[valdo]

Ratas on valmistatud Tallinnas 1929. aastal Rudolf Niibo poolt ja kannab raaminumbrit 334910. Rudolf Niibo patenteeris 1928. aastal Eesti Patendiametis kiilukujulised raamitugevdused, mille järel hakkas ta samal aastal valmistama sellele vastavaid jalgrattaid RUDONI, mille marginimetuse ta tuletas oma nimest. 1930. aastal registreeris ta kiilukujuliste esiosa tugevdustega jalgrattaraami konstruktsiooni muide ka Läti Patendiametis.

Kuna raami esiosa kiilukujulised tugevdused olid nikeldatud, andis see raamile ja kogu rattale väga luksusliku soliidse välimuse. Kui 1930ndate aastate keskel kahvli ülaosa profiili veidi lihtsustati, ei kahandanud see ratta esinduslikkust.

Muus osas oli Rudoni ratas ajastule tüüpiline - allapoole painutatud leistang pöördpiduriga, 60 hambaline esiketiratas (meesterahvarattal), Torpedo Weltmeister vabajooks, 28" rantrehvidele mõeldud veljed jne. Konkreetsel rattal on peal Wittkop sadul ümara toruga. Tõenäoliselt kasutas Rudolf Niibo rataste valmistamiseks turul saadavaid tüüposi, v.a. muidugi omapatenteeritud tugevdused.

Ka raamikunistused on soliidsed - kahvli otsad on nikeldatud, nikli ja värvi piirimail on punased triibud. Raami värvitud osa on kaunistatud hõbedaste paaristriipudega. Raami kaldtrorul on kiri RUDONI koos kaunistuslillekestega, püsttorul ja tagaporilaual esimärgi motiivi kordav vesipilt-märk.

Konkreetse ratta jäänusid sattusid mulle kätte ca poolteist aastat tagasi. Puudusid rattad ja porilauad ning kogu värv ja galvaanika olid rooste poolt peaaegu täielikult hävitatud. Tänu Ilmari (ksf! illi123) omanduses olevatele Rudoni ratastele ja nende jäänustele sai kildhaaval kindlaks tehtud, millised porilauad ja rattad tal (1920ndate lõpu mudelil) all käisid ning millised nägid välja ratta raamikaunistused. Kõik puuduvad detailid sai seejärel hangitud, mõned vajalikud osad ka replikana valmistatud.

Kogu värvkatte ja kõikide osade nikkelkate sai täielikult uus tehtud. Täismahus sai taastatud ka kõik värvikaunistused, sh vesipilt-embleemid. Rattale sai taha monteeritud 1929. aasta numbrimärk (mis sai ka restaureeritud) ning ajastule tüüpilised kell, pump ja tööriistakott. Mahukad restaureerimistööd lõppesid eile.

Restaureeimise eel ei saanud jäänustest kahjuks pilte tehtud. Restaureerimise järgselt näeb ratas välja järgmine:

[Ostap Bender]

Õnnitlused järjekordse meistriteose taasloomise puhul !

[Talupoeg taluja]

Et see mees ka ära ei väsi.Ilus töö ja ilus ratas! Täitsa Eesti asi.Ei ole lihtsalt sõnu. Valdol tuleb jalgrattaid nagu Vändrast saelaudu...

[Veteran]

Ei, noh....!

[tolmuahv]

Seda et... läigib kui juudas! Mismoodi need vesimärgid tehtud on?

[Soobel]

Tundub, et üks ilusaimaid ja uhkeimaid eestis toodetud rattaid?

[kass]

Ei, noh....!

Aga, jah...!

Kuna endal midagi tehtud ega ette näidata pole, siis viiks jutu mujale.
Valdo jutust eelnevalt võiks järeldada nagu oleks Niibo Ruudi ise oma kätega neid rattaid teinud või vähemalt proletaarlaste õlgade kohal piitsa viibutanud, kui need patenteeritud "kiiri" raamidele jootsid. Paraku pole siiski teada, kes ja kus ja kui palju seda marki ratast Eestimaa pinnal tegi ja millise osa rattast. Raamide suured numbrid (alates 20-ndate lõpust 3xxxxx 30-ndate lõpu 1xxxxxx) näitavad, et raamid osteti väljast, ilmselt Saksamaalt sisse, kes need kiirekujulised muhvid külge jootis - ilmselt ikkagi tulid koos kogu raamiga. Selliseid kiiri raamil on kasutanud ka näiteks Brennabor (küll vist mitte kahvlil).
Pole uurijad leidnud jälge ka Niibo võimalikust tootmispinnast, Niibo osa võis olla ka ainult siltide ja kirjade peale kandmine rattale, kui sedagi.
Ja 10 aasta jooksul muutusid ka pisidetailid rataste juures, nagu ka Valdo mainis. Ei mäleta, kas on alust arvata, et sellised vesipildid 29-nda aasta Rudonidel küljes käisid või on need võetud hilisemate mudelite näidiste järgi ? See pole küll ka eriti oluline ja kes seda kindlaksenam teeb.
Fakt on see, et Rudonid olid tõesti väga elegantsed ja ilusad rattad ja neid on eestis omajagu olnud, järjest tuleb jäänuseid välja. Aga kes ikkagi tootis???

[valdo]

Paraku pole siiski teada, kes ja kus ja kui palju seda marki ratast Eestimaa pinnal tegi ja millise osa rattast. Raamide suured numbrid (alates 20-ndate lõpust 3xxxxx 30-ndate lõpu 1xxxxxx) näitavad, et raamid osteti väljast, ilmselt Saksamaalt sisse, kes need kiirekujulised muhvid külge jootis - ilmselt ikkagi tulid koos kogu raamiga. Selliseid kiiri raamil on kasutanud ka näiteks Brennabor (küll vist mitte kahvlil).

Tegelikult olen püüdnud uurida, kas need raamid on Saksamaalt sisse toodud. Pole leidnud sealmaal selliseid asju. Usun, et raamid tehti siiski Eestis vastavalt Niibo poolt võetud patendile, kasutades peale kiirte muus osas tüüptükke.

Jah, Niibol endal töökoda polnud, eks ta tellis (moodsa sõnaga outsource'is) selle kelleltki. Pisitöökodasid Eestis tollal ju jagus Kes täpselt talle rattaid valmistas, seda ma jah kahjuks ei tea.

... kas on alust arvata, et sellised vesipildid 29-nda aasta Rudonidel küljes käisid või on need võetud hilisemate mudelite näidiste järgi ?

Minu käes ajutisel hoiul oli Ilmari (ksf! illi123) 1928. aasta Rudoni raam, kelle omaniku lahkel loal ma sellelt hilisemad värvikihid maha pesin. Välja tulid fragmendid paarisjoontest, kirjast ja sõõrikujulisest embleemist - kuigi vaevumärgatavad, aga siiski täiesti loetavad. Selle raami värvilahenduse järgi taastasin ma oma Rudoni raami, eeldusel, et 1928.a. ja 1929.a. rataste välimus võis olla sama või sarnane.

Ilmari 1940.a. Rudoni raami välimus on veidi teine, sellest võtan ma eeskuju 1939.a. naisteratta restaureerimisel.

[illi123]

Ei saa sugugi tänamata jätta oma lelle ,kes pikka aega väntas Rudoni ratast ja küllaltki detailselt mäletas ratta eripärasusi.

[IIIFFFAR]

Kas keegi tahaks sellest siin samasugust asja teha??? Mina vist ei viitsi noid tükke kokku otsida, kuigi kiiret pole. Võib-olla pinsipõlves saaks valmis. Vaatsin eile noid Valdo pilte, lausa kaunitar....... (ratas siis ikka;-) )

[kass]

Tegelikult olen püüdnud uurida, kas need raamid on Saksamaalt sisse toodud. Pole leidnud sealmaal selliseid asju. Usun, et raamid tehti siiski Eestis vastavalt Niibo poolt võetud patendile, kasutades peale kiirte muus osas tüüptükke.

Jah, Niibol endal töökoda polnud, eks ta tellis (moodsa sõnaga outsource'is) selle kelleltki. Pisitöökodasid Eestis tollal ju jagus Kes täpselt talle rattaid valmistas, seda ma jah kahjuks ei tea.

Jorisen ikka nagu paha põrsas edasi...Kui raamid tehti siiski Eestis. siis kuidas selgitada sadulamuhvil olevaid raaminumbreid alatas 300000 kuni 1000000 10 aasta jooksul ? Kas sadulamuhvid osteti juba nummerdatult välismaalt sisse või kuidas ? Või valmistati Niibole 10 aastaga (või ka teistele) eesti pisitookojas 700000 raami ???
Arvamus, et osteti valmis raam ja joodeti kiirtega kaelaosa külge pole ka eriti tõsiselt võetav.
Niibo Rudonide arv tundub olevat küllaltki suur omal ajal (tänasepäeva leidude järgi). See, kes need raamid valmistas (10 aasta jooksul), ei olnud kindlasti mingi "Pisitöökodasid Eestis tollal ju jagus", vähemalt minu arvates.

Ja kuidas mõista, et pole Saksamaalt selliseid asju (kiirtega raame?) leidnud ?

[dad]

Jorisen ikka nagu paha põrsas edasi...Kui raamid tehti siiski Eestis. siis kuidas selgitada sadulamuhvil olevaid raaminumbreid alatas 300000 kuni 1000000 10 aasta jooksul ? Kas sadulamuhvid osteti juba nummerdatult välismaalt sisse või kuidas ? Või valmistati Niibole 10 aastaga (või ka teistele) eesti pisitookojas 700000 raami ???

Omast ajast jorised
Mis annab sulle alust arvata, et raami numbrid jooksid järjest?
Näitena võin tuua mersud, millel on raaminumbrid 30.-date lõpus suht segamini eri mudelite ja eri aastakäikude vahel.

Mina, kui ma oleks Rudoni rattaid teinud, oleks vähemalt üritanud välja paista suuremana, kui ma seda tegelikult olen ehk siis mänginud numbritega, et "firma" paistaks suurema "tegijana" maailmas.

Dad.

[kass]

Jorisen ikka nagu paha põrsas edasi...Kui raamid tehti siiski Eestis. siis kuidas selgitada sadulamuhvil olevaid raaminumbreid alatas 300000 kuni 1000000 10 aasta jooksul ? Kas sadulamuhvid osteti juba nummerdatult välismaalt sisse või kuidas ? Või valmistati Niibole 10 aastaga (või ka teistele) eesti pisitookojas 700000 raami ???

Omast ajast jorised
Mis annab sulle alust arvata, et raami numbrid jooksid järjest?
Näitena võin tuua mersud, millel on raaminumbrid 30.-date lõpus suht segamini eri mudelite ja eri aastakäikude vahel.

Mina, kui ma oleks Rudoni rattaid teinud, oleks vähemalt üritanud välja paista suuremana, kui ma seda tegelikult olen ehk siis mänginud numbritega, et "firma" paistaks suurema "tegijana" maailmas.


Dad.

Olemasolevate leidude põhjal on näha, et 28/29 on raami nr 3xxxxx, 39 kandis üle 1xxxxxx. ja olen üsna kindel, et numbrid on jooksnud jarjest, st mitte kiirtega raamide nr, vaid üldse selle tootja numbrid.
Raami nr suurena näitamise fakt enda upitamiseks on tore mõte, aga juba algne 3xxxxx oli ikka väga suur nr , nii Eesti kui ka muu ilma mõõdus.

Mersudest kahjuks tean sama vähe kui Sina vanadest jalgratastest.

[padua]

Väga kaunilt restaureeritud Jalgratas.Müts maha nii ilusa töö ees.Ja hea, et on võimalik vaadata kunagi eestis valmistatud transpordivahendit välimusega mis nagu uhiuus. Sattus aastaid tagasi minu kätte abimootoriga jalgratas Rudoni. Triibud kirjad enam vähem säilinud, ratas suht komplektne, mootoriks muldvalu D-4.Sain juba siis aru, et pole mina õige omanik sellele jalgrattale.Mind huvitas põhiliselt mootor, seepärast ratas soetatud saigi.Helistasin tookord ka Valdole ja pakkusin võimalust vaatama tulla millega tegu.Kahjuks jäi Valdo tookord kas ajapuudusel või muudel põhjustel tulemata.Hiljem võttis minuga ühendust foorumikasutaja Ill123, kes soovis isendit näha pildistada.Sain toona aru, et kasutaja Ill123 käes on see ratas õigetes kätes ja väikese vahetuse tulemusena see ratas temale ka sai.Mootor, tagahammasratas, ketikaitse, paak- tänaseni minu valduses.See on siis järelikult see 1940 aasta Rudoni, mis detailides siiski Valdo mudelist mõneti erineb.Olen rahul, et kunagi mulle kuulunud rattalt on saanud restaureerimisel vajlikku infi mison natuke aidanud kaasa nii suurepärase lõpptulemuseni jõudmisel. Jõudu ja jaksu ka edaspidisteks töödeks.

[kass]

Ksf! Paduale ja ka teistele teadmiseks, et nii tema käest saadud 1940-nda aasta Rudonit kui ka Valdo taastatud vanemat Rudonit koos teiste ratastega saab näha Türil pühapäeval,avataval Eesti jalgrattatööstust kajastaval jalgrattanäitusel.
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=32830