[varing]

Tere üle pika aja!

Selline lugu, et sai koju veetud üks Brown & May aurumasin. Suhteliselt nigelas seisus, aga ehk saab kunagi aega putitamiseks.
Kas keegi oskab pakkuda valmistamisaastat, netis on kah üht-teist aga ...
Esisild oli puidust talaga ja tagumised suuremad rattad kah puidust.
Mõned pildid kah:







Info, arvamused ja ettepanekud oodatud! Tänud ette!

[autorestauraator]

Aastaarvu ei oska pakkuda ja ega ma aurumasinatest üldse palju ei tea. Ilmselt oleks õige kontakteeruda aurumasinafännidega piiri taga. See on mõnel pool päris arvestatav harrastus!

Aga "kõva sõna"!
Mulle tundub piltide järgi hinnates, et see masin on üpris heas seisus. Võibolla on hoitud kuskil katuse all?
Igal juhul soovitan see masin originaalseks jätta ja töökorda taastada. See ei tohiks ülejõu käiv töö olla.

Jõudu taastamisel!

[gruppen]

No mina paneks kusagil 1880ndad. See aga pigem kõhutunde pealt kui konkreetselt erinevate näidete varal tuvastatud. Piiritaguseid aurumasinate foorumeid pole nii spetsiifiliselt otsinud aga nt. ameerikamaa suuremas traktorite-stats.mootorite-katelde-genekate jmt. foorumist ei tulnud ühtegi vastet sellele katlale. Kas pole neid meerikamaale jõudnud eriti või pole keegi viitsinud nendega avalikult mässata. Mis toimub euroopas - on suhteliselt tume maa. Nagu juba mujal öeldud vaatan, mis ma enda paberimajandusest leian selle kohta - või katelde kohta üleüldiselt.

[varing]

Seda foorumit http://www.smokstak.com/ isegi puistanud, aga midagi konkreetset pole leidnud.
Massin seisis lageda taeva all viimased 15-20 aastat, kui varjualune pealt ära mädanes. Viimati olla töötanud peale sõda. Maasisse vajunud, nii, et kolde poolsed rattateljed välja ei paistnud.
Korstna poolne ots aga korstna puudumise tõttu lehti ja vett täis koguaeg ja põhi läbi sellepärast. Aga taastamine pole võimatu ilmselt.
( Komplektis oli ka üks Ameeriklaste väike rehepeksja, millest pildid hiljem)

[Aspelund]

Brown and May of the 'North Wiltshire Foundry', were engineers and ironfounders also building Portable steam engines and Steam Tractors, based in Devizes, Wiltshire, England.

The firm mainly built Steam Portable engines (8000 approximately) and others including 10 No. Showman's road tractors from 1854 to 1912 when they went bust.
Contents
[show]

* 1854 The company was founded by Charles May formerly of Ransomes, Sims and Jeffries and built traction engines, road locomotives and portable and stationary steam engines.[1]

* 1876 Exhibitor at the Royal Agricultural Show at Birmingham. were they ehibited a steam blower for cleaning tubes (boiler) without a brush.

* Two locomotives were supplied to R. Brotherhood & sons.

* 1894 A trade Catalouge listed portable and semi-portable steam engines and much other machinery

* 1911 Smithfield Club Show. Exhibited steam tractor and an oil engine.

* 1912 Built last showman's road locomotive. reg No. AU4705 (photo above)

* 1912 The works closed

Sarnane masin: http://www.steamscenes.org.uk/engines/br...ne/7770/3/

http://www.steamscenes.org.uk/engines/br...ne/8629/1/

http://www.steamscenes.org.uk/engines/br...ne/id-679/

http://www.steamscenes.org.uk/engines/br...gine/6691/

http://www.steamscenes.org.uk/engines/br...gine/3456/

http://www.techantiques.com/gallery/view...me=album08

http://www.flickr.com/photos/avtost/2308605266/

Seega ajavahemik suurusjärgus 1869 kuni 1912. Ise panustaks aastatesse 1890-1912.

A.

[gruppen]

stak neh. Kusjuures, uitmõte küll aga kas leiu piirkonnas mõnda kabedamat koduloolast- vanaprouakest/härrakest ei leidu? Kui mõni leidu siis usun, et tema suudab välja tuletada/leida ka midagi täpsemat masina kohta. Ma julgeks siiski öelda, et tegemist ei olnud nii laialt levinud masinatega, kui 30ndatel traktorid olid. Äkki on abiks? Kui leida esialgne kodukoht masinal, siis on seal väga hea õnne korral võibolla ka kusagil pööningul või riiulis säilinud mingeid pilte või andmeid masina kohta. Mina prooviks õnne järgi ja seda sul tegelikult peab olema küll, sest ma pole siiamaani aurumasinat leidnud

[varing]

Pakutud linkidel olevatel masinatel on väga palju erinevusi minuomast kahjuks.
Kaldun arvama, et on üks esimesi mudeleid, sest hilisematel puitdetaile peaaegu pole.
Põhilised erinevused leiab, kui uurida seda külge

[gruppen]

Välistada ei saa ka masina parandamist ning osade vahetamist EW ajal ja peale II maailmasõda. Pisierinevused võivad Läänes ka suhtelised olla, kes kuidas masina uuesti kokku on saanud. Kõik detailid ei pruugi olla autentsed jne. Kui leiaks Eestis samasuguse, oskaks midagi rohkemat arvata. Siinkohal võiks kõik piilurid sõna võtta, kes pidevalt fotoaparaatidega ringi tormavad

[varing]

Rehepeksja siis selline:





Kokkupandult selline peaks olema
http://www.proxibid.com/AuctionImages/78...ail/48.jpg

http://www.proxibid.com/asp/LotDetail.as...1#topoflot

[Timm]

Välistada ei saa ka masina parandamist ning osade vahetamist EW ajal ja peale II maailmasõda. Pisierinevused võivad Läänes ka suhtelised olla, kes kuidas masina uuesti kokku on saanud. Kõik detailid ei pruugi olla autentsed jne. Kui leiaks Eestis samasuguse, oskaks midagi rohkemat arvata. Siinkohal võiks kõik piilurid sõna võtta, kes pidevalt fotoaparaatidega ringi tormavad

Mitte ainult välistada, vaid üsna raudkindlalt pakkuda. Tehti neid lokomobiile ka iseliikuvateks ju(hea näide Palmse mõisa traktor).
Üks esimeste hulgast tõesti, puitkodaratega lokomobiilid-iseliikuvad on tihtipeale väga varajasest ajast. Sajandivahetuse kanti, sealt edasi enam mitte. Isegi sepad tegid raudrattad juba.

Soovitan kohe heaga mitte sinna katla alla tuld teha. Kui on vedanud ja viimane omanik on masina kuivaks lasknud, vähe kasutanud, siis ehk kuidagi-moodi... aga 99% tõenäosus, et need katlarauad enam turvalised pole. 1-2 bar seda veel ehk katki ei löö, kuid töösurve jääb sellest tavaliselt kõrgemale ikka.
Enne töölepanekut võta ühendust nt Lavassaare muuseumiga, neil peaks veduri katel sertifitseeritud olema - saad ehk mingi kontakti spetsialistiga.

Vaatan, et klaasid on katki. Sinna ei tohi mingil juhul tavalist klaastoru panna, borosilikaatklaas käib sinna. Tavaline klaas lendab lihtsalt laiali kuumuse-surve juures.

[kass]

Olles küll hilisema aja inimene ja rohkem linnast pärit - aga julgeks kahelda , et pildil rehepeksu või ka kellegi teise peksmiseks mõeldud masin on. Ka lingil toodud inglisekeelne nimetus viitaks juskui rohkem raputamise moodi tegevusele. Kas pole tegu mitte mingi sorteeri/tuulamise masinaga vms-ga ?

[KOLLA]

Tere !
Huvitav kust kandist see aparaat välja tuli , mäletan et vanaisal oli Huuksi kandis sarnaseid repeksu masinaid kolm tükki erinevas suuruses ning kuumpäid ja vist üks aurumasin nende käitamiseks . Töötavaid kuumpäid mäletan kindlasti , mis ajasid igasugu tehnikat ringi nagu saed ja lõhkujaid .

[pen.skar]

Timm, pea hoogu. Isesõitjad olid ikka suuremad, klass omaette, ei neid keegi ise ümber ehitanud. Vaevalt Franz Krull`gi isesõitjaid tegi. Ühe, ka ratasteta väikse peksumasina toimetasin 15 a tagasi Emumäele Toomihkli tallu, tegijafirmat ei mäleta. On vast seal alles.

[Timm]

Piltidel ikka rehepeksumasina jäänused.



Huvitav, et algselt oli olemas ka variant, kus sama peksumasinat ajasid ringi hobused, ise konveieri peal kõmpides. Tõsi, see oli rohkem 19. saj alguse poole.

---

Timm, pea hoogu. Isesõitjad olid ikka suuremad, klass omaette, ei neid keegi ise ehitanud. Vaevalt Franz Krull`gi isesõitjaid tegi.

Ei mõelnud ma iseehitamist, neid tehti iseliikuvateks ümber.

[pen.skar]

Hobune vaene sai kõigega hakkama. Kodutalu naabruses oli peksumasin taresse sisse ehitatud ja hobukööpelajami jaoks tuli kardaanitaoline puust võll läbi seina välja. Peale viljapeksu(sõja ajal) oli tükk tegu hobust uuesti otse käima harjutada. Käisin seda metsatalu veel tänavu vaatamas- kõik kokku vajunud... Konveierilkäiva hobusega värgi kasutamist siinkandis ei tea. See Leonardo da Vinci jooniselt vast... Halliste- Polli vahel Savilöövil savisõtkuja hobune jäigi surmani ringitama.

[varing]

Rehepeksumasinast niipalju, et pole mitte jäänused vaid 99% kompl. v.a. see osa mis altpoolt mädaniku küüsi langenud. See ratastega variant on juba täiustatud n.ö. lisadega versioon. Pole teist jõudnud veel kokku tagasi panna transportasendist.

[varing]

Tere !
Huvitav kust kandist see aparaat välja tuli , mäletan et vanaisal oli Huuksi kandis sarnaseid repeksu masinaid kolm tükki erinevas suuruses ning kuumpäid ja vist üks aurumasin nende käitamiseks . Töötavaid kuumpäid mäletan kindlasti , mis ajasid igasugu tehnikat ringi nagu saed ja lõhkujaid .

Tuli välja Võrumaalt, sõber avastas, ei oskand miskit tarka peale hakata ja pakkus, pikalt ei mõelnud...

[näkisepp]

tere masinameestele.küllalt head ja tarka infot oskab auru ja rehepeksumasinate kohta õelda kindlasti hr.Heino Prost Elvast,kes on neid oma kätega mitmekümneid läbi uurinud ja taastanud,see aastates härrasmees on kindlasti üks teadjamaid aurumassina tundjaid Eestis,andku taevaisa talle ikka tervist ja eluaastaid.

[näkisepp]

niipalju veel infot,et Mehikoorma kandis olemas sellele riistapuule 2 suurt ja 2 väiksemat ratast,mis on üle 100 a. vanad,aga väga heas korras,helistasin sinna ja lubasid hoida,küll siis hinnas ka kuidagi kokkuleppele saab.

[woozh]

oh vinge! ise sai suvel http://static2.nagi.ee/i/p/480/88/120221...63_m.jpg/1

http://static2.nagi.ee/i/p/480/88/120221...92_m.jpg/1

välja kaevatud