[vootele]

Saadan omatehtud joonise sumpsist, mis teoreetiliselt peaks aitama Minskist mõned hobused rohkem kätte saada. Aluseks on võetud kardi summuti mõõdud, mida on tsipa muudetud. Märkuseks veel, et leegitoru (joonisel punktiiriga) võib olla kõvera kujuga, aga pikkus ei tohiks ületada 220mm. Enda aparaadil on originaaltoru juppidest kokku keevitatud u. 20cm leegitoru, mis käib külje peale. Siis veel see, et viimase koonuse laius on valesti märgitud, peab olema sama, mis eelviimasel koonusel ja silindrilisel osal (muidu ei lähe servad kokku täpselt). Soovitan joonise välja printida, jääb palju parem kui arvutis.

[marti184]

Internetis on mõnes kohas üleval valemid ja programmid (mudelimootorite omad aga vahet pole vist) mille abil saab neid arvutada aga küsimus on selles et kui täpsed on algandmed? Seal on vaja teada ju pöördeid mille juures asi hakkab toimima, aega, mil väljalaskeava on lahti jne.

Ühesõnaga tahaks teada milliste pöörete jaoks sa selle välja arvutasid ning kas sa mõõtsid väljalaskeava lahtiolekuaja ning selle pindala ise või said andmed kusagilt mujalt?

[vootele]

Niimoodi kirjutas: marti184
Ühesõnaga tahaks teada milliste pöörete jaoks sa selle välja arvutasid ning kas sa mõõtsid väljalaskeava lahtiolekuaja ning selle pindala ise või said andmed kusagilt mujalt?

Konkreetne sumps on originaalis mõeldud Minski kardimootori jaoks, mõõdud sain Kardi aastaraamat 1991-st. Muudetud on leegitoruga ühendamise kohta, kardil on tsipa jämedam leegitoru (45mm, minskil 40mm) ja kardi leegitoru hakkab kohe silindri juurest laiemaks minema. Selles variandis on alguses 40mm leegitoru.
Kardi aastaraamatus on kirjas, et selline sumps viib tippvõimsuse pöörded küllalt alla, seega peaks paremini sobima forsseerimata minskile. Kust aga võib viga tulla, on võidusõidu minski suurem väljalaskeaken, mis muudab väljalaske pikkust kraadides.

Olen lugenud, et sumpsi pikkuse muutmine u. 1 tolli võrra muudab pöördeid u. 500 pöörde võrra. Mida lühem sumps, seda madalamad pöörded.
Aga eks ta peaks parem ikka tulema kui originaal, sel käib leegitoru ots pikalt sumpsi sisse

[IZJU2]

oot mis see tähendab siis, et samad hobused saabuvad siis madalamatel pööretel kätte?

[marti184]

see tähendab seda et põlenud gaasid ja natuke küttesegust imetakse väljalaske kambrisse ja just enne väljalaske ava sulgumist surutakse leegikasse tõmmatud küttesegu tagasi silindrisse: parem puhastumine põlemata gaasidest ja vähesel määral ka ülelaadimine.

[riho]

Ikka vastupidi on! Mida lühem sumps kahetaktilisel, seda kõrgematele pööretele sihitud. Heitgaasid summutis liiguvad kogu aeg helikiirusega, lühema summuti korral on heitgaaside liikumise teekond summutis (esimese resonantsseinani ja tagasi silindrisse) lühem, järelikult kulub vähem aega ja seetõttu peaksid töötaktid silindris olema tihedamad, et vastusurve õigel ajal kohale jõuaks.

[marti184]

riho räägib õigust

enivei ma leidsin netiavarustest programmi mis arvutab mõõdud välja, kuid mõõdud olid palju tagasihoidlikumad. Leegika läbimõõt 40mm klappis enam-vähem kuid kõige jämedama osa ümbermõõt paisus kõigest 1 cm võrra, mis on üsna hale võrreldes nende kardi sumpsikambri joonistega.

Muidugi ma panin need mõõdud sinna üsna umbes: akna kõrgus-laius, kollektori paksus, väljalaske aeg kraadides. Võimsuse ja pöörded panin raamatu järgi kuid seegi võib eksida.

Nüüd tahaks teada kumb see õigem on, mul on kahtlane tunne et ega see 1 cm suurenemine midagi suurt juurde ei anna. Ootaks teiste arvamusi:


EDIT:teise programmi, javapipe, abiga sain teistsugused mõõdud:


EDIT2: andmed on võetud: http://www.mh-aerotools.de/airfoils/javapipe_en.htm
http://www-staff.lboro.ac.uk/~elvpc/progs/expch.html
ja
http://www-staff.lboro.ac.uk/~elvpc/bikes.html

[IZJU2]

a öelge kes siin Eestis hakkab ise neid summuteid valmistama, arvestades kõike neid mõõtmeid? Ma ei kujuta ette mismoodi see aretamine välja nägema hakkab? Või siis kardimehed on kogu aeg ise sumpse ehitanud?

[vootele]

loomulikult on kogu aeg ise valmistatud. Kui on tuttav keevitaja, pole see eriti keeruline.
Ise lõikasin oma variandi laotused juba kartongist välja ja panin kleeplindiga kokku - sumps missugune!
Nüüd tuleb otsida sobivat terasplekki ja keevitajat.

[motamees]

Põldsamaal Sadukülas üks mees tegi ise neid sumbuteid. Sealt kardimehed tellisid. Osad tegid muidugi ise.
See 1cm võib seal väga tähtsat rolli mängida. Umbes ei saa seal midagi teha. Klaabu ju ühes postituses kirjutas et isegi mõlkiminek mõjutas. Saduküla mees rääkis isegi et ühe sumbutiga ei saa kaua sõita. Plekk sureb välja ja ei mängi enam õieti. Värvida ka ei tohiks.
Kui seda sirget toorikut hakatakse aretama ja keerama omale vajalikul viisisl siis ei tohi ühtegi plekitükki ära visata. Saed kolmnurga välja ja keevitad selle vastasküljele. Nõnda saab kuju muuta aga maht jääb samaks.

[riho]

Kaldun arvama, et kui tolle võidusõidu Minski väljalaske aken on suurem, siis seda eelkõige laiuses, mitte kõrguses, seega väljalaskenurga pikkus peaks sama olema. Mootoreid forsseerides tehakse ikka aknaid laiemaks, mitte kõrgemaks

[klaabu]

Niimoodi kirjutas: riho
Kaldun arvama, et kui tolle võidusõidu Minski väljalaske aken on suurem, siis seda eelkõige laiuses, mitte kõrguses, seega väljalaskenurga pikkus peaks sama olema. Mootoreid forsseerides tehakse ikka aknaid laiemaks, mitte kõrgemaks

ka kõrgusse. mitte küll alati täies ulatuses (akna laiuses), aga ikkagi.

ja siit tekkiski mul küsimus, et kas mittesümmeetrilise akna korral võetakse akna kogukõrgus ikkagi kõige ülemise avatud punkti järgi või mitte. või võetakse siis, kui aken on kogu laiuses avatud. või kuskil vahepeal. jutt segane, aga asi siis selles, et paljudel väljalaskeakendel on ülaservas väike sisselõige veel

[riho]

No kõrgusesse põlve otsas ise küll ei tasuks akent suurendama hakata (noneh, kui tehases targad mehed arvutanud, siis iseasi). Minu arust on akna kõrgusse suurendamine mäng tulega: kõrgema akna korral teeb kolb vähem aega kasulikku tööd (lööb purtsu varem summutisse välja), nii et paremini väljuvate gaaside arvelt saadav kasu on ülimalt kahtlane.

[motamees]

Niimoodi kirjutas: klaabu
kas mittesümmeetrilise akna korral võetakse akna kogukõrgus ikkagi kõige ülemise avatud punkti järgi või mitte. või võetakse siis, kui aken on kogu laiuses avatud. või kuskil vahepeal.

Ma arvan et kõige ülemise punkti järgi. Siis ju hakkavad gaasid lahkuma ja tekib esimene liikumine.

[vootele]

Nonii, tegin joonisel toodud tumpsi nüüd valmis. Tükk aega otsisin kohta, kust saaks sobivat plekki - 0.8-1mm paksus ja mida oleks kerge painutada. Pärast igasugu metallifirmasid kondamist sai siiber ja läksin Harju Elektri territooriumile (elan Keilas) ja lihtsalt võtsin hoovis asuvsast metallijäätmete konteinerist kaks plekilahmakat.
Väga hea pehme plekk ja tasuta. Väänata andis ka kätega mudides. Sõbra garaasis keevitasime koonused kokku, keevitus sai pisut räpakas.
Igatahes, jään kevadet ootama, siis saab järgi proovida, kas sumpsist ka jõudu juurde tuli...
Loodan varsti pilt ka panna.

[Sohne]

on neid kellelgi veel äkki üle?

[klaabu]

mul on kardile ühte veel pakkuda. panen varsti pildi kah siia.

[Sohne]

mis hinnaks tahad?

[klaabu]

esialgu ei müü, küll aga vahetan millegi muu vastu. izh-i vidinad on teretulnud.

Niimoodi kirjutas: lõhkuja
mis hinnaks tahad?

[vootele]

Nonii, nüüd pildid olemas.