[Sm. Volgahuviline]

Ark-i lehe andmetel on see auto eesti registris. Tundub uskumatu, et musta põhjaga numbrit päris igaüks (suure raha eest) tellida saab. Ilmselt annab selleks kasutada ka mingit nn. JOKK- skeemi....

.... või rakendatakse kas siis ärarääkimisoskust, või siis mingisuguseid tutvusi "kõrgematest instantsidest".

Musta numbri puhul selline tegevus "tänapäeval on kõik ostetav" lõhnab igatahes "suure kella külge paneku" järgi. Must number peaks olema eelkõige ühe või teise, viimse seibini autentselt taastatava masina puhul antud kontekstis see nö. tipp, või kõrgeima taseme tunnustus, mille nimel nähakse vaeva.
Mitte et see on mingisuguste "teatud summade või teenete eest" vabalt kättesaadav kaup.

[kass]

see "viimse seibini taastatud sõiduk, mille vuntsimiseks nähakse vaeva" on tänapäeval siiski raha eest valmiskujul saadav, või siis on võimalus kellelgi lasta see vaev näha, kompenseerides nähtud vaev ja töö kõbisevaga.
pealegi pole vaja igat seibi ka vuntsida, piisab ka juba näiteks 75 % originaalsusest, ja ega hindajad ka kõike ei jõua vaadata ja ega ei oskagi igal sõidukil neid nüansse ning detaile "õigesse väravasse ajada" !
Eks see must number on ikkagi mingi kompromis ja üldine hinnang üldiselt, sageli peavad hindajad vaagima masinaid, mida nad päris üksipulgi ei tunne.
Viimane lõik jälle teemast välja

[denis23]

Ma arvan, et probleem on teine.

Ranged nõuded seisukorrale viivad selleni, et meie MN registris olevad autode hulgas on ebaproportsionaalselt suur võrdlemisi lihtsate autode osakaal, ehk väikesed, omal ajal üsna odavad sõidukid, mille juures kasutati üsna standardsed materjalid.

Sellepärast et viia tehasekonditsiooni näiteks, Jaguar ja ZAZ-966 on natukene erinevad asjad, eks ole?

[IIIFFFAR]

Mitte et see on mingisuguste "teatud summade või teenete eest" vabalt kättesaadav kaup.

Kõik siin ilmas on müüdav. Mõni ainult natuke........

[sm.Poljakov]

Musta numbri puhul selline tegevus "tänapäeval on kõik ostetav" lõhnab igatahes "suure kella külge paneku" järgi. Must number peaks olema eelkõige ühe või teise, viimse seibini autentselt taastatava masina puhul antud kontekstis see nö. tipp, või kõrgeima taseme tunnustus, mille nimel nähakse vaeva.
Mitte et see on mingisuguste "teatud summade või teenete eest" vabalt kättesaadav kaup.

Just! Sellepärast kiunuma hakkasingi! Ma tavaliselt ei inise, aga seekord küll kuidagi kihvatas. Ja saigi veits "kella" külge pandud.

[Sm. Volgahuviline]

Musta numbri puhul selline tegevus "tänapäeval on kõik ostetav" lõhnab igatahes "suure kella külge paneku" järgi. Must number peaks olema eelkõige ühe või teise, viimse seibini autentselt taastatava masina puhul antud kontekstis see nö. tipp, või kõrgeima taseme tunnustus, mille nimel nähakse vaeva.
Mitte et see on mingisuguste "teatud summade või teenete eest" vabalt kättesaadav kaup.

Just! Sellepärast kiunuma hakkasingi! Ma tavaliselt ei inise, aga seekord küll kuidagi kihvatas. Ja saigi veits "kella" külge pandud.

Ega nende asjadega kahjuks ongi nii, et mingil seltskonnal, kes tahab ka tunnustust teenida, olgu selleks siis teatud ringkondades kvaliteedimärgina jagatav must number vms. on sellistest tegelastest suhteliselt poogen, kes peavad aatelisi põhimõtteid rahast olulisemaks.
Vaimupimeduse ja raha jõud on suur.

[Volks]

Chryslery teema jätkuks juhin kaasfoorumlaste tähelepanu sellele et info EVKL ekspertide poolt väljastatud aktide kohta on täiesti avalik ning sellega saab tutvuda vanatehnika.ee vahendusel (v.a. omaniku isikuandmed). Tehnilistel põhjustel riputame info sinna üles pakettidena. Kõige värskemat info nende sõidukite kohta saab aga registripidaja käest kelle nimi on koos akti väljastanud ekspertide nimedega on igal akti leheküljel.
Kuna ei külasta seda rubriiki eriti sageli siis üllatas mind tõsiselt avastus selliste "Vandenõuteooriate" arendamisest foorumis, seda enam et teemas osalenutega olen isiklikult tuttav ning enne kahtlustuste väljakäimist millele järgnes tõsine poriloopimine oleks kohane olnud veenduda et selline kahtlustus on ka põhjendatud. Siinjuures teatan kaasfoorumlastele et poleemikat põhjustanud sõiduk on kõikide reeglite järgi saanud vanasõiduki tunnustuse. Akti riputasin ajutiselt aadressile http://www.unic.ee/75 . Õige pea on kogu pakett nähtav ka vanatehnika.ee lehel.
Kahjuks ei ole mul au tunda nimetatud sõiduki omanikku kuid eeldan et selle pisut kummalise numbri Eesti vanasõiduki kohta valis omanik lähtuvalt sõiduki valmistamise aastast. Teatavasti ei reglementeeri seadus nn. "mustade numbrite" korral mingeid erilisi nõudeid kasutatavate sümbolite osas ning analoogiliselt tavanumbritega võib lisatasu eest saada valida endale meeldiva kombinatsiooni juhul kõik teised "musta numbri " saamise kriteeriumid on täidetud.
Teatavasti on Gentlemanidele omane vastutus oma tegude ning ka sõnade eest ning kuna vanatehnikaga tegelemine on suuresti Gentlemanide hobi siis loodan siiralt et siin põhjendamatude kahtlustustega esinenud kaasfoorumlased vabandavad siinsamas ka nende ees keda nad tõsiselt solvanud on: eelkõige nimetatud sõiduki omaniku, ekspertide ning ka ARK-i ametnike ees. Usun et peale seda võiks selle auto teema lukku panna
Mati Kits VTKL registripidaja
tel 5525324

[olevtoom]

.... Siinjuures teatan kaasfoorumlastele et poleemikat põhjustanud sõiduk on kõikide reeglite järgi saanud vanasõiduki tunnustuse. Akti riputasin ajutiselt aadressile http://www.unic.ee/75 . Õige pea on kogu pakett nähtav ka vanatehnika.ee lehel. ...

No kui kõigi reeglite järgi, siis muidugi. Mina siin varem kobisenud pole, aga nüüd tekkis küll paar küsimust.
Esiteks, kas aktis lahter "pinnakate" hõlmab muuhulgas värvkatet?
Teiseks, kui jah, kas siis on võimalik erelillale Volgale ka must number saada? Sest kõnealuse Imperiali (mitte Chrysleri -- nagu teada, oli Imperial noil aastail isesesisev mark) värvitabelis ei sisaldu midagi sarnast. Vt. näiteks Imperiali-klubi lehte.

[Volks]

See oleks pigem küsimus ekspertidele, kuid minu arvates on see värvikaart 50 aasta jooksul kõvasti tuhmunud ning värvid oma sära kaotanud, sest 50-ndate Ameerikas kaeti autod äärmiselt kontrastsete värvidega ning sageli ka kahe omavahel teravat kontrasti tekitavate toonidega. Kui Chrysler oma Imperiali juures oleks kasutanud nii pleekinud värve siis vaevalt tal sellel turul erilist edu oleks olnud loota

[denis23]

Ja mina esitan veel ühe küsimuse - kas Elvise Caddy oleks ilma musta numbrita jäetud, sellepärast et Cadillaci värvikataloog sellel aastal ei sisaldanud roosa värvi?

[Sm. Volgahuviline]

Kuna mina olin esimene, kes siin niiviisi "ämbrit kolistas", siis muidugi ma vabandan oma kõneviisi pärast kõigi asjaosaliste ees. Sama vabanduse saab ka sõiduki omanik.
Värvitahvlite ärapleekimise koha pealt jään vastuse võlgu, kuna ei tegele trükikunstiga.

Senimaani on vastavad "vanatehnikatõbised" juba harjunud ja iseenesestmõistetavaks võtnud, et musta numbri väärilisi autosid tähistatakse registreerimismärgil "A" tähega ja mootorrattaid "M"-ga.
Kumma variandi kohta on lihtsam väljastatud numbrite kohta ülevaadet pidada ? Kas näiteks A 015, A 016, jne. Või näiteks M 410, P 959, S 500, jne. jne.
Ma kaldun arvama, et see esimene variant.

Selle lisatasu eest omale ükskõik missuguse meelepärase musta numbri ostmine oligi põhjus, millest kogu see segadus alguse sai.
Kui oleks näiteks vanatehnika.ee lehel, musta numbri alarubriigis must-valgel kirjas olnud, et musta numbri vääriliseks tunnistatud sõiduk ja selle omanik ei pea tingimata kasutama üldlevinud varianti(näit. A 222) vaid auto saab omaniku soovi korral omale meelepärase tähe- ja numbrikombinatsiooniga registrimärgi, siis poleks selle auto kohta siin ka mitte mingit verbaalset poriloopimist toimunud.
Mina igatahes sellist meelepärase numbri tellimise klauslit siit lehelt küll ei leidnud.

[olevtoom]

... 50-ndate Ameerikas kaeti autod äärmiselt kontrastsete värvidega ning sageli ka kahe omavahel teravat kontrasti tekitavate toonidega. Kui Chrysler oma Imperiali juures oleks kasutanud nii pleekinud värve siis vaevalt tal sellel turul erilist edu oleks olnud loota

Esiteks olid 50. aastate ameeriklastel valdavalt kasutusel pastelsed toonid (pesuroheline-elevandiluu, nagu vene autodelgi 50. lõpus ja 60. alguses). Teiseks, kümnendi lõpus ilmus küll kõvasti eredaid toone, kuid metallikvärvid jäid sündsalt tagasihoidlikeks. Kolmandaks on ainsa sinnakanti mineva rohelise tooni nimi Imperiali värvikaardil "Cypress Green", ja kes kordki elusat küpressi näinud, ei saa kuidagi arvata, et tol soliidsel tumedal puul midagigi ühist oleks siiin teemas kõne all oleva räige briljantrohelisega.
(Muide, "musta numbri" akti piltidel näeb Imperiali värv parem välja kui tegelikus elus).
Kuid kui sõiduk musta numbri vääriliseks tunnistatud, siis registreerimismärgi sisu võiks tõesti igaüks vabalt valida, makstes muidugi vastava riigilõivu.

---

Ja mina esitan veel ühe küsimuse - kas Elvise Caddy oleks ilma musta numbrita jäetud, sellepärast et Cadillaci värvikataloog sellel aastal ei sisaldanud roosa värvi?

See argument ei päde. Kui asjale sedapidi läheneda, oleks 1958. aastal just selle Imperiali ostnu pidanud arvama "ah, mulle see värv ei meeldi, tuiskame ta mõne kärtsumaga üle". Ma väga ei usu.

[kopraonu]

... 50-ndate Ameerikas kaeti autod äärmiselt kontrastsete värvidega ning sageli ka kahe omavahel teravat kontrasti tekitavate toonidega. Kui Chrysler oma Imperiali juures oleks kasutanud nii pleekinud värve siis vaevalt tal sellel turul erilist edu oleks olnud loota

Esiteks olid 50. aastate ameeriklastel valdavalt kasutusel pastelsed toonid (pesuroheline-elevandiluu, nagu vene autodelgi 50. lõpus ja 60. alguses). Teiseks, kümnendi lõpus ilmus küll kõvasti eredaid toone, kuid metallikvärvid jäid sündsalt tagasihoidlikeks. Kolmandaks on ainsa sinnakanti mineva rohelise tooni nimi Imperiali värvikaardil "Cypress Green", ja kes kordki elusat küpressi näinud, ei saa kuidagi arvata, et tol soliidsel tumedal puul midagigi ühist oleks siiin teemas kõne all oleva räige briljantrohelisega.
(Muide, "musta numbri" akti piltidel näeb Imperiali värv parem välja kui tegelikus elus).
Kuid kui sõiduk musta numbri vääriliseks tunnistatud, siis registreerimismärgi sisu võiks tõesti igaüks vabalt valida, makstes muidugi vastava riigilõivu.

---

Ja mina esitan veel ühe küsimuse - kas Elvise Caddy oleks ilma musta numbrita jäetud, sellepärast et Cadillaci värvikataloog sellel aastal ei sisaldanud roosa värvi?

See argument ei päde. Kui asjale sedapidi läheneda, oleks 1958. aastal just selle Imperiali ostnu pidanud arvama "ah, mulle see värv ei meeldi, tuiskame ta mõne kärtsumaga üle". Ma väga ei usu.

Olen olevtoomega nõus, selles, mis ta ütles, denis23 on ka huvitav argument samas selliseid erandeid on olnud mitte ainult Elvise cadillaci puhul, samas
ameerika masinate puhul on piisavalt kirjandust ja nende ajalugu hästi ja põhjalikult uuritud seega ma ei näe siin probleemi. Informatsiooni leidmine
on juba teema omaette aga miski pole ka võimatu!

[denis23]

Härrased, kuhu mina sihin, on see, et 50-60-ndatel autod tehti suurel määral käsitsi, eriti executive klassi autod.

Ei tea näiteks Imperiali kohta, kuid Caddy Fleetwoodid tehti eraldi Fisheri firmal. Ja põhimõtteliselt lisade/värvide/polstrite kombinatsioonide arv oli selline, et praktiliselt KÕIK autod mis veeresid tehaselt olid erinevad.

Praegu mina just süvenen Rover P5 (mis on siiski kõrgemaklassiline, aga mitte unikaalne auto) ajalukku, ning ma imestan kui palju just ERITELLIMUSEL tehtud autosid. Ning ERIVÄRV on sellejuures üleüldse väga väike asi. Eritellimusel tehti näiteks raadiod (klient nõudis funktsiooni, ning seda lisati), polstrid, lisamoldingud, katuseluugid, teist puust viimistlus jne. Eritellimusel tehti mootoreid - mitte tuuniti, vaid tehti kohe tehasel.
Jutt ei ole aksessuaridest, vaid sellest, et klient tuleb diileri juurde, ning räägib oma soovidest (näiteks kroomitud piibuhoidja esipaneelis), ja tehas siis valmistab selle visandi järgi seda!!!

Tänasel päeval selline lähenemine võib olla jäänud ainult RR-il, aga ka siin kahtlen. Võib olla luksusjahide/kaatrite tootjatel ka...

Sellel taustal ebastandartne värv on üleüldse kõige väiksem mure.

[kopraonu]

Siin üks 1955 Packard Patrician
Värvi kohta on öeldud seda - Moonstone light green & Emerald Metallic dark green , tundub natuke tumedam kui arutelus oleva Chryseleri oma!
Samas ehk kasutaja olevtoom näitaks milline on see Küpressi roheline toon/ värv ka on?

[Sm. Volgahuviline]

Sellelt värvitahvlilt saab näha Imperiali küpressrohelist tooni :
http://www.imperialclub.com/Yr/1958/Pain...upe385.jpg

[krjaak]

Sellelt värvitahvlilt saab näha Imperiali küpressrohelist tooni :
http://www.imperialclub.com/Yr/1958/Pain...upe385.jpg

Tere,

Kust võiks sellist värvitabelit leida Moskvich 400/401 kohta?

[valdo]

Kust võiks sellist värvitabelit leida Moskvich 400/401 kohta?

Pole olemas.

Nõukaajal olid nn laiatarbesõidukitel kasutusel väike hulk tüüpvärve. Alma-Mossed olid nt hallid, hallikasvalged (belaja nochj), beeþid, pruunid, helesinised, tumerohelised. Samad värvid, mis Pobilgi, st kogu riigis unifitseeritud.

Aga nende toonidega oli selline lugu, et keegi neid värvitehases piinlikult täpselt kokku ei seganud - ikka nii enamvähem ja umbes, nii nagu tädikese kõhutunne parajasti sel päeval ütles. Mis tähendab seda, et erinevad partiid ja erinevatel aegadel (aastatel) võivad üsna suures piiris varieeruda. Nt team omist kogemusist, et 1949. aasta Pobi beeþ on palju heledam 1957.a Pobi beeþist.

Praktikas on seetõttu mõistlik toimida nii, et tuleb üles otsida mingi varjatud koht keredetailil, kus on värv säilitanud enam-vähem algse tooni ja pleekimise eest kaitstud olnud. Ja siis võtta kaasaegsed värvikataloogid ning leida selle proovilipikuid detaili kõrvale asetades leida selle värvi ligikaudne kood. Ja kasutada seda.

Väga vale ei ole ka saada kelleltki kaastaastajalt niiviisi identifitseeritud kood ja kasutada juba seda - vähemalt ajavahemikul ca 1948 kuni 1960 olid need toonid enamvähem samad ja eelmainitud täpsusega paigas.

[krjaak]

Kust võiks sellist värvitabelit leida Moskvich 400/401 kohta?

Pole olemas.

Nõukaajal olid nn laiatarbesõidukitel kasutusel väike hulk tüüpvärve. Alma-Mossed olid nt hallid, hallikasvalged (belaja nochj), beeþid, pruunid, helesinised, tumerohelised. Samad värvid, mis Pobilgi, st kogu riigis unifitseeritud.

Aga nende toonidega oli selline lugu, et keegi neid värvitehases piinlikult täpselt kokku ei seganud - ikka nii enamvähem ja umbes, nii nagu tädikese kõhutunne parajasti sel päeval ütles. Mis tähendab seda, et erinevad partiid ja erinevatel aegadel (aastatel) võivad üsna suures piiris varieeruda. Nt team omist kogemusist, et 1949. aasta Pobi beeþ on palju heledam 1957.a Pobi beeþist.

Praktikas on seetõttu mõistlik toimida nii, et tuleb üles otsida mingi varjatud koht keredetailil, kus on värv säilitanud enam-vähem algse tooni ja pleekimise eest kaitstud olnud. Ja siis võtta kaasaegsed värvikataloogid ning leida selle proovilipikuid detaili kõrvale asetades leida selle värvi ligikaudne kood. Ja kasutada seda.

Väga vale ei ole ka saada kelleltki kaastaastajalt niiviisi identifitseeritud kood ja kasutada juba seda - vähemalt ajavahemikul ca 1948 kuni 1960 olid need toonid enamvähem samad ja eelmainitud täpsusega paigas.

arusaadav, aga oletame, et mu auto oli roheline aga tahaks teha beeþi, kas see välistaks musta numbri saamise, nende reeglitest ma seda küll välja ei lugenud, et peab olema tehasest tulnud isendi värvi, on öeldud
Juhised: Sõiduki pinnakate (värvkate) võib olla säilinud originaalsena (tehasevärv) või taastatud originaalile sarnaselt. Originaalkattega säilinud sõidukitel võib pinnaroostet esineda, kuid kindlasti ei tohi olla roostepesi (mullid värvkattes) ning läbivaid roosteauke keredetailides ja kandevkonstruktsioonides.

Kasutatud värvitoon (värviskeem) peab olema sarnane valmistaja värvitooniga, mis oli ette nähtud konkreetsele mudelile ning sobima ajastusse (näiteks mitteoriginaalne on metallikvärv ajal, kus seda veel ei kasutatud).

Näiteks ei loeta originaalseks valget värvi IZ 350, punane või kollane ZAZ 965. Värvitooni sobivust hinnatakse visuaalselt.

[Väravamehaanik]

Kust võiks sellist värvitabelit leida Moskvich 400/401 kohta?

Pole olemas.

Nõukaajal olid nn laiatarbesõidukitel kasutusel väike hulk tüüpvärve. Alma-Mossed olid nt hallid, hallikasvalged (belaja nochj), beeþid, pruunid, helesinised, tumerohelised. Samad värvid, mis Pobilgi, st kogu riigis unifitseeritud.

Kummalisel kombel on Du Pontil need kõik olemas. Järelikult teadsid Ameerika luurajad rohkem Nõukogude autotööstusest, kui nõukogude inimesed ise.
Ehk iga värviletitöötaja ei oska ammendavalt vastata, aga kõrgema taseme Du Ponti müüja peaks suutma aidata ja arvutis ei pruugi infot olla, küll aga paari aasta taguses paberkataloogis (ei pidavat hetkel müügitöös kehtima) on kõik nõukogude sõiduautod esindatud. Nimelt pidid ju nõukogude autode edasimüüjad tegema kuidagi garantiiremonti välismaal ja ilmselt tehti seda Du Ponti värvidega.