[Gravity]

Tere.

Nimelt kuna talumajapidamisse on tarvis kaubaliigutajat siis olles veidi lapanud kuulutusi tekkis küsimus,et mida arvata 4x2 Mazidest? Nn Euro Maz on kallim kui tavaline aga see eest Deutzi mootori ja ZF käigukastiga. Kasutatud peast hinnad algavad 120 tuhandest. Peamised kriteeriumid veoautole oleks:

*soetushind
*ülalpidamiskulud ning remondihind
*kandejõud vähemalt 6 tonni
*vajadusel peaks suutma ka käru vedada
*muda müttamist ma küll ei oota aga päris kuival kõrrepõllul ka kinni ei tohiks jääda

Masin kindlasti 24/7 vatti saama ei hakka küll aga ühes kuus oleks umbes 10-15 sõitu.

[v6sa]

Kuidas nende euromasside varuosadega lood on? Ma mõtlen siin nii hinda kui kättesaadavust võrreldes Volvode-Scaniate-Mersudega?

Põllul saab auto päris kenasti vatti ja sestap kestab seal paremini karjäärimasin. Kuid neil kipub see tühimass olema ka tööle vastavalt kopsakas, lisaks kast maru raske. Kuid seda saab vahetada...

Millest see 6 tonni kandevõimet tuleb? Kombaini kaheksakandisest punkrist?

[Jaanus9112]

120000.- võime kokkuleppele saada väga heas korras Volvo FL6 müümisasjus. Zili kast peal ja kõik toimib mis vaja. Rohkem PS

[svenson]

Magirus Jupiter... google otsing on abiks, kust neid eestimaal saab või vaata minu signatuuri

[veljar]

Kui sul kallutav kast ei ole nii oluline, siis minult võid kena suure Scania saada. Kandevõime on ikka tunduvalt suurem kui 6t, ülalpidamiskulud on suht väikesed, ja müün ta ikka tunduvalt odavamalt kui 120k

[tai]

Ise vaataks rootsi tehnika poole. KV oksionitel müügis volvo n86 (tsiviil nimetus ka LTGBIL941), mis mõistliku kandejõuga 4x4 ja kraanaga isendid. Teada tuntud rootsi kvaliteet ja töökindlus. Ei ole mingi eriline metsamasin aga vajadusel saab esisilla sisse lülitada ja liigub ka natuke märjemal põllul. Standardis ka olemas keskvints ja kui kraana siis ka hüdrapump ja võimalus teha lihtsalt kallur. Rehvimõõt 20" seega leiab nõuka aegseid rõngaid alla suht soodsalt. Suur puudus on muidug lihtsate kuluosade leidmisega. nii näiteks on väga raske leida talle lihtsamat temperatuuri andurit, kuna analoogi tänapäeva masinatel ei ole, keerulisemate detailide otsimise peale ei julge mõeldagi.

Teine valik oleks Scania TGB30/40 (tsiviil nimetus SBA111) Suurem mootor, suurem kandejõud parem läbivus, et sügisel tuua ära põllult koorem kardulaid. Oluliselt mugavam. Varuosad lihtsam hankida, kuna peal juba suht tänapäevane mootor ja käigukast. Tuttav talumees kes sama masina soetas kiidab seda taevani ja väidab, et ei taha muud midagi näha. Ainus puudus on eestis levivate masinate alla on 26" veljed,millele raske rehvi leida aga saanja tehas tegi neid masinaid ka 20" veljega (või oli see 22,5").

[Gravity]

Kast peaks kindlasti kallutama kuna muidu on väga vaevaline näiteks vilja,kartuli,pinnase jne mahalaadimine. Samuti ei taha "tuntud Rootsi kvaliteeti" kui pole korralikku jupibaasi .

[Jaanus9112]

Noo FL-il pole siiamaani mingit probleemi olnud juppidega...Kõik on saada ja tellitav kui kohapeal ei ole (Tartu esindus)

[Martti]

Põllul saab auto päris kenasti vatti ja sestap kestab seal paremini karjäärimasin. Kuid neil kipub see tühimass olema ka tööle vastavalt kopsakas, lisaks kast maru raske. Kuid seda saab vahetada...

See on küll parim pakkumine Tahad põllupeal põlevkivi vedama hakata? Üks kriteerium on ju "ülalpidamuskulud ja remondihind."
Sest V12 mootor ei saa olla odav üleval pidada, kuigi hääl on kena ja Ida-Virus ajas talvel lumeveol ka asja ära...
Ja avalikule teele ei ole sellega ka asja, isegi mitte kruusateele, kuigi on kõike nähtud.

[v6sa]

Miks Martti arvab, et ainsad karjääriveokad on EE Belazid? Huvitav suhtumine...

Karjäärides ja ehituses on kasutuses hulgim tavaliste veomasinate derivaate, mille raam, sillad ja mõnel puhul ka abiseadmed on kohandet suuremale koormusele.
Ka metsaveokid on tehtud tugevdatud raamile/sildadele.

Elu on näidanud, et võttes alla suvalise FL6 ja asendades selle isotermilise furgooni kiisu kastiga, on esimeseks järeleandvaks osaks raam (õigemini tagasilla vedrukandurid), mille põllul loksumine lahti nätsutab.

Kiisul on tegelikult kaks suurt plussi. Esiteks (küll kõikuva kvaliteediga, kuid siiski) odavate varuosade kättesaadavus ja meeletu tugevusvaru koos ehituse lihtsusega. Aga sellega plussid ka lõpevad ja algavad miinused, mis enamasti seotud usaldusväärsuse ja kasutusmugavusega...

[Martti]

Miks Martti arvab, et ainsad karjääriveokad on EE Belazid? Huvitav suhtumine...

Nii palju kui mina olen karjääris käinud, on küll Belaz (ja ka mõni Caterpillar) ainuke veok, mis "karjääriveoki" mõõdu välja annab...
Need milliest Sina räägid ongi ju täiesti tavalised ja igapäevased veokid liikluses(ka ainult metsa- ja tee-ehitusveoki näite põhjal). Milleks siis üldse oli vaja tuua sisse mõiste "karjääriveok"?
Pigem on huvitav suhtumine, et natuke kõvemat tehnikat kohe karjääriveokiks hakatakse pidama...

[v6sa]

Pardon, et Vana Kala segadusse ajasin oma asjatundmatusega. Mulle on seni tundunud, et karjääriveokiteks tituleeritakse neid preparaate, mis on vähe tummisema tegumoega ning taluvad ka karmimat pinnast, kui seda on vastavatud Mäo kolmnurk.

Ehk oskab siis herr Martti öelda, kui levinud on tugevdatud raami ja sildadega puistekallajad meil? Lihtsalt minu silme ette jäänud masinatel on ikka tavalised raamid ja maanteesillad (kasutaja sõnul siis). Isegi metsamasinatel olevat (ikka majanduslikel põhjustel) kasutusel tavalised sillad. Mis jällegi pehmel ja ebatasasel pinnal otsustavad alatult katki minna (ja mõnel mehel kohe täitsa ise, korduvalt)...

[hulgus]

Natuke diskuteeriks Scania "karjääri" masinate teemal.
Vanematel (1.-3. seeria) Scaniatel kasutati mudeli indeksis erinevaid tähtesid.
LB -Long Base ehk pikk raam, furgoonid, porte jm, M -oli vist medium, ehk lihtsalt tavaoludes ja G-ehk tugevdatud raam ja konstruktsioon. Olid veel H -kui mälu ei peta, siis eriti Hard ja L- äkki eksin aga spets pika sõidu versioon.
4. seeriaga läks asi teiseks, pole isegi päris süüvinud, aga kõrvuti eksisteerisid P ja G, ehk siis tava ja tugevdatud konstruktsioon, Hiljem tuli R seeria ehk siis "4,5" põlvkond ja selle tähiseid ei tea, sest kui varemalt sisaldas indeks mootoritöömahtu ja põlvkonna numbrit, siis nüüd on ainult Hj-d...

Volvodest ja teistest palju ei tea, aga kindel on see, et kui vanemate masinate raamid kannatasid veel kodusel teel ümberehitust, siis uuemad nagu juba eelmainit FL seeria eeldavad kalluri jaoks juba korralikku vaheraami ja diagonaal tugevdusi. Ühte raami olen näinud, mis peale kasti kergitamist kerge ohkega 90 kraadi väändus ja kasti õrnalt küljele maha asetas...

[Martti]

Minu arusaamist mööda on karjääriveok ikkagi spetsiaalselt karjäärides kasutamiseks konstrueeritud veok(nt.Belaz), millega ei ole ülejuhul avalikele teedele asja.
Näiteks Kiviõli Keemia Grupil on kasutusel 4 sillaga kallajad, mis sõidavad karjääri ja kombinaadi vahet nagu tipp-tunni bussid Tallinnas, ometi ei ole alust ju sellist veokit karjääriveokiks tituleerida. Võib-olla Aidu karjääris kasutatavad lõhkeaine veokeid võib mingis mõttes karjääriveokiteks pidada, kuigi lähemalt uurinud neid ei ole.
See et majanduselikel põhjustel kasutakse tavalisi "materjale" näitab ju "riigi = rahva" jõukust, et selliseid pooltooteid ostetakse(remont ikka odavam kui korralik asi ju )... Spetsiaalautod(tehnika) on alati kallid olnud.

[aavu]

Ühte raami olen näinud, mis peale kasti kergitamist kerge ohkega 90 kraadi väändus ja kasti õrnalt küljele maha asetas...

Mu mälus on mingi vene kalluri kohta säilinud hoiatus, et tõstetud kastiga mitte sõita. Seda siis teede liivatamisel ja aja kokkuhoiuks peale koormast vabanemist.