Postitused: 4,836
Teemad: 58
Liitus: Dec 2003
Maine:
26
Parem Hilja, kui mitte keegi. Vabandust, siiski parem hilja, kui mitte kunagi.
Homme sõidab seoses Kindral Laidoneri memoriaaliga Lavassaares auruvedur Kè4-332. Ürituse täpset algusaega ei tea, kuid memoriaalil osalejad saabuvat 14:00 paiku.
Kõik huvilised oodatud.
Postitused: 417
Teemad: 13
Liitus: Oct 2007
Maine:
5
16-08-2010, 12:49 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 16-08-2010, 12:54 PM ja muutjaks oli
koterman.)
Seda teemat - suurte majandusotsuste ümber toimund võitlust, nii kohalikul kui Moskva-tasandil - lahkab (Lennarti vend) Hindrek Meri oma päris huvitavas, ja suuresti just praktilisele igapäevaelule pühendet memuaariraamatus ' Tagasivaateid veerevast vagunist' .
Kõige muu hulgas - noorepõlve elu Prantsusmaal ja Eestis, Nõmme kodu, Siberis ellujäämine, tema enda eluaegne tehnika-armastus, suurem kirjanikust-poliitikust vend, oma igapäevane töö jne jne - pajatab ta väga põhjalikult sellisest nõuka majanduse olulisest alustoest nagu Plaanikomitee. Viimases töötas ta praktiliselt terve elu ja EV taastamise järel kujundati tema baasil tänane Riigikontroll.
See struktuur nö kooskõlastas riigi tippjuhtide lubadused/ideed/nõudmised ja nende (ning nende abide v N.L. majandust tegelikult juhtivate) meeste sisulised võimalused. On väga kummastav lugeda kuidas sellises struktuuris inimesed üritasid siiski normaalseid asju teha ja täielikke hullumeelsusi nö maha pidurdada. Samas on foorumi vanematele generatsioonidele seal oioioii-kuipalju tuttavat ja huvitavat tausta andvat nii tookordsete partei- ja min-nõuk-inimeste toimetamistest, kui tegude ja sõnade süvenevast lahknemisest, eriti 70-te lõpust edasi. Ma usun, et teist seda teemat põhjalikult ja inimlikult käsitlevat raamatut eesti keeles polegi ja on väga kahtlane kas enam ka tuleb.
Sääl on ka sel samal baasil kaunis hästi kajastatud konkreetsed majandusotsused, ja nende ümber toimunu, a'la laiarööpmeliste rdt-de ehitus ja kitsar'ste sulgemine.
k
Ps Muuhulgas pajatab ta päris vaimukalt kuidas elas sõja järel Siberist eluga pääsenult üks noor poiss, kes alustas oma töömehe teed ajalehe autojuhina :-)
[quote='PETSS' pid='167970' dateline='1187551559']
[quote=valdo]
[quote=PETSS]
...miks nad lõhkusid ära raudtee ja rongid(need viimased pidid olema nunnud,eriti meeldis talle Mõisaküla punane wagun).Ja lõhkuma pidid vaid pahad wene poisid.
Nii see ju oligi. "Pahad vene poisid" tahtsid raudteega sõjatehnikat vedada ning logistiliselt oli vastuvõetamatu selle ümberlaadimine laialt kitsale pluss veel kandevõime küsimus.
Just seesama soov ja nõue oligi 1960-70te aastate vahetusel kõikide kitsaste riigiraudteede surmaotsuseks. Edasine sõltus sellest, kui palju kohalikud võimud ja kohalikud raudteebossid suutsid (ajutiselt) lõhkumist edasi lükata. Lätis ja Leedus suutsid, Eestis mitte. Ju ei olnud EKP juhtivad tegelased ja raudtee juhtkond säilimisest üldse huvitatud.
Postitused: 670
Teemad: 33
Liitus: Mar 2004
Maine:
1
Lõhkujad ei ole mitte ainult pahad vene poisid. Oma kasumlikku raudteeäri ajavad eestlased on ka raudteeajaloole korvamatut kahju teinud: peale taasiseseisvumist on hävitatud hulgim algusaegade raudteearhitektuuri - jaamahooneid, vahimaju, tööliste elamuid, eriline teemajade hävitamise paanika on puhkenud viimastel aastatel ja sellega on hakatud ühele poole jõudma.
Meenutagem vähemalt 100-aastast täies komplektsuses ja heas korras tsisternvagunit, mis rahumeeli vanarauaks lasti, ja ka Ülemiste PMS-i pargis seisnud ennesõjaaegsete vagunite rivi, millest imekombel paar isendit Haapsallu toimetati ja ülejäänud hävitati. Viimane rariteetne reisivagun (mis võib olla isegi enne revolutsiooni toodetud) seisab Valgas... Aga kui kaua veel.
Ja nüüd siis on taasleitud Kaspar, see on kontrollitud, värvitud ja hakkab septembris "retrosõite" tegema... Taga tavalised plekist moskvarongi vagunid! HALE LIHTSALT!
Postitused: 771
Teemad: 566
Liitus: Dec 2002
Maine:
36
Täna tegutses Maardu raudteel üks pealtnäha igivana lumesahk, manöövervedur lükkas teda tagant.
Sahk oli beežikaskollane, kujult veidi TU-2 veduri sarnane (ümer üldkuju ja aknad), kuid palju kõrgem.
Mis marki ja millisest ajastust aparaadiga võis tegu olla? Pakun, et asi valmistatud ikka julgelt 1980. aastast varem, kuid kes teab...
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Postitused: 670
Teemad: 33
Liitus: Mar 2004
Maine:
1
Juhtusin täna Järve alajaamast mööda sõitma ning nägin seal kahte 2-teljelist tünnivagunit, ühte elektrirongi vagunit ja vanaaegset neljateljelist kaubavagunit - samasugust, nagu Haapsalus on miskised akendega generaatorivagunid, aga originaalkonditsioonis tavalise kaubavagunina ja see oli pidurirõduga. Vihjasin ka Haapsallu, et iseäranis tsisternid on väärtuslikud, aga see neljateljeline kaubakas ka.
Postitused: 147
Teemad: 24
Liitus: Dec 2006
Maine:
10
Edelaraudtee teeb jah juba vanu ronge rahaks.Tänu sellele,et need Kasahhi saadeti,on siin ronge puudu ja ringlus on väga pikk rongidel,viljandis sõidab 5 vaguni asemel kolm.