[anti biootikum]

Tere,

Sageli aitab ka teistes foorumites tuhnimine:
http://www.estonianchopper.com/tehniline...-t424.html

Eelnevale postile lisaks (lost foam casting), ingliskeelne link põhjalike kajastustega ahju ehitusest ja alumiiniumi valamisest:
http://www.buildyouridea.com/foundry.html

Head valuõnne!

[diesel]

kas sulamistemperatuuril ja süttimistemperatuuril on mingi vahe ka?
hiljuti läks pliita alla üks puunott, kus oli sisse kasvanud pusa alumiiniumtraati. tahtsin kohe huviga vaadata, kas hakkab sulama või on temp liiga madal. heh, pagan, täielik tõmmekas, see alumiinium põles nigu säraküünal ja suht hetkega sai otsa. tilkumist ei täheldanud, ehk siis jäi mulje, et põles enne kui sulama jõudis hakata.

[kass]

Vahepeal on siia teemasse lisatud hulga huvitavaid ja õpetlikke postitusi.
Ksf! 2715 küsimusest inspireerituna panen siia mõne pildi kolvitegemise munstükist, mille sain ühe tsikliga kaasa. Tegu kolvi sisemise "kärniga", tehtud lahtivõetavana, tükid kinnitatud alt poltidega plekitükile. kas seda munstükki reaalselt kasutada on õnnestunud, ei tea. hulga vaeva nähtud aga tulemus on kaunis õnnetu. Pole raatsitud originaal kolbi pooleks lõigata. Tegu ka kaunis haruldase tsikliga, ega sellele kusagilt teist kolbi (või remonti) poleks võtta olnud ka, saksa Triumph - TWN K200, toodeti väidetavalt 997 tk. Aga igatahes koduvalmistatud kolb mootoris oli, silinder jämedaks aetud, hirmpaksud rõngad peale tehtud.
kolb
http://i47.tinypic.com/f4gp5j.jpg
http://i45.tinypic.com/2my9gg0.jpg
vorm
http://i50.tinypic.com/kf4c5t.jpg
http://i47.tinypic.com/noj1no.jpg
http://i48.tinypic.com/2v0itsi.jpg

Selline traat, mis särinal põleb, peaks ikkagi mingi magneesiumi vms lisandiga materjalist olema ?

ahju tegemist võtmeküsimuseks pidada võiks vast juhul, kui asjaga juba "poolprofessionaalselt" tegelema hakatakse. Aga lgp. Wzxtjne (kelle nimi on sama keeruline kui ta jutt ) lugusid lugedes tuleb mulle vägisi nutt peale enda rumaluse pärast .
Lihtne inimene paneb jah mõned telliskivid varjuks maha ritta, sinna vahele puid ja sütt, pott alumiiniumiga peale, potile kaan , tolmuimejast toru kaudu õhku tulepesasse ja ei oska mingit ahju taga igatsedagi

[eerikkarts]

Minul oleks huvitav kuulda alumiiniumi karastusest jutte.
Kuidas on võimalik karastada alumiiniumi? Teadavasti et alumiinium karastuks peaks ta väga kaua jahtuma.
Huvitav oleks kuulda kui pikalt peaks alumiinium jahtuma ja mis temperatuurilt et saavutada adekvaatne karastus.
Millised lihtsamad ja rahaliselt mõistlikud võimalused teostada ahju?

[xyzwt]

Alumiiniumi karastamisest:

1) Paljusid alumiiniumi sorte ei saagi karastada.
Tegemist on Al-Mg-Si sulamitega (lääne mõistes 6000 seeria sulamid), mida on küll kerge valada-pressida vormidesse (vormi pressimine on inglise keeles extrusion), kuid nende karastamine ei anna tulemusi (nad ei muutu eriti tugevamaks).
Näiteks kõikvõimalikud valamise-pressimise teel saadud korpused ja masina osad on sellised: valada on neid hea (sulana vedel kui vesi), kuid karastada neid eriti ei saa.


2) Karastamist (inglise keeles tempering) nagu terase juures (kuumutamine ja kiire jahutamine) ei kasutatata eriti alumiiniumi juures.

Pigem kasutatakse alumiiniumi juures vanandamist (inglise keeles precipitation hardening, age hardening), mis seisneb alumiiniumi hoidmises 200C juures mitme tunni vältel - nii muutuvad sisepinged alumiiniumi sees ja saadakse tugevam alumiinium.

Näiteks duralumiinium (alumiiniumi ja vase sulam), ehk lääne mõistes sulam 2024, ehk vene mõistes sulam D16T on saadud vanandamise teel - peale sulatamist ja vormi valamist on kõik tema head omadused kadunud ja vanadamisega tuleb jälle otsast peale hakata.

3) Eriti tugevad alumiiniumi sulamd sisaldavad titaani, veelgi tugevamad alumiiniumi sulamid skandiumi (näiteks sõjalennukite alumiiniumis kasutatakase skandiumiga legeeritud alumiiniumi sulameid, kuid nende hind on samas suurusjärgus kulla hinnaga ja seetõttu neid suvalises garaazinurgas ei vedele).

4) Alumiiniumi karastamise kohta on palju nõukogude aegseid raamatuid, mis kubisevad sisukatest faktidest (täpsed karastamise temperatuurid ja töölemise võtted), kuid tänapäeva noorem põlvkond ei mõista venekeelseid tehnilisi termineid ja sõnaraamtu abil on selliste "võõrsõna ajab võõrsõna taga" teoste lugemine raskevõitu - kuid mõni pensionäärist nõukogude aegne treial oskab sellise venekeelsetest oskussõnadest kubiseva jutu jooksvalt eesti keelde tõlkida.
Ingliskeelsetes alumiiniumi karastamise raamatutes on küll ilus jutt, kuid reeglina pole ära toodud täpseid temperatuure ja töötlemise võtteid.


Kui tahta alumiiniumist valada korpuse laadseid esemeid (minu esimene alumiiniumivalu sülditopsi), siis võiks tooraineks kasutada vanade seadmete korpused - kui tahta alumiiniumist valada kolbe, siis võiks tooraineks võtta autode vanad kolvid - kui aga tahta teha duralumiiniumist hammasrattaid, siis ei saa kasutada ümbersulatatud duralumiiniumi, vaid peab kasutama uuest toorikust lõigatud materjali.

[Huck]

Survevalu saab asendada 5-10 cm kõrguse püstise valukanaliga ...

Survevalu on täiesti teise idee, tehnoloogia, nõuete ja kvaliteediga. Seal on täiesti teised numbrid - rõhk kuni 300MPa ja metalli kiirus kuni 120m/s.

Survevalu mõte on muus: survevalu korral ei kuumutata metalli (klaasi, plasti) reeglina sulamistemperatuurini

Jama. MEtallide puhul on tegu ikka sula olekuga- kogu valamine on "vedelvvormimine". Erinevalt plastse deformatsiooniga vormimisest e sepistamisest. Paralleele võib tõmmata "natuke rase" väljendiga

Kas on keegi ka kolbe proovinud valada?

Isiklikult pole, aga eestis valatakse. Eelmise aasta lõpus käis minu käest läbi 4 valatud kolvi toorikut, millele oli termikas vaja teha- probleemiks oli kolbides arenev väsimuspragu. Sai see termikas ka raamatute andmete järgi tehtud- hetkel tagasisidet pole. Küll aga anti üks kolb katsetamisteks- nii et saame näha. Kahjuks jäid pildid tegemata tookord.

Veelkord kordan, et üldjuhul valatakse ka tavalise liiva sisse.

Jah aga mitte paljalt. Midagi peab seda liiva ka koos hoidma ehk plastsuse andmiseks on seal ka savi sees. Alumiiniumvalu puhul ~8...12%. Savi suurendab segu tugevust ja plastsust, halvendab aga samal ajal selle gaasiläbilaskvust, järeleandvust ja väljalöödavust.
Saviks sobib kaoliinsavi- seda kasutavad klaasikunstnikud ja keraamikud- ise pole veel leidnud aga otsin.
Liiv on tavaline kvartsliiv (sulamistemp ~1700C)

mida on küll kerge valada-pressida vormidesse// (vormi pressimine on inglise keeles extrusion) // Näiteks kõikvõimalikud valamise-pressimise teel saadud korpused ja masina osad on sellised...

Mis see "valamine-pressimine" on? Extrusion on täiesti teine mõiste- kuulub üldse survetöötluse pidevprotsesside alla- üldjuhul tehakse kuumalt(mitte sulas), plastseid metalle surutakse ka külmalt. Ekstruudimise toorikuks ei ole kindlasti korpus(viitad äkki allikatele?) vaid reeglina erinevad profiilid. Lisak pole extrusion meetodil vormi - tööriistadeks on matriits ja tempel.

Aga üldjuhul on teemas muidugi terasid. Arusaadav, et iga sulami vedelvoolavust parandab valutemperatuuri tõstmine- seda aeglasemalt see ka vormis tardub. Imselt on kodukatsetuste probleem selles, et alumiinium tardub enne vormi täitumist- mida õhemaseinalisem detail seda rohkem peab olema sulam ülekuumutatud. Loogiline eks- masiivsem jahtub aeglasemalt.

Teine nüanss on, et valukanalite süsteem ei koosne ainult ühest püstkanalist- selle pikendamine selleks, et suuremat survet saada pole õige lahendus. Lisak peaks alati kuuluma kanalisüsteemi ka tõusukanal. Ehk teine püstkanal vormi nõ teisest otsast (või ka massiivsemast osast valukahanemiste vältimiseks). Ühest küljest nagu õeldud kahanemiste vältimiseks- teisest küljest loogiliselt peab õhk kuskilt välja minema eks. Naiivne oleks lootma jääda, et kõik õhk kaob läbi vormiliiva - eriti kui seal savi sees on. Illustratsiooniks järgnev pilt: link. Vaadake kanalitesüteemi mahukust võrreldes detaili lihtsusega. Tarkades raamatutes on tõusukanalite:valukanalite:püstkanalite ristlõike suhted antud- kõik sõltub detaili vähima osa ristlõikest. Ehk valukanali ristlõige peab suurem olema detaili väiksema ristlõikega osa lõikepindalast. Loogiline ka- tardumine peab algama detailist mitte kanalites.

Kuna neid nüansse on palju siis kel teema vastu huvi võiks algteadmiste saamiseks mingi raamatu läbi sirvida.
Näiteks on parajalt lühike ja selge L. Valdma. Metallide Tehnoloogia. Valutehnoloogia. Tallinn 1997.

Mis toormaterjali puutub siis tuleks jah valida materjal sarnasest detailist. Nagu õeldud kolvid-kolbides, korpused korpustest jne... Alumiiniumi puhul näiteks parim vedelvoolavus on silumiinil (Al-Si). Teised valusulamid on küll
paremate mehaaniliste omadustega aga halvemate valuomadustega.

Ülevaateks pakuks hoopis järgmise video, kus on kõik liivvormvalu põhietapid ilusti näha:
http://www.youtube.com/watch?v=rgL2Jn5mk1A

Uuuh pikk teks, stt tekst...


PS:Mis see süldikausi näide üldse näitab?

Huck @pole asjatundja, aga tegeleb teemaga.

Edit: lost-foam tehnika ning titaanid jätaks küll kodukasutusest välja.
Esiteks- lost-foam tehnika mudel ise on tehtud reeglina survevalumeetodil- pole ühtegi valget vahutükki lähedal aga kahtlane kui hea pinnaga mudeli sellest kodus meisterdab.
Teiseks- titaan on väga aktiivne metall ning seda atmosfääriõhus niikuinii ei valata. Antud teemas lihtsalt kasutu teadmine...

[kass]

"Palja" liiva sisse valamise selgituseks lisaksin, et seda paljast liiva hoiab koos niiskus. Kes on liivakooke jms teinud, see peaks mõistma. Mõni mees on küll väga kurjaks saanud sellise jutu peale ja väitnud, et märja vormi sisse ei saa valada, lendeb laiali koos sulametalliga, aga jutt on niiskest liivast. Nagu ksf! Huck kirjutas - palja liiva gaasiläbilaskvus on üsna hea ja väiksemate pudinate puhul pole gaasieraldumise kanalit vajagi. (ise midagi valanud ei ole ja ei kavatsegi )

[Kaar3l]

PS:Mis see süldikausi näide üldse näitab?

Sülgikauss näitas ju, et all on rõhk suurem ja üleval väiksem ja seega alumised osad on ilusti vormiga (süldikausiga) koos, kuid ülemised osad on halvasti süldikausiga ühenduses. Mõte on selles, et kui vorm teha siis peab olema alumiiniumi sammast, et rõhuga surutaks alumiinium väiksematessegi avadesse.

[pontu6]

Tegin ka puuküttel toimiva sulatusahju. Sepaääsi vastu ei saa aga asja ajab kuidagimoodi ära.

http://www.youtube.com/watch?v=j3Ig72qqTS4

[agaa]

http://vagdrivers.net/forums/index.php?s...794&st=480
Ka kasulikku lugemist. Ja puust ja punaseks tegemist. No on ikka vennikesel kannatust.

[huvi5]

Okei sulatamine kõik tore ja puha, aga mis sa teed nende kangidega? Kas puhas toorik järgmiseks sulatuseks?

[ZIL 131]

Okei sulatamine kõik tore ja puha, aga mis sa teed nende kangidega? Kas puhas toorik järgmiseks sulatuseks?

[kopraonu]

Panen ka video ühelt oma lemmik Youtuberilt siis,seoses Alumiini valuga!



Pange tähele,kuidas ta valab 1958.a Pontiaci mootorile roolivõimendi kaant. Mida kasutab ja miks ta teeb seda just ühe korraga,mitte kahes osas.

[Marko]

Valu kvaliteedile aitaks ehk kaasa vormi ettesoojendamine ja alumiiniumi temperatuuri tõstmine paarsada kraadi üle sulamistemperatuuri?

[metsakohin]

Treilaast on alumiiniumi valuks täiesti kasutu toore: oksiidi % on suhteliselt suur, seega tuleb sulatamisel päris hoolega  "vahtu" riisuda, sellega eemaldatakse ka mingi osa päris alumiiniumi, seega on laastu lisamine sulamile täiesti tühi töö. Soovitaks valada ümarad kangid, neil on välimine, õhuga kokkupuutuv pind väiksem, seega oksiidi tekkimise võimalus jälle väiksem.

[metsakohin]

Ümaraid kange teen ma ainult ühes teatud kohas. 

Mis muud, kui jõudu edaspidiseks

[valev]

Kuna eila algas roti aasta siis sai alu ahi kuumaks ajada ja mõned rotid ka valada.        
Ja siin ka mõned eelmised valamised.        

[valev]

Natuke trei materjali.    

[valev]

Ja mõned vörri kolvi toorikud.