[Sass1]

Tere
Kuna lund on palju ja sadudele pole ka lähiajal lõppu näha, siis oleks vaja üks lumetõrjeks sobilik roomiktraktor soetada. Siit ka küsimus, millist roomiktraktorit soetada. Eelarvesse mahuks mõni vene päritolu masin ja eelistatult DT-75 suurusklassist. Kuna erinevatel aastatel ja erinevatest tehastest on tulnud mitmeid eri mudeleid, siis oskab ehk keegi mõned olulisemad valikupõhjendused tuua. Ainult aastaarvu põhjal otsustada ei saa, kuna olen ka väga väikese töötundide arvuga "vanu ümmargusi" kohanud. Teine teema on lumetõrjeks kasutatav buldooseritüüp. Hea, kui oleks tegemist muudetava nurgaga buldooserihõlmaga. Ise tean ammustest aegadest ühte sellist hüdraga pööratavat lahendust uuema tüübi DT-75 ees, kuid kahjuks konkreetset tehnilist lahendust ei mäleta. Kas kellegil on silma jäänud mõni foto või ka reaalne eksemplar sellisest lahendusest? Muidugi oleks üks võimalus kasutada ees originaalis olevat risttera ja tagumisel rippsüsteemil muudetava poominurgaga roopi, kuid kuuldavasti pidi ka DT-75 -ga olema võimalus ennast edukalt kõhule kinni saada. Seega ilmselt pööratav esitera parem variant?
P.S. Kas kellegil on täna mõni roomiktraktor liiklusregistris arvel ka?

ettetänades
Sass1

[huvi5]

Küsimus, miks just roomiktraktor?
Roomiktraktorit vist liiklusregistrisse ei saa, kuna liiklusesse temaga asja pole. Lõhub teekatet.

[Timm]

Pööratav tera DT-75 ees on DZ-42P.

[Talupoeg taluja]

Roomiktraktorid kahjuks meie riigis ei registreerita. Seega ei saa neid kindlustada ega ka ülevaatuseks esitleda.
Kari tarkpäid otsustas,et nenega ei sobi teeliikluses osaleda ja tehtigi vastav seadus. Kahjuks mina pean hiilima nagu varas võõras aias,et minna traktoriga oma põllule. Need tarkpead muidugi selle peale ei tulnud,et siin-seal haritakse linttraktoritega veel põldu ja on vaja nendega kruusateedel liigelda. See seadus oli pisikene samm maaelu ja omariikluse hävitamisele ja röövkapitalismi pealetungile.
Lintidest soovitaks muretseda ikka DT-75,kuna seda kergem remontida ja hooldada,samas DT-54 mootori poolest töökindlam ja rahulikum. Valik lai,vanaraua kokkuostupunktides kõiki mudeleid nähtud....

[Sass1]

Niipalju kui mina uuest liiklusseadusest (al 01.07.2011) aru saan, siis kruusa- ja pinnasteel sõida roomikutega niipalju kui tahad. Arvestada tuleb küll teeseadusega, mis keelab teekatet rikkuda, kuid talvetingimustes on roomikujälgedest kruusateel pigem kasu kui kahju. Ratastraktoreid on mitu juba olemas, kuid ca 4 km põllutee puhastamiseks oleks hea just roomikmasin.

Sass1

§ 73. Tehnonõuded mootorsõidukile ja selle haagisele, nõuded varustusele ning nende nõuetele vastavuse kontrollimine
(10) Kattega teel tohib sõita ainult sellise mootorsõidukiga ja selle haagisega, mis toetuvad tee pinnale pneumaatiliste või elastsest materjalist rehvide või roomikutega või elastsete patjadega varustatud roomikutega.

[Aspelund]

Hei,

Äkki pidas kari tarkpäid silmas vähema kahju reeglit? Sooviks keegi kütuseaktsiisile mõnd lisaeurot lintide lõhutud teede eest maksmiseks?

Aga traktor lumetõrjeks peab olema selline, millega on midagi teha ka pärast lumeperioodi lõppu. Niisama ei ole asjal mõtet, lihtsam on teenust sisse osta.

PS. Ma tean, et kütuseaktsiisist jõuab teedeni vaid osa. Selles osas ei ole mõtet diskussiooni alustada.

A.

[gruppen]

Teenust saab sisse osta ainult juhul, kui on olemas pädev teenusepakkuja, kes suudab ka erinevates ilmaoludes hakkama saada. Nagu kaks viimast talve on vanal läänemaal näidanud, tuleb kohale kutsuda ikkagi roomikmasinad (kas Dt-75 või mõni "Joss"), mis siis kokkukasvanud tee suudab lahti lükata. Erinevad kummirattalised traktorid, höövlid, sahaga autod ei suuda kõrvalteid lahti hoida ja seda just ka piisavalt laiana, et oleks kuhu edaspidi lükata. Ere näid on naaber, kelle krundile läheb 600 meetrit valla teed, vald seda lahti lükata ei suuda, sest kummiratastega vahendid suudavad sealt heal juhul läbi sõita aga lükata seda lund ei jõua. Läbimurde sooritas dt-75. Kellegi peale lootma jääda suure lume ja tuisu korral.... no maltist teha on küll mugav, aga ma usun, et mõtlevad inimesed teevad enda aitamiseks eelkõige ise midagi ära Jõudu!

[Sass1]

gruppen tabas antud juhul väga hästi teemat. Teiseks ei ole kahjuks teenust võimalik siis tellida kui just endal on seda vaja. Täna on peale roomiku ainuke riist mis midagi teha jõuab greider. Greideri tund aga maksab alates 45 eurot + km. Kasutatud vene roomiku eeliseks on see, et ka vanarauana on väärtus peaaegu sama mis soetamisel. Ja hea müügitööga leiab roomikule ka suvel tööl, iseasi kas see on eesmärgiks.

Sass1

[muska71]

Linttraktori hinna eest saab lumepuhuri ratastraktorile või autole külge soetada ja puhur teeb ka lindile ära.

[Talupoeg taluja]

Teenust saab sisse osta ainult juhul, kui on olemas pädev teenusepakkuja, kes suudab ka erinevates ilmaoludes hakkama saada. Nagu kaks viimast talve on vanal läänemaal näidanud, tuleb kohale kutsuda ikkagi roomikmasinad (kas Dt-75 või mõni "Joss"), mis siis kokkukasvanud tee suudab lahti lükata. Erinevad kummirattalised traktorid, höövlid, sahaga autod ei suuda kõrvalteid lahti hoida ja seda just ka piisavalt laiana, et oleks kuhu edaspidi lükata. Ere näid on naaber, kelle krundile läheb 600 meetrit valla teed, vald seda lahti lükata ei suuda, sest kummiratastega vahendid suudavad sealt heal juhul läbi sõita aga lükata seda lund ei jõua. Läbimurde sooritas dt-75. Kellegi peale lootma jääda suure lume ja tuisu korral.... no maltist teha on küll mugav, aga ma usun, et mõtlevad inimesed teevad enda aitamiseks eelkõige ise midagi ära Jõudu!

Olen sellega päri.et ikka tuleb ise enda peale loota. Kui teed on juba kinni tuisanud ja autod enam ei liigu,pole kuskilt abi tulemas. Siis on hea,kui elad kõrvalisemas kohas ja masinad tee lähtilükkamiseks olemas. Praegune talv peaks olema hoiatuseks. Järgmine võib ja arvatavasti tulebki samasugune. Teedefirmad peaks omale roomiktraktoreid muretsema. Mäletan isegi aega 80 ndate alguses,kui Joss lükkas minu kodust 300 m. edasi teed risti lahti,kuna muud üle ei jäänud.
Neid linttraktoreid ei pea palju olema,kuid piisaks sellest,et neid väheseid saaks treileriga vajadusel transportida kuhu vaja. Huvitav kui palju neid ka praegu on?

---

Hei,

Äkki pidas kari tarkpäid silmas vähema kahju reeglit? Sooviks keegi kütuseaktsiisile mõnd lisaeurot lintide lõhutud teede eest maksmiseks?

Aga traktor lumetõrjeks peab olema selline, millega on midagi teha ka pärast lumeperioodi lõppu. Niisama ei ole asjal mõtet, lihtsam on teenust sisse osta.

PS. Ma tean, et kütuseaktsiisist jõuab teedeni vaid osa. Selles osas ei ole mõtet diskussiooni alustada.

A.

Mis puutub lindiga kruusateel sõitmist ja teede lõhkumist siis sellega on omad lood. Kuid mis puutub igasugustesse maksudesse, siis minu vanavanemad on sedasama teed ehitanud. Hobusega ,vankril kruusa vedanud ,teeääri hooldanud ,kraave kaevanud ja hea seisnud selle lõigu eest. See oli eelmise vabariigi aegu,kui igal talul oli oma teelõik teha ja hooldada. Seda muidugi tehti talu ja oma inimeste vaevaga. Keegi selle eest ei maksnud. Nüüd aga ei tohi ma mööda seda teed sõitagi. Herr politseinik võib mulle kohe trahvi teha. Inimeste mälu on ikka nadi tänapäeval.

[muska71]

Tule taevas appi mida lugema pean.
Meil siin noored poisid (20a)kes pole lund näinudki teostavad teede talihooldust.Võimsatel lääne masinatel kolmnurk sahad ees,tee megakitsas,siis hakatakse teed laiemaks sahkama.Teede ääres 1-1,5m kõrged vallid,järgmise Moonikaga tuiskab vallide vahe täis.Et tee taas lahti saada tellitakse kopad mis kaevavad tee lahti.Mis see tsirkus rahaliselt maksma läheb?Suure kisa peale pandi mõnele masinale puhurid aga paistab,et eputamiseks sest tee lükatakse endiselt sahaga lahti.
Peale Moonikat elu vallas seisis,bussijuhid keeldusid teatud alevites sõitmas,prügiautod lumes kinni äsja lahti lükatud teel jne.

[Sass1]

Puhur on tore asi küll, kuid erinevalt viimasel ajal mitmeid kordi remondis olnud meie hooldemeeste lääne puhurist, on naabervalla hooldajatel DT endiselt elus ja seda ilma erilise vaevata. Puhur eeldab siiski puhta lume lükkamist, kuid korralikul metallteral pole ka mättad probleemiks. Samuti on kokkuvõttes DT ka ökonoomsem kui puhur ja korralik puhur maksab rohkem kui kasutatud DT ja tagaroop kokku. Ja kui lumevallid on tõesti jossi kapotti ülaservani, nagu viimasel ajal, siis jääb puhur seal paraku hätta. Seega kellele ema ja kellele tütar...

Sass1

[v6sa]

Puhuril on mõned eelised tera ees, kuid jätame praegu selle vaidluse teiseks korraks. Olles mõlemaga töötanud, eelistan iga kell puhurit.

Kuid mõeldes teemaalgataja mõttekäigule, siis ilmselt on ainsaks mõistlikuks variandiks T130, mille ees pöörduv tera. DT75 on lumes üsna äpu ja vajab kogenud juhti. Suurimaks hädaks on roomiktraktori pööramise süsteem - pööramiseks võetakse vedu ühelt roomikult ära. Ning kohe on haardepinda vaid pool endisest. Mis aga enamasti pole piisav ja vedav roomik hakkab vaid teepinda freesima.
Jossi kasuks räägib meeletu mass - haardekaal on suur, haardepinda on ka palju ja seetõttu on võimalik lükkav jõud oluliselt suurem, kui DT puhul. Iseasi, kas selle jõu rakendamisel midagi muud ära ei lõhuta...

Eriti kontekstis, kui tuleb liigutada meetritepaksusi vaale või valle.

Samas paneb hind asja paika. Kas teemaalgataja on nõus maksma jossi eest seda raha, mida küsitakse? Korralikud maksavad kolme-neljakordset vanaraua hinda ja vanaraua hinnaga müüdav ongi utiil, millega tööd teha ei kannata.

[Sass1]

Jossi hind ületab eelarvet. Teine häda ka see, et kui DT-d kannatab hinna poolest soetada ka ainult talvisteks töödeks, siis joss peaks ikka aastas rohkem tööd tegema. Ma ei vaidle, et puhuriga tööd teha mugavam (sõltub muidugi, mille küljes ja mis pidi liikumiseks ta on), kuid puhuriga igal juhul alginvesteering suurem.
Teine teema on läbivuse/kiiruse omadused. Kuna puhuriga saad endale tee ette teha, siis kinnijäämise ohtu pole. Lindiga jälle niikaua asi hea kui roomikud maad puudutavad. Ajaliselt puhuriga lükates, juhul kui on ette paigaldatud, on liikumiskiirus 4-5 km/h ja taha paigaldatuna tagurpidi sõites 2-3 km/h. Samas arvan, et lindida kuni 50 cm lund viltuse teraga lükkates saab otsekäigul edasi (parandage teadjad kui see nii pole) ja seetõttu ka liikumiskiirus suurem.
Pole hetkel ka väga head ratasmasinat, millele puhurit paigaldada. Ja ka kasutatud korraliku puhuri hinnad algavad ülelahe 3500 eurost ja nõudlus ületab pakkumist.
Sass1

[Andrusss]

Ega selle lindiga ka väga kiiresti lükata saa

Loen huviga seda teemat ja endamisi küsin, et pöördsahk-kui raske lükata, et mis saha konstruktsioonist järgi jääb?
Kuidas silinder hoiab seda nurka jne.

Kahjuks ei ole reaalselt kokku puutunud lindiga, millel pöördsahk ees

[näkisepp]

tere,niipalju kui mina olen kuulnud-näinud on pöördbuldooseril see häda,et tahetakse ta pöörama kanna hüdraulikaga,aga siit see nõrkus peale hakkapki,sest roomikute jõud lõhub kaunis ruttu katki voolikud,silindri,jne :see tähendab seda et buldooser on vaja pöördasendisse panna mehaaniliselt,siis ta ka kestab.Muidugi saab ka teha nii,et hüdralikaga pöörad ja paned ta siis tugitalaga lukku.

[gruppen]

Ega ei aita...

Pööratav tera DT-75 ees on DZ-42P.

Nagu me kõik näeme, tõstavad silindrid looka, mille külge kinnitub buldooser. Nagu me kõik näeme on vaatajapoolsel küljel terastala - sellega pannakse tera sobivalt paika (kas viltu või sirgelt ette). Hüdrosüsteem ei puutunud asjasse. Uuema jossi kohta ei tea aga ka seal on ilmselt sama lahendusega buldooser - s.t. loogaga lahendus. Tänapäevastel teehooldusmasinatel, mis Tallinnas triigivad on jah mõlemad tiivad hüdrosüsteemiga liigutatavad aga kuidas neid fikseeritakse - ei tea. Dt- 75-tel aga sellist süsteemi ei ole ja ei pea pead vaevama ka selle purunemiskindluse üle

---

75-ga on minu meelest lund lükates raske kõhu peale ka kinni jääda - eelduseks on muidugi see, et tera on ikka maas.

[v6sa]

Justament sihukesed loogaga on ka josside pöördbuldooserid. Uuematel Lääne loomadel on erinevaid lahendusi, kuid vaevalt need siin teemaks on, kui joss juba eelarvest välja läheb.

Praegu on lume paksus julgelt üle poole meetri. Mis tähendab seda, et DT-75 ei lükka otsekäigul enam midagi. Hea, kui suudab 4-5 km/h tempot pidada. Seda siis, kui pole pöörata vaja ega mingit külmunud valli trügida.

Aga otseteraga lund lükates võib üsna kergesti sattuda situatsiooni, kus on valida kahe halva vahel:
A. lased lumel üle tera variseda. Alguses pole viga, ületulev kiht on õhuke. Kuid edasi trügides see kipub kasvama ja lõpuks võib hooletu juht end leida kõhuli ületulnud hange otsast;
B. tõstad hõlma nii palju, et enam üle ei tule. Aga nüüd jääb kiht alla... Selles pudrus on aga pidamist vähe. Ning tegelikult on DT kliirens tala all vaid paarkümmend cm... Vaata punkti A lõppu...
C. Teed tasa ja targu, lükates lumekuhjasid kalasabana kõrvale... Oi, kuidas võtab aega ja nüristab. Aga saab edasi kinni jäämata. Ning 1m ja rohkemate lumevallikõrguste puhul on ainuvõimalik strateegia.

Viltuse teraga pole ma ise lund lükanud DTga, sestap ei oska arvata. Kuid kahtlustan, et viltune tera kangutab masinat ühele poole sedavõrd, et tuleb hakata veo lahutamisega vastu hoidma. Ehk jõuame tagasi sinna, kus ühe roomiku haardumisest ei piisa, et traktorit koos lumega edasi trügida. Kuidas jossi puhul asjad on, ei oska öelda. Usun, et masside erinevus ei lase lumel nii võimsalt mõjuda.

Samas võimaldab üsna kiire otsekäik kasutada lumevalli teisaldamiseks lühikese vahemaa taha ka hooga rammimist (mis eeldab risttala kinnitamist KORRALIKE poltidega ning soovitavalt ka tõkiste keevitamist raamitaladele). Selle roomaja tippkiirus on paarkümmend km/h, mis massiga korrutatuna annab päris ilusa impulsi...

[gruppen]

Umbes 50cm lund, värskelt sadanud, peaks jõudma altaiga 75 lükata otsekäigul. No saab ületäpsustada, samas on aga meie traktor ka praktiliselt uus - mootor pole vatti saanud.
Viltuse teraga ei juhtu mitte midagi, juhul kui see tera on õieti tehtud/originaal, siis ei kisu kuhugi ära. Üldiselt pidi kippuma viltuse tera puhul, vedama sinnapoole, kus tera eespool on (seepärast on mõistlik viltune tera panna kraavipoole "üle"). Pärast moonikat, sirge teraga lükates, oli vaja tee kaks korda läbi sõita, et see puhas oleks. Noh, nagunii oleks pidanud, koju tagasi oli ju ka vaja tulla. Viltune tera oleks muidugi kõige lihtsam ja parem lumelükkamiseks aga kui pole, saab ka sirge teraga hakkama. Parem ikka kui jõuluvanalt sula oodata. Üle meetrist, kõvaks lükatud/külmunud valli ühe poole roomikutega ei taha liigutada küll, tõmbab ringi.

[PlyVal64]

Ok, DT75 maksab ~30 000 ehk 1890 uut tugrikut. Saaremaalt saab odavamalt aga igal juhul liida juurde äratoomise kulud, mis pole lindi puhul üldse väikesed.

Nagu lugeda, siis on isegi sellega pain in ass korralikult tööd teha ja kõik muud proleemid lisaks. Kui just kilomeetreid pole vaja lükata, siis kas mingi sedasorti laadurkopaga asjandus ei tee sama tööd efektiivsemalt?

Aga nüüd üks mõttepojuke: põllumajandustehnika spetsid, kui palju vajaks mõni vana kombain ümbertegemist, et see londist lund terade asemel puistaks? Lolli linnamehe pilguga on ju üle poole iseliikuvast puhurist olemas: heedri saab tugevdada lund "purustama ja kühveldama" (mingi pöörlev pii-kultivaatori taoline moodustis), tigu on olemas, mingit pidi peab ju too kõrremass ülespoole ka liikuma (lint või mis seal on) ja londis endas vist ka tigu sees aga lont ise vist lume jaoks na peenike?
Vana Saksa kartulikombain ei sobi, seda peab ju eestpoolt vedama... aga mõte on selgi masinal ju täpselt sama, mis lumelaaduril. Üks "sülgab" seljataha, teekoristuseks tuleks see kõrvale-kaugemale transportöörida.