(14-12-2009, 00:15 AM)IIIFFFAR Kirjutas: Valdo toodud keskmised nõukaaja keskmised palgad on ka paraku samasugune utoopia nagu tänane statistiline keskmine. Vähemalt kaks kolmandikku palgasaajaist nisukest raha küll ei näinud. Veel kaheksakümnendate keskel sai keskmisem osa töörahvast ca. 100 rubla ümber palka. Ehitajad ja kaevurid elasid omas maailmas. Eelmine ehitusbuum teadupärast kestis ilmasõja lõpust kuni kaheksakümnendate lõpuni välja...
Nojah... keskmine palk ja palgamediaan ongi ju tegelikult kaks iseasja.
Keskmine palk on kogupalk, mis on jagatud isikute arvuga, kes seda saavad. Niisugust arvu on igasuguses vähegi aruandlust sisaldavas süsteemis üsna lihtne tekitada/arvutada ja tavaliselt seda tehaksegi.
Teine mõiste, mille Sina välja tõid, on palgamediaan. See on selline palganumber, mida saavad vähemalt pooled töötajatest. Kui palk on kõikidel enam-vähem ühtlane, siis on mediaan keskmisele palgale üsna lähedal. Kui palgaerinevused on ülemises otsas suured (st kui tipud saavad teistest palju kõrgemat palka) on mediaan aga keskmisest palgast palju väiksem.
Kui tuua näiteks selline hüpoteetiline 11 inimesega firma , kus tippjuht saab 100 000 ja 10 töölist igaüks 10 000 krooni palka, siis keskmine palk selles firmas on 20 000 krooni. Palgamediaan oleks samas firmas aga 10 000, sest vähemalt pooled inimesed saavad seda palka.
Probleem seisneb selles, et palgamediaani väljaarvutamine ei ole niisama lihtne kui keskmise väljaarvutamine - see vajab rohkemate andmete kogumist ja keerukamat statistilist analüüsi. Seepärast kasutataksegi tavaliselt keskmise palga mõistet ja jäetakse mediaan välja toomata.
Vabandan nende ees, kellele eeltoodu tundub statistika põhikursuse elementaartõdede kordamisena, mida nagunii une pealt teatakse
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme septembri lõpuni avatud L.P 11-18