[hobiautod]

Jagegem oma meenutusi eelnevatest talverallidest. Paha ei teeks ka mõni pilt konkreetsest seigast

Äkki lähevad need memuaarid ka kunagi kaante vahele

[hobiautod]

Minu esimesel talverallil sai kogetud nii mõndagi ja on paljutki meenutada.
Säätes foorumi ruumi lisan lingi.
Osalesime esimest korda ja sõidukiks oli Mercedes-Benz w114 Diesel Automat mida reaalselt tehaset pole tulnud.

http://album.ee/node/14364801/50097243

Kuna osalesime esimestkorda siis ei jaganud me midagi legendist ja panime pidevalt rukkisse.
Aga peale lõunat haaras rooli omakätte kodanik Nuum ja lugema hakkasin mina ning saime järje kätte

Ja siis nägime antenniga hunti
http://album.ee/node/14365030/50097243

Meie album aastast 2008
http://album.ee/album/293673/50097243


Aasta 2009 sai tehtud kõvasti eel ja järeltöid klubi unic oktsionilt soetatud ambulance mercedesega kuid viimasel hetkel selle mootor plahvatas

Siis sai tehtud suurt kisa ja appi tõttas Allan ja saime oma kasutusse rendi RAF i .
http://album.ee/node/18993037/50158095
Sellest sõidukist sai ülekandejaam mille reporteriteks olid Tillu Tester ja Kummi Sääriks.

http://album.ee/album/471173/50158095

2010 oli masu aasta ei olnud osalemises kindel aga kuna teemaks oli 80 mnendad siis sai valitud ka vastav sõiduk ja teema Miami Vise .
P.I.M.P ehk Party Inspectors Miami Police .
http://album.ee/node/22300377/50220273

ja kogu album
http://album.ee/album/471173/50220273

[villu157]

V6istkond 157 tehtud pildid
2006
2007
2008
2009
2010

[wax]

Kuna ise sõites on suht keeruline midagi rabavat kaadrisse saada, siis panen siia mõne pildi vaid 2007 aasta ralli, (mis tervislikel põhjustel kahjuks vahele jäi,) ühest kiiruskatsest.
http://wax.planet.ee/album/UT2007/

[Jansa]

Ma leidsin mõned vanemad-
2005 ja 2006
Osad failid on imelike nimedega, vist pole minu tehtud. Andku autor andeks.

Paar sõna ka juurde.
2005 kimasime sigariga, mis ilmselgelt oli nii tollal kui on ka praegu väga sobimatu auto selleks otstarbeks. Kuna temaga oli täiesti pingevaba mööda kiilakat külateed lasta. Tuliterad hakkapeliittad olid all. Sellist tunnet ei tohiks ikka olla, ma arvan.
Järgmisel hommikul polnud sidurit ja teekond koju oli isegi kõditavam :)

2006 oli Kiire Tellise aasta. See meenutas juba rohkem vanatehnikat kõige oma käsitoore ja viletsa juhitavusega, aga samas noh.. tuba on soe, toolid pehmed, tehnika toimib... Tundus ka nagu kole turvaline :)

[lamp]

Pilte küll pakkuda pole aga siiski. 2006a rallist ehk siis meie tiimi esimesest rallist on üht koma teist vist elulöpuni meeles. Peale starti esimesele nn kiirus katsele jöudes oli auto pmst juba katki..nimelt jahutus ventikas oli katki löiganud ülemise radika lödviku mis pool raami murdumise töttu liiga madalale oli vajunud. Sahaga lancari juhi käest sai teipi laenatud ja söit vöis jätkuda 400+ km rakvere poole. Hiljem keset päist päeva sai ka umbes nii 60km/h kraavi paugutatud. önneks midagi katki ei läinud peale enda uhkuse. Kuskilt mingist mäest sai kah tagurpidi alla libisetud, mis ei olnud ka just köige meeldivam kogemus.

[nymmik]

2010 http://www.muhuklubi.ee/offroad/index.php?list=63
2009 http://www.muhuklubi.ee/offroad/index.php?list=33
2008 http://www.muhuklubi.ee/offroad/index.php?list=30
2008 http://www.muhuklubi.ee/www/modules/cpg/...?album=145
2007 http://www.muhuklubi.ee/www/modules/cpg/...?album=113
2006 http://www.muhuklubi.ee/www/modules/cpg/...p?album=78
2006 aasta videolõik Reporteris http://www.youtube.com/watch?v=Yv8yzfw_QW4

Eredalt on meeles kui 2009 silla esimesel katsel ära sõitsin ja lohiseva rattaga sai koju silda mindud vahetama ja jõudsime lõunasöögiks ilusti Võhmasse.

2006 muhuga ei lää ka meelest kui oli -17c ja soojendus mõrles, et aitab, Lõuna ajal autost välja saada oli raske, jalad põlvest ei liikunud ja auto oli seest jääs kui sügavkülmik. Samas Neeruti mäest ülessaamise neelas muhk nagu naksti.

Avastasin et tuleb 7mes aasta juba mul osaleda, ja see on ainus asi mida ma talvelt ootan, isegi mitte oma sünnipäeva ei oota, vaid just Uunikute talverallit.

[aavu]

2006 aasta videolõik Reporteris http://www.youtube.com/watch?v=Yv8yzfw_QW4

Üks väärt kogemus tuli meelde kui nägin selle ZIL-i väljatirimist.
Vana sünteetiline vaip (nt 3X4m), mis perenaine on otsustanud prügimäele saata, lõigata neljaks ribaks ja parajal momendil pagasnikust võtta. Labidaga lüüa vaibaservad ratta alla ja tuleb välja ilma kaapimata. Muidugi peavad sillad vabad olema, et pole mõne kännu või jääkamaka otsas. 72-73 aastavahetusel sai isegi vana vedrumadratsi jäänuseid kasutatud GAZ-51 kiilakat mööda ülesmäge tagurdades. Kolu lauda juures. Pärast ei pääsenud Türi kuuse alt läbi Paidesse, inimsumm lõi ümber auto kokku ja aastavahetus tuligi Türi kuuse all.

[hobiautod]

http://www.reporter.ee/2009/03/01/uuniku...ratohtrid/

http://www.reporter.ee/2010/03/09/uuniku...abi-tuisu/

http://uudised.err.ee/?06195081

http://www.nuffi.ee/video/quwJBU0JO0Q

[taavi]

meie tiim on olnud stardis vaid ühe aasta, 2009, kuid see on siiamaani elavalt meeles ja ausaltöelda tuleks veel, kui võimalust oleks. Pereelu nõuab oma osa.

aga mis rääkida 2009 aastast: kuna auto oli olmeas (vana kopikas), mis jäi siduririkketõttu paariks aastaks kuuse alla seisma (sõna otseses müttes), siis sai see tööle aetud (sidurivoolik oli läbi), leidsime aku peale ja ülevaatlusele. See sai läbitud mõtlesin päev varem sellega sõita proovi mõttes. Sai sõidetud oma sõidud, kui põmm! neljapäeva hilisõhtul tankima minnes läks äkki siduri töösilinder tuksi. Kuna autojuppe endal ei ole tagavaraks hoitud, sai loodetud, et reede hommikul on kuskil poest saada seda. Õnneks oligi. Tööjuures lõunapaus sai ohverdatud silindrivahetusele, testini veel ei jõudnud. sai tööjuurde tagasi mindud (garaaz 15min jalutamist tööjuurest), mõeldud ja planeeritud veel erinevaid variante, et KUI asi tööle ei hakka ja peale tööd jooksuga garaazxi, mootor tööle ja proov - toimib! egas muud, kui garaazinurgast esimesed ettejuhtuvad tööriistad pagassi ja tuld tallinna poole! umbes 5km kuressaarest lahkus pauguga väljalaske kollektori tihend :d aga ma ei lasknud sellest end heidutada, see tekitaski rohkem rallihäält praamipeal saime kokku tolleaegse ralli võidutiimi ekipaazikga, kellega koos nentisime, et ega ei olegi midagi teha selle kollega praamil ja lootsime, et muud asjad vastu peavad Õnneks pidasid. Ristil pidas meid kinni politsei, aga nähes kahte rallikleepsudega autot, luges politseionu auto dokumentidest omaniku nime, vaatas auto küljepealt taskulambiga valgustades rallimeeste nimekleepse ja lubas edasi sõita edu soovides Hommikul sai rallile mindud, kuna ennem polnud sõitnud, siis ei osand tähelepanu pöörata, et ristsõna oli legendis esilehel meil läks peale legendisaamist kohe silm ruudulippu täis ja hakkasime kõvasti rallima, AKP-des üritasime üles märkida asju, mis näeme, kuniks lõpuks saime umbes 5ndas punktis kätte teise tiimi, kelle legendi nähes sain aru, mis epic faili ma korraldanud olin õnneks sai mingi 2 lahendust ära lahendadagi ristsõnasse eelkogetust Kahjuks esimesel päevapoolel me ekslesime üsna korralikult, siis segadust oli palju (suva külavaheteel kiirustades avastasime, et vastu tuleb ka kiirustav auto ja jalad värisesid üsna tugevalt, õnneks kummalgi ei juhtund midagi, ka autod jäid õigel ajal pidama), aga päeva teine pool kulges jorus sõites ja oli veelrohkem fun!

Meil ünnestus sellegipoolest teha asjalik fotosüüdistus: http://tazavi.planet.ee/Uunikute%20talveralli%202009/

Mingil aastal jälle!

[villu157]

Video 1 2010

Video 2 2010

[Teff]

Video 1 2010

Video 2 2010

taustheli: 6+ kes iganes selle valiku tegi

[aavu]

,,,,,,,

Teise osa lõpus ütleb mulle: "Esimese osa lõpp". Ometi pole täna õlut ka joonud. Võibolla selles ongi asi?

[metalliotsija]

2008. aasta Savisõit: rõõm lõunapausist.

[TeeTL]

Kui kellelgi on stardieelsel pingelisel õhtul veel aega lugemiseks, siis meeleolu lahutamiseks leidsin kusagilt sellised muljetamised, nüüd juba 7 aasta tagused.

LAHTIÜTLEMINE
Kõik nimed on välja mõeldud. Kõik kokkulangevused reaalsete inimeste ja sündmustega on juhuslikud. Kõik pildid on illustratiivsed, ja needki ei ole kõik ise üles võetud, vaid on laenatud osavamatelt tegijatelt.

EELLUGU
Mul polnud õrna aimugi, mis ees ootas. Tagantjärgi vaadates võib öelda et kõhklused ja kartused ei olnud päris asjatud. Mingil määral olin ju tutvunud eelmise aasta Hiiumaa-sõidu piltide ja muljetega, aga seda materjali polnud just palju.
Vanasõidukihuvilised on minu jaoks täiesti tundmatu seltskond. Kui välja arvata mõned tegelased automoto foorumist, mida ma vahest jälginud olen. Ent nemadki olid vaid virtuaalkujud, keda teadsin ainult kommentaaride põhjal. Ja sealtsamast foorumist oli ühest arutelust meelde jäänud kellegi väljaöeldud mõte, et selle seltskonna näol on tegemist hälvikutega, keda ei paranda miski oma veidrustest. Hmmm.
Võibolla tõesti on see nii - vanad autod meeldivad paljudele, ent vaid üsna vähesed on valmis neile reaalselt pühendama väga palju oma aega. Minu tavalises tutvusringkonnas selliseid tegelasi ei ole - milline tavaline inimene soovikski rassida päevast päeva rauakoluga, mis tegijale vastu punnib ja iseenesest ainult roostetamislainetega kaasa läheb?

HOMMIK
Siit ta siis algas. Esimene mulje talveralli stardipaigas Laagri maksimarketi parklas kinnitas teatud eelarvamust osalejate värvikuse osas. Hulk karme ja karuseid mehi, kes vististi vähemalt korra päevas näpud õliseks teevad. Või siis autode alal lausa oma leiba teenivad. Lisaks hakkab silma ka muid karvaseid ja sulelisi, kes riietuse ja aksessuaaride stiili viimistlemisega kõvasti vaeva on näinud. Minu pühapäevahuvi ja pühapäevaauto on suisa kahvatud sellise pühendumuse kõrval. Südamerahustuseks leian mõned pühapäevitajad autode ja rahva hulgast siiski veel.


Nii. Numbrid saab kätte lendurimütsiga habemiku käest. Olen teda ühe korra varem isegi näinud. Stardieelsel öösel ilmus ta lühidalt unenäos - askeldas mingi auto kallal ja selja peal oli uhke silt PlyVal64. Reaalsuses silti siiski pole
Aga rallinumbrid-kleepsud on täiesti olemas ja ka kleepimine läheb ladusalt. Tumedad kirjad sobivad valgele autole hästi. Olekski nagu kõik valmis.


Kell tiksub stardiajale lähemale. Hommik hakkab juba valgenema. Abiks asi, kui järele mõelda.
Üle ühtlase jutusumina ja mootorite podina hakkab kostuma kõvem hääl. Pealik on vinnanud end parkla kõrgeimasse punkti - Gaz66 katusele - ja peab kõnet.



Võidusõidu ametlik algus saab välja hüütud. Rada olevat viimase info põhjal küll üsna libe, aga siiski täies ulatuses läbitav. Veelkord manitsus - väga kihutada pole mõtet, sest puruks sõita midagi ega kedagi ei tohi! Nimekirja keskele ja lõppu on asetatud abijõud - kuhugi vahepeale Laplander ja viimaseks "laibakas". Lohutav kuulda.



Jahimeestele, keda nädalavahetusel metsavahel kohata võib, kästakse loomade kiusamise pärast säru teha, ehk siis kõvasti signaali anda ja metsaelukad kaugele ära hirmutada. Kaldun arvama, et neljakümne auto mootorimürast piisab hoiatuseks täiesti ja signaaliga polegi eriti mõtet jännata.

Niisiis, start!
Nimekirja esimesed asuvad rivisse. Rajakirjeldus pihku ja läks! Iga minuti järel üks masin.



Legende jagatakse stardikoridori vasakust servast. Meile sobib hästi, sest rool on paremal ja kaardilugeja koht vasakul.
5, 4, 3, 2, 1, läks!

Esimene arusaamatus legendiga leiab aset juba 100 meetrit pärast starti. Kuna ka parklast väljumine on kaardil tähistatud noolega, peame seda esimeseks juhtnööriks suurelt teelt ärapööramiseks. Nojah, väike tupik, ümberpöörd ja edasi. Saue tee on juba selgem ja arusaadavam orientiir.
Järgmine eksimus maksab ennast karmimalt kätte - tupik saabub alles paar kilomeetrit pärast valepööret ja sellele järgnenud künkliku metsatee kraapimist. Tagasi suurele teele jõudes möödub risti meie eest võistlejaid juba kummaski suunas. Paistab et teistelgi pole õiget aimu, kuhupoole minna :-)
Läheme tuldud teed veidi tagasi ja üritame uuesti õiget teeotsa leida. Seegi tee ei ärata erilist usaldust, sest jälgi ees ei ole ja lompide jääkaaned on veel murdmata, aga vähemalt 15 autot peaks juba meist eespool olema.



Kummatigi on tee õige, sest edasised orientiirid klapivad kindlalt. Varsti selgub, et need kõrvalteed olidki vaid võistlejate kiusamiseks välja mõeldud - lõpuks jõudsime välja ikka samale suurele teele. Kes selle varakult ära tabas, võis otse sõites kõvasti aega võita :-) Aga meil käis legendiga tutvumine ikka üks samm korraga. Ka odomeetri jälgimine oli raskendatud, sest armatuurivalgustus jukerdas. Õieti puudus valgustus juba suvest saadik.

Oma suure seltskonnaga olime paremas olukorras kui need autod, kus juht pidi üksi hakkama saama nii roolimise kui legendilugemisega. Meie neljases võistkonnaski jagus tegevust kõigile - juhile, kaardilugejale, fotograafile ja videooperaatorile. Aga ka viimastel paistab olevat raskusi ülesannetesse sisseelamisel - esimesest asulast läbi sõites jäävad külarahva ehmunud ja piklikud näod esialgu kaadri taha.
Jõuvankrid on siinkandis vist haruldane nähtus. Või ei meeldinud neile meie näod, tont seda teab.

Esimesele lisakatsele jõudsime kõva hilinemisega võrreldes kontroll-ajaga. Tühja kah. Sõidulust alles hakkab tekkima.
Lisakatse pole keeruline - kiirendus, pööre, taas kiirendus ja pidurdamine.
Kokku 33 sekundit. 49kW abil pooleteisttonnise raskuse edasiliigutamisel võibolla tubli tulemus, aga edetabelisse jõudmiseks oli see aeg siiski liiga pikk. Nojah, las ta siis olla.



Kusagil Klooga kandis sattus teele esimene AKP. Mitte küll päris juhuslikult, aga siiski õnnega pooleks. Väga tore. Hilinemine pool tundi. Ikkagi tore. Aga pole hullu - aeg nulli ja edasi sõit.

Järgmised veerand tundi olid legendi märked lihtsad ja tee tuttav kuni Padise ning Kurkseni. Siinkandis oli värskelt lund sadanud ja midagi lume ning lörtsi vahepealset pudenes pidevalt lisaks. Kurkse tee ääres võis juba kohata mehiseid rattajälgi rünnakutest lumevallidele. Kraavi lebama polnud keegi siiski jäänud.
Hiljem selgus ka jälgede tekitaja:



Kurkse sadamas ootas suurem seltskond juba ees ja mälestusmärgi epitaafilt loeti kokku järjekordse ristsõnaküsimuse vastust. Küsimused on nutikad ja ilma kohapeal käimata ei saa vastust kuidagi kätte. Isegi sõbrale helistamine ei aita :



Kurksest edasisaamiseks tuleb tulla pisut tagasi ja pöörata paremale, lääne suunas.
Tavaline kurv, mitte rohkem kui 90 kraadi. Meie ees libiseb sabapidi kraavi tumepunane Ascona. Üsna laisalt ja näiliselt täiesti ilma põhjuseta, kiirus polnud ju suur. Õnneks on maandumine kerge, aga oma jõududega ta siiski välja ei saa. Peatume ja aitame Opelit välja lükata. Õnnestus esimesel korral.
Hetke pärast maitseb 10 meetrit tagapool kraavimõnusid järgmine võistkond, kelle masin ninapidi teeservast alla vajub. Uued abilised on tagant juba tulemas. Vastastikuse abistamisega pole kogu sõidu jooksul mingit probleemi - kes saab, see aitab ega põe kaotatud aja pärast.



Igaks juhuks olen edasisõidul ettevaatlikum, kuna teeservad on petlikud - lumi on sahaga lükatud kaugemale kui kõva aluspinda jätkub. Ja mis sa siin ilusal lumisel metsavahelisel teel ikka kihutad.
Kõige kitsamal kohal tuleb vastu paar juhuslikku autot, mille juhid pikka rallivoori kohates on õige mornid. Ilmselt ei ole me esimesed, kellega nad sel ahtakesel teel peavad kõrvuti trügima.

Järgmine vaatamisväärne vahepala sel teel on korraldatud rohelise Niva tööka tiimi poolt. Ilmselt ka ekipaažile senitundmatu jõud on tõmmanud "vene ime" teelt kõrvale, otse igihaljaste mändide vahele.



Pealtvaatajaid koguneb palju. Ei tea, kust nad kõik nii äkki ja korraga tulevad, autod järjekorras lausa nummerdatud. Nival ei lasta enam kauem looduse rüpes suikuda. Laplander on kohal ja väikse rohelise putuka väljatõmbamine mändide embusest käib kiiremini kui pealtvaatajatel nina nuuskamine.


Samal ajal rebib mööda heinamaad autoderivist uljalt mööda UAZ, mida hiljemgi kohtame kärsitult oma radasid tekitamast ja kõiksugu tõkkeid ületamast.
Üks hetkedest „pisut hiljem“:



Juba paistab järgmine takistus. Kõrvalteel sõitnud haagisega metsaveok on rallikolonni kohates poolenisti kokku käändunud nagu liigendnuga.

Siinkohal jutulõng katkeb… Siiski mitte mõne õnnetusjuhtumi tõttu, vaid lihtsalt kirjutamisväsimusest.
Sõitu ja ootamatuid hetki jätkus õhtuni, finiš õnnestus ära näha. Mõned pildid räägivad veel jätkuks oma lugu ( järgmises postituses...)

---

..algus eelmises postituses, vaatluse all Reval-Perona vaheliste sõiduteede olukord 2004 aastal

Meestel ja autodel omad teed, varuosadel teised:


„Rannakolhoosis“ ehk järjekordne AKP, Ranna poe manu


Kogunemine Haapsalus ehk lõunatunni AKP




East meets west ehk KGB ja lääne spioonide vahetus ehk järjekordne AKP



Viimased kilomeetrid enne finišit, lootus kohale jõuda on suurem kui kunagi varem


Oli meeleolukas päev vanatehnikaga, nagu mõned klassikud ütlevad.