diameeter on 120mm ja käik 150mm. Silindri maht siis peaks olema 3,141593 x (60 x 60) x 150= 1,6964 liitrit

[gruppen]

Juhtpukside kohta üks mõte on aga ennem kui seda siia kirjutama hakkan konsulteerin ühe targemaga.
Ujuki kohta ei oska midagi tarka esialgu kosta.
Vaatasin seda kepsupilti ka ja selle rippuva traadi kohta oskaks arvata ainult seda, et kepuspoldi keere on tagant nutune ja alla on pandud traadist rõngas mis on hakanud sealt välja venima? Kuigi see tunduks natukene kohtlane tegevus
Kui sa lusikat sättima hakkad siis keerad kepsu ilmselt niikuinii lahti - eks siis näed täpsemalt ka mis värk selle rippuva traadiga on (pildilt tundub samasugune traat olema ka kepsupoldi stopperiks). Kepsulaager on vahetatud ilmselt, küllap siis tegeldi ka selle traadi väänamisega.

[Aspelund]

Kas mitte kaasfoorumlane urmast pole suur spetsialist klappide, silindripeade ja kõige nendega seonduva alal? Äkki temal paar head nõu varuks.

A.

[Raudpats]

Kas juhtpuksid võib 12mm pealt töödelda umber 13mm peale? Spets freesiga + hoonimine. Kas võib olla, et seal on mingi pinnatöötlus algselt, mis ümberfreesimise käigus kaotsi läheb. Jossi klapist saaks teha, aga selle klapisäär on 13mm.

[Veteran]

Uue ujuki peaks saama õhukesest vaskplekist ( peil ) kokku tinutada. Klapisääre puksi 13 mm peale tegemine on õige mõte, arvatavasti hõõritsa abil on see tehtav. Kasutades regul. hõõritsat, jääb võimalus ka pinna silumiseks " nuiaga"

Parimat! Veteran.

[Raudpats]

Tänud Aspelundile hea idee eest. Urmas igati nõus aitama. Asi edeneb. Loodetavasti lähevad käiku Jossi klapid. Nendel klapisäär 13mm ja klapipea 55mm,kogupikkus 220mm. Esialgsete vaatluste kohaselt peaks õnnestuma need sinna sobitada.

[Raudpats]

Nüüd on viimasest postitusest häbematult palju aega mööda läinud. Sendling mootori remont on kõvasti edasi arenenud.
Esimene käivitus sai juba eelmise suve lõpus tehtud. Kuid pööreteregulaator oli siis katki ja hooratast ei saanud võllilt kätte. Ja siis ei olnud enam aega ka. Nüüd siis võtsin hooratta maha ja tegin regulaatori korda. Lihtne lause- võtsin hooratta maha!
Eelmisel suvel õnnestus selle tööga kaks korralikku tõmmitsat ära lõhkuda. Seekord tegin spetsiaalse rakise ja sinna sisse panin hüdrotungraua. Pumpasin tungi pinge alla ja aitasin suure haamriga. Ei mingit efekti! Kuumutamise olin juba eelmisel aastal ära proovinud. Igasugu häid ja veel paremaid vedelikke olin ka liitekohale hulgaliselt pihustanud. Kergelt nagu lootusetuse tunne tuli peale. Asendasin 5T tungi 10T-sega. Pumpasin kõik uuesti pinge alla, rakis läks kahtlaselt kõveraks. Koputasin jälle vasaraga vastu hooratta servasid. Algul tasa ja siis julgemini. Ja ikka ei midagi. Otsustasin , et tuleb uuesti kuumutada. Igaks juhuks panin hoorattale veel ühe kolaka. Ja samal hetkel käis igavene pauk! Hooratas lendas otsast , tung kukkus maha, rakis lendas eemale. Saingi hooratta kätte.
Pööretepiiraja parandamine oli juba "dela tehniki". Nüüd on siis aparaat jälle koos ja töökorras. Suur tänu osutatud abi eest ksf! urmast-le ja ksf! onumeelis-ele !
Mõned videod
http://www.youtube.com/watch?v=qPyzIn2034w
http://www.youtube.com/watch?v=2PBghgh9afM
http://www.youtube.com/watch?v=fv_raVk4Gcs

[gruppen]

Mis siin muud öelda, kui ainult kiidusõnu!!!!!!
Viimase peal, annab motivatsiooni juurde kohe
Mida põletisaineks kasutad? Petrooli või segad bensiini diiselküttega? Umbes 30-40 protsenti bensiini ja ülejäänud diislit, peaks ka kannatama mootoris põletada. Sillaotsa muuseumi BMV käib sellise seguga jutu järgi.

[Raudpats]

Mida põletisaineks kasutad? Petrooli või segad bensiini diiselküttega? Umbes 30-40 protsenti bensiini ja ülejäänud diislit, peaks ka kannatama mootoris põletada. Sillaotsa muuseumi BMV käib sellise seguga jutu järgi.

Käima panen bensiini pealt ja edasi läheb bensiini ja diiselkütte segu umbes 1:1. Aga alguses lasin puhta bensiiniga, nii nagu vana omanik soovitas. Ei teagi, mis see kõige õigem ja parem oleks? Lambiõliga igatahes sureb ära. Konks on vist veel ka selles, et karburaatoril on üks jublakas puudu - sealt, kus õhk sisse tuleb, peaks minema üks toru sumbutaja juurde. Eesmärk on siis see, et sisseimetav õhk oleks võimalikult soe, siis pidi kannatama ka lambiõliga kolbi jooksutada. Paak on ka ju ainult üks, originaalis on kaks paaki - üks bensiinile käivitamiseks ja siis teine paak sooja mootoriga töö tegemiseks. Ei ole kusagilt sobivat paaki leidnud. See väike bensiinipaak on tegelikult teise mootori pealt laenatud. Käivitamiseks on sisselaskekollektoril ärakäiv punn, kust saab tilga bensiini otse sisselaskeklapile valada.

[gruppen]

Eks ta selline mängimine olegi. Fordsonit sai selle eelpool toodud seguga toita, töötas küll aga suitses omajagu. Diisel ja bensiin ei taha ju hästi seguneda ka. Petrooli pole veel paaki valanud. Fordsonil soojendatakse petrool üles spiraali abil, mis on vastu väljalaskekollektorit - siis aurustub paremini. Ausalt öeldes polegi nii hoobilt mõelnud, mis moodi petroolimootoriga statsionaare käivitatakse Oma suurel Deeringul on üks paak peal ja väiksel Harrisel on ka esmapilgul üks olnud. Või valatakse karburaator mingist avavusest bensiini täis ja siis käib esialgu sellega. Hea küsimus tegelikult.

[Raudpats]

Täna sai suurest igavusest veel ühte mootorit näpitud ja läks teine kogemata käima.
http://www.youtube.com/watch?v=fA5nUDsq-dk
http://www.youtube.com/watch?v=D7XD-evhGX8

See on siis vesijahutusega kahesilindriline neljataktine bensiinimootor Le Roi. Valmistatud Ameerkamaal Milwaukee linnas Le Roi Company-s ilmselt eelmise sajandi 30-ndel aastatel. Väntvõll käib justkui valepidi ringi ja sellega oli alguses igavene tegu - üritasin mootorit käima panna ja ei tahtnud sugugi minna. Topkaga (vanemad spetsialistid teavad, mis on "topka") aga lõi õhupuhastist igavese tahmalondi välja. Tekkis mõte , et äkki sellel viguril käib vänt teistpidi ringi.
Kui ma selle mootori sain, siis mootor oli laiali , puudus üks rihmaratas ja käivitusvänt koos käbiga. Need käisid nukkvõlli pikenduse otsa. Rihmaratast ei ole veel jõudnud teha aga käbi tegin kohe. Ja tegin nii, nagu tavaliselt käib. Aga kuna käivitamisel esines igasugu anomaaliaid, siis hakkasin asja uurima ja selguski, et vänt käib tagurpidi. Selleks ajaks olin ma muidugi juba magneetole vastupäeva käiva käivituskiirendi ehitanud ja uue kontaktiplaadi samuti. Õnneks olid ka vanad alles. No see mootor oli müüjal lahti võetud ja magneeto oli puhta puru, eks seetõttu läkski niikaua aega, enne kui õiged otsad leidsin.