[MaxL]

Esimest korda nägin Pobedat Kärdla miilitsajaoskonna ees, olin siis umbes 4 aastane. Pobeda kuju oli nii erinev teistest sela ajal liikunud autodest, et see kohtumine on mulle siiani meelde jäänud.
2009 aasta sügisel leidsin vanaisa kuurist presendi alt neli uut Pobeda kummi, oli ta need ilmselt kunagi Niva jaoks ostnud. See leid pani mind jälle mõtlema sellest väiksena nähtud ilusast autost. Nii hakkasingi vaikselt Pobedat otsima. Mõttes oli kolmanda seeria auto, et ei oleks hiljem vaja mingeid haruldasi osi, mida kusagilt enam võtta pole. Juhtus aga nii, et 2009 detsembris pakuti mulle 1948 aasta Pobedat. Peale selle nägemist hämaras kuuris muu kola vahel ei tahtnud ma kolmandast seeriast enam midagi kuulda. Autot nägin paremalt küljelt ja aknast paistis originaalne põral asuv käigukang, rohkemat auto seisukorrast eriti ei teadnud. Kuna ka hind sobis siis nii ta minu omaks sai. Talvel sai teda vahel natuke nodi vahelt piilumas käidud ja igasugu Pobedaga seonduvat infot kogutud. Augustis 2010 õnnestus auto päiksevalguse kätte veeretada. Peale bensiini paaki valamist ja aku paigaldust õnnestus ta ka käima saada.
Ajaloost tean kahjuks vähe.
Auto on müüdud Hiiumaale 2002 aastal Nõvalt peale peremehe surma. Eelmine peremees oli auto ostnud samast külast 1966 või 67 aastal. Varasema päritolu kohta on kahjuks raske infot saada.

Tegemist siis esimese ehk eelseeria autoga. Tehasest väljunud 1948 aastal, kerenumber 2182. Suuremas kapitaalremondis auto ilmselt kunagi käinud ei ole. Küll on aga gaasikeevitusega igapäevast kereremonti tehtud.

Pobi seismas Nõval

Pobi sadamas, ootamas pääsu Hiiumaale

[koterman]

Ilus algus. Mis edasi saab - säilitamine sellisena nagu on v midagi muud?
[quote='MaxL' pid='253254' dateline='1284482694']
Esimest korda nägin Pobedat Kärdla miilitsajaoskonna ees,

[valdo]

... pakuti mulle 1948 aasta Pobedat.
[...]

Tegemist siis esimese ehk eelseeria autoga. Tehasest väljunud 1948 aastal, kerenumber 2182.

Selles osas pean Su entusiasmi jahutama, et päris eelseeria autoga tegemist küll enam (kahjuks) ei ole. Küll aga on tegu esimese seeria ühe varaseima autoga ja tõenäoliselt Eesti (ühe) vanima Pobedaga, mis enam-vähem tervelt säilinud.

Kuigi jagamine seeriateks on üsnagi kunstlik (muudatusi tehti konstruktsiooni pidevalt kogu tootmisaja jooksul 1946-58), siis Venemaa autotööstuse uurijad loevad eelseeria autoks siiski seda, millel spidomeeter/näidikuplokk olid teised, radiaatorivõre alumine "puu" oli pikem (ulatus tulede alla), salongisoojustust ei olnud jms jms. Kui need eripärad olid muudetud (st neid hakati tasapisi muutma), algas esimene seeria, mille lõpuks võib tinglikult lugeda uut, sünkronisaatoritega käigukasti.

Kusagil 1947. aastal hakati neid puudusi (eripärasid) kõrvaldama ning 1950. aastaks hakkas muutusi tulema juba palju harvem kui varem.

1949. aasta jooksul viidi nt õli peenfilter plokikaane küljest tulemüürile ja viimane suurem muudatus oli uus käigukast 1950.a. oktoobris, millega seoses viidi käigukang roolile.

Sinu masinal on peale nende jah, veel muudki eripärad, millele Sa tähelepanu juhtisid ja mida paljud vaid kirjanduse kaudu teavad. Peale nende, mida Sa nimetasid, on Sul nt kapott keevitatud kokku mitmest tükist (all on näha liitrekoht), elektsisüsteemi ühendusklemmid on teised jms jms. Olen seda autot eelmise omaniku juures väga pikalt ja põhjalikult uurinud.

[pkuldsaar]

Kas tegu võib olla Intsu kunagise autoga. Kui jah on see tõesti üks paremini säilinud I seeria masin siinmail. Edu taastamisel.

[MaxL]

Oli ta tõesti enne Intsu oma.
Mis ma taga edasi teen? Põllurallikat ilmselt ei tee ja romuralli huviline ma ka ei ole, seega jääb veel võimalus ta taastada. Vaikselt kogun ja taastan puuduvaid osi ja kui eelmine projekt valmis saab ju siis hakkan tõsisemalt asjaga tegelema.
Kirjutamine ei ole just mu lemmiktegevus, seepärast üritan siin oma tegemisi suhteliselt lühidalt kirjeldada.
Kui ma millestki valesti aru olen saanud, siis parandage mind. Kuna enamus Pobedaga seonduv info on vene keeles ja mina suudan venekeelset raamatut rahuldavalt veerida ja tähendust tean vaid üksikutele sõnadele on päris tõenäoline, et millestki valesti aru olen saanud.

Mõõdund nädalavahetus sai pobi alt ja pealt survepesuriga ära pestud. Peale pesu sai auto põhjaalusest mingi ettekujutuse, enne ei paistnud paksu tolmukihi alt midagi. Survepesu mõjul tuli maha valge värv ja auto muutus halliks. Rohekas hall on ta olnud ka tehasest väljudes, hiljem on ta värvitud tumesiniseks, siis jälle halliks ja lõpuks valgeks. Esimene osa autost on säilinud väga hästi. Ainult tulemüüri on ratsitud auk salongiradiaatori torudele. Põhja on siit-sealt lapitud ja küljekarbid on loomulikult kellegi omalooming. Tagumine osa on natuke nukram. Tagumiste porikoobaste alt servast on gaasikeevitusega umbes 15cm riba maha võetud ja asendatud sirge plekiga, selle triibulise osa taastamine saab keeruline olema. Lisaks on ta tagant kunagi pihta saanud. Ilmselt on ka seetõttu pakiruumi luuk uuemalt autolt. Tagumised poritiivad on päris hävinenud. Tagumine kõver, auklik ja keevitatud stange võib isegi autoga samast ajast pärineda. Kunagi on vahetatud ka mõlemad esimesed poritiivad 2 seeria poritiibade vastu. Samuti ei tundu ükski uks originaalne olevat.

Peale pesu nägi Pobi välja selline.





Kapott on autol tõesti kahest osast. Samuti on katus tükkidest kokku keevitatud.

Kapoti ühendus koht altpoolt



Kapott pealtpoolt. Markeriga on joonistatud joon, kust ühenduskoht jookseb.


Katusele joonistasin samuti markeriga ühenduskohad



Lähitulevikus katsun lisada pilte detailidest, mis se autol on teistest erinevad.

[MaxL]

Kapoti alt on auto säilinud väga hästi. Mootoriruumi on üle värvitud ainult üks kord ja suuremaid ümberehitusi tehtud ei ole.



Tehase silti ei ole kordagi üle värvitud. Sildi all olevast august peaks välja tulema juhtmekimp, kahjuks on kapotialused juhtmekimbud asendatud uuema Pobeda omadega. Pildil paistab ka originaalne õli peenfilter, mille kinnitusi on natuke ratsitud ja paigaldatud rattakoopale. Loomulikult on kadunud filtrit plokikaane küljes hoidev klamber.



Mootor on mitmeid kordi vahetatud. Praegu kasutuses olev mootor pärineb ilmselt seitsmekümnendatest ja on originaalist väga paljudes detailides erinev. Võõrad detailid on ka süütepool, relee-regulaator ja radiaator. Aku alus on säilinud originaalsena, samut ka õhufiltri kopsik. Pildil puudub õhufiltri ja karburaatori vaheline toru, See õnnestus leida kevadel lume sulades ühest vanast vanaraua hunnikust. On teine küll natuke vigastatud aga sele vähelevinud detaili parandamine ei tekita probleeme.





Salongis on säilinud originaalsed polstrid. Puudu on kõik põrandamatid ja uksepolstrid on vahetatud dermatiinist polstrite vastu.
Armatuuris olev kell on õige, ülejäänud näidikud 3 seeria jagu. Pruun rool on ilmselt varuosana müüdud ja korralik, ülejäänud plastik selline nagu ikka. Armatuurlauale oli liimitud termatiin kate, mis on mõnes kohas põhjustanud tugevat korrosiooni.

[denis23]

    Siiski on õige nimetada seda varajaseks II seeria autoks. Riias müüakse selle auto ilmselt õde, täpselt samasugune, varajane 1949 a.

Ikkagi I seeria M20 oli täiesti teistsugune, k.a. ka kere.
Vaadates pildil oleval auto esiots, tundub, et ka tiivade kuju oli sellel natukene teistsugune.

[sm.Poljakov]

Olen isegi seda masinat Intsu töökojas näinud. Ei osanud arvatagi, et tegu nii varajase isendiga. Edu!

[MaxL]

Üritan kirja panna mõned erinevused võrreldes uuemate Pobedadega. Kui millestki valesti aru olen saanud siis parandage.

1. Käigukast põrandakangiga. (sellisest kastist foorumis palju juttu olnud)
2. Peenõli filter plokikaane küljes. (sellest samuti foorumis juttu olnud) Minu autol on olemas õige filter, mille kinnitusi natuke ratsitud ja kinnitatud poritiivale. Puudub kinnitusklamber plokikaanele. Kui kellelgi on pakkuda olen huvitatud. Või ehk keegi viitsib teha sellest klambrist täpse joonise,(või laenata detaili joonise tegemiseks) sellestki oleks palju abi.
3. Ümmargune ukselukk. Säilinud ainult parempoolsel uksel


4. Termostaadi koda. Muutus ilmselt oktoobris 1949. Termostaadi koda on olemas. Vanema termostaadi kojaga käib kokku ka teine plokikaas. Kui uuemal termostaadi kojal on 2 tikkpolti ja kolmas kõrv kinnitub plokikaane poldi alla, siis vanal on ka kolmas kõrv oma tikkpoldiga kinnitatud. Esimese küünla süved on teise kujuga. Vastavat plokikaant mul ei ole, on üks uus plokikaan, mis tuleb ilmselt ümber ehitada. Kui kellelgi on pilti vanatüübilisest plokikaanest sooviks seda väga näha.


5. Õlifiltri ja jahutusvedeliku hooldamise sildid kindalaeka luugi siseküljel. Uuematel asuvad nad signaalisid katval luugil. Kindalaeka kaanel asuvad nad kindlasti veel 1949 aasta lõpul, kas ka hiljem ei tea. Kas 1948-49 olid samad sildid ka signaalide katteluugil, seda samuti ei tea.


6. Suunatulede korpused olid kandilised, uuemal ümarad.
7. Esimeste poritiibade ühenduskoht erinev.
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=32632

8. Sisemiste ukselinkide ja aknaväntade triibud on beesid, mitte punased
9. Paremal uksepostil asuv salongivalgustuse lüliti korpus on kaboliidist, uuematel kroomitud.
10. Tuleklaasidel K täht. Minul on säilinud K tähega ainult laelambi klaas

11. Signaalide katteplekk kinnitub kolme kruviga, uuematel kahega. Mis aastast see muutus, ei tea.


Nüüd erinebvused mida teistel autodel ei ole näinud.
1. Summuti kinnitused bensiinipaagi taga risti asetseva summuti jaoks.
Kui kellelgi on sellisest summutist jooniseid või pilte, oleksid suureks abiks.
2. Pedaalid erinevad. Uuemast süsteemist on pilte igas Pobedaga seotud raamatus, vanemast siis üks pilt.


3. Piduritule lüliti mehhaaniline. Asub põhja all pedaali juures kinnitub kahe kruviga läni põranda. Uuem lüliti asub mootoriruumis vasaku poolraami peal piduritoru kolmiku küljes ja on hüdrauliline.
Vanemat lülitit võidi kasutada ka veel 1949 algul. Loomulikult ei ole see lüliti säilinud, säilinud on lülitisse minevaid juhtmeid hoidev plekk akualuse ja roolisamba all.


2010 suvel õnnestus Tallinnast saada vastav lüliti. Lüliti on tõõkorras ja tundub olevat kasutamatta



4. Süütepool B-18, uuematel b-21. B-21 süütepoolil on kaks madalpinge klemmi üleval, üks all. B-18 süütepoolil kõik kolm klemmi üleval. B-21 süütepoolid, mida olen näinud on mustad, see b-18 aga pruun. Kas on üle värvitud? Värvi eemaldades ei ole leidnud ühtegi jälge muust värvist. Samas on väheusutav, et keegi kunagi süütepooli täiseti haljaks nühkis ja siis üle värvis.


5. Käsipiduritrosside kinnitused auto põhja all. Kahjuks ei ole neist head pilti. Uuemal on nad väiksemad ja keevitatud põhja külge. Minu autol suuremad ja needitud. Võimalik, et ka piduritrossid olid erinevad.

6. Esimene iste on plekist seljatoe tagusega. Nii istme põhi kui seljatugi on eraldi patjadena. Uuematel on iste ühes tükis ja seljatoe tasune on papist ja kinnitatakse kruvidega. Tuhatoosi koht istme seljatoes on olemas, tuhatoosi ennasta aga paigaldatud ei ole.
Tagumise istme põhi on spiraalvedrudest mis on pakitud eraldi riidest kotiksetesse. Istme all kere küljest puuduvad pikad spiraalvedrud, mille peale toetub uuemate Pobedade iste.
Istme riie on sama, mis 1949 aastal, õmblusi istme patjadel aga ei ole. On ainult heledast riidest triibud külje õmblustel ja nurkades.

Tõenäoliselt peaksid minu autol olema ka teistsugused tagavedrud, tagasild ülekandega 4,7, karburaator k-22 ja teistsuguse oktaaniregulaatoriga jagaja. Kahjuks ühtki neist asjadest säilinud ei ole.

Esimeste uste all servas on kroomitud liistud, mida ei ole teistel tähele pannud. Kas on tegu minu tähelepanemattusega või on need liistud ainult esimestel Pobedadel

[pkuldsaar]

Mina hetkel kahtlen plekist seljatoe taguses. Meil endal on kerenr 6069 aastast 1948 ning seljatoe tagune papist. Erinev on uuematest vaid kinnihoidmisköie kroomitud kinnitused mis on süvistatud, uuematel kruviga pinnal. Selgituseks pilt:
   
Teiseks ei tule mul meelde ukse alumist kroomliistu ning pakun et tegu on omaloominguga. Lisaks peaks vist ukse alumine serv olema põrandamatiga samast materjalist? Pilt 1950 aasta kabrioletist:
   

[MaxL]

Lisan ühe pildi esimese istme raamist. Üleval servas olevad hammassektorid on seljatoe padja kinnitamiseks. Näha on ka tuhatoosi koht, tuhatoosi aga ei ole seal olnud, originaalne riie on ilma auguta. Seljatoe taguse rihma otsa katted on puudu aga tundub et sinna sobivad samad otsad, mis eelnevalt listud pildil.


Uksepolstri all servas olev kroomliist on kindlasti tehase toodang.
Uksepolstritel olev termatiin on kellegi omalooming. Uksepolster peaks olema samasuguse sinise triibulise riidega nagu istmed ja uksepolstri alumine osa samasuguse kollaka riidega nagu põrandamatid. Originaalseid uksepolstreid säilinud ei ole, samuti ei ole säilinud põrandamattisid. Samast materjalist ja väga hästi säilinud serv on aga esimese istme seljatoe all, tagaistuja jalgade kohal.


Huvitav detail on ka viimasel pildil nähtav plekist kõrgendus esimese istme all. Esialgu pidasin seda kellegi omaloominguks aga selline nurk paistab ka ühel varasemal Pobeda läbilõike joonisel.

[MaxL]

Ühel kolmnurk klaasil on nurgas valge kiri Stalinit. Olen sellist kirja näinud ka ukseklaasil, mis oli defektiga. Ehk keegi targem oskab õelda, kas selline kiri oli kõigil klaasidel ja kõigil Pobedadel?




Mingi aeg õnnestus saada ka sobiv releeregulaator RR-12. 1948 peaks ilmselt olema relee kaane peal väike needitud silt andmetega. Sellel kaanel on aga andmed kaane sisse pressitud ja pärineb ta aastast 1954.
Kui kellelgi on vastav kaan üle, siis oleks vahetusest huvitatud. Üldiselt on relee eeskorralikus seisukorras, tuleb natuke puhastada, poldid uuesti tsinkida ja võib jääda ootama paigaldamist auto külge.



Autoga kaasa tulnud kola hulgast leidsin ka õige kaitsmekarbi. Autole on miskipärast paigaldatud uuem mudel. Kaitsmekarbil on puudu plekist kaas ja seda hoidev traat vedru. Kuna olen aru saanud, et tegemist on miskipärast harvaleitava detailiga, siis tunnen ka selle kaaneta karbi leidmisest rõõmu.



Autoga sain kaasa ka originaalse radiaatori, hetkel on autole paigaldatud uuem temperatuurianduriga radiaator. Radiaator on suhteliselt viisakas seisukorras, mõnest kohast kunagi lapitud. Piltil on ta puhastatud vanast värvist ja roostest ja ootab ühe lekke koha jootmist. Peale seda võib värvimisse viia.



Vanemal radiaatoril on ka ribikatik teistsugune. Uuemal käivad kinnituskruvid külgedelt, vanemal otse radiaatorisse. Ribikatik on nüüdseks puhastatud, mõlkis ribide nurgad sirgeks saanud ja kaetud uue tsingi kihiga. Kahjuks puudub hetkel vanatüübi radiaatorikork.

[MaxL]

Üks joonis Pobeda uksest. Uksepolstri all servas tundub olevat samasugune liist nagu varem lisatud pildil minu auto uksest.

[näkisepp]

tere,vabandan et tungin võõrasse teemasse,aga et küsimus M-20 kohta siis äkist sobib siia,kas keegi teab,kas üldse pobile paigaldati g-21 mootorit ja kui paigaldati siis mis aastast,äitähh.

[denis23]

tere,vabandan et tungin võõrasse teemasse,aga et küsimus M-20 kohta siis äkist sobib siia,kas keegi teab,kas üldse pobile paigaldati g-21 mootorit ja kui paigaldati siis mis aastast,äitähh.

Ei palgadatud, Volga mootori paigaldamine oli levinud aftermarket modifikatsioon.

[moskiito]

vaatan, loen, vaatan ja suu jookseb vett. bobi on mosse kõrval minu teine meeletu nõrkus. paraku pole suutnud seda endale muretseda. Pea aegu sain täiesti korras bobi enda valdusesse, kuid paraku omanik mõtles ringi ja läks tagasi, hiljem kuulsin et kohtla-järvel ahtmes olevat bobi ise valmistatud lõkeseadeldisega õhku lastud. Kahju oli tollest autost, sest mootor tiksus nagu hästi õlitatud kell ja kere oli hästi korralik, ainult pindmine rooste.

igatahes, bobi pean endale saama

[MaxL]

Hulga aega on eelmisest postitusest mõõdas. Vahepeal on Pobeda saanud endale kuiva koha kuuris, kus paremaid aegu oodata. Midagi suurt muutunud ei ole, vaikselt olen puhastanud ja kruntinud mootori külge kinnituvaid detaile. Mõned vajalikud osad on ka riiulisse tekkinud, üks huvitavam osa on numbrituli.


Ostsin selle tule kunagi K tähega klaasi pärast. Esialgu pidasin punast triipu kellegi omaloominguks. Kuna kõik kruvid on üle värvitud arvasin, et see ei ole originaal värv. Hiljem hakkasin asja lähemalt uurima ja poleerisin ta üle. Selgus, et tegu täiesti originaal tükiga ainult tugevasti mõlkis. Tulesid tootis mingi tehas (K märgiga), kes korpused mustaks värvis ja ilusate tsingitud poltidega kokku keeras. Klaaside vahele pandi korgist tihend ja enne paigaldamist keerati klaas pruuni kaitsvasse paberisse. Pobeda tehases võeti see tuli, lasti üle punase krundiga ja seejärel värviti auto värvi. Keegi enam tuld lahti kruvima ei hakanud, klaasidelt eemaldati paber ja kruvid jäidki korpusega ühte värvi.
K-tähega numbritule klaas on 1cm uuemast kitsam, seega on ka tulekorpuses olev ava väiksem. Tule korpuse kinnitus kõrvad on paksemad kui uuematel ja ilma tugevdus valtsideta. Samasugused paksud kõrvad on veel ka 51aastal aga sisselõigetega uuema piduritule klaasi kinnituse jaoks. Uuem klaasi kinnitus on kolmnurkne, vanemal sirge plekk. Piduritule klaasi kruvid on süvendis, uuemal see süvend puudub ja ka kruvid on erinevad. Nagu enamusel Pobeda tükkidel on vanematel kõik valtsid järsema servaga ja sügavamad. Huvitavalt paksud on ka kinnitus mutrid ja 11 mm võtme jaoks.
Tõenäoliselt on olnud igal elektriosal, ka tuledel kusagil valmistamis aasta ja kuu aga seda ei ole kahjuks leidnud. Seega tule aastat ei tea aga ilmselt 48-49.

Esimesed Pobedad olid ilma soojenduseta, selgus, et ka minu Pobeda. Soojendusradiaatori avad läbi tulemüüri on ise raiutud ja armatuurlaua all puuduvad torud, mis aknale õhku suunavad. Kuurist leidsin üles ka ilma õhu avadetta aknaraamid.



Kuurist aknaraame otsides leidsin ka originaalse pakiruumi luugi. Eelmine omanik ütles,et ei mäleta, kust ta selle luugi sai, seetõttu ei hakanud seda luuki lähemalt uurima ja tõstsin kuuri. Nüüd hakkasin seda ligemalt uurima ja värvikihte eemaldades ootas meeldiv üllatus minu auto originaalse värvi näol. Luuk on kunagi kergelt pihta saanud aga üldine seisukord on hea.


Ka stange kihvad on sellel autol uuematest erinevad. Minul on olemas esimesed nukras seisus kihvad. Vanem kihv on natuke teise kujuga, ülevalt natuke laiem ja sügavamate valtsidega. Küljelt vaadates on vanemal sisselõige.
Pildil vasakul vanem kihv.

[kopamees1]

Mul on pakkuda selline ümmarguse ukselukuga juhiuks, täiesti komplektne
ja mitte eriti roostes ka.Isegi polster ja lingid küljes.Kahjuks ei oska
pilti panna.
Kui on huvi helista 52 93 999.

[MaxL]

Aeg läheb aga Pobeda seisab ikka kuuris ja ootab oma aega. Unustanud ma teda siiski ei ole ja uurimistõõga tegelen iganädalaselt. Üle pika aja saab ka paar uut pilti lisada.
Valmis said uued taastatud süüteküünlad. Sellised nagu Pobedale 1948 aastal paigaldati. Kas nad ka tõõtavad, seda ei ole jõudnud kontrollid. Peale pildistamist pakkisin nad õlipaberisse ja läksid riiulisse ootama kohtumist mootoriga.



Üks pilt küünaldest koos uue plokikaanega, mis on ümber tehtud sobimaks 1948 aasta termostaadi kojaga.