[meli666]

Sai siis täna hakatud aluskäru raami ringi tegema ja algul töötas keevitus ilusti. Lülitasin vahepeal välja ja uuesti tööle lülitades enam keevitusvoolu reguleerida ei lase.
Tähendab jämereguleerimise pakettlüliti toimetab aga peenreguleerimise potekat keerates jääb voolutugevus samaks.
Vea tuvastamisega peaks hakkama saama, kuna tõenäoliselt probleem miskises rikkis komponendis sellel skeemiplaadil.

[madism]

osta cedost kasutatud kontrollitud masin. ise sain mastermig 270 5000kr+km koos garantiiga. ilma põletita. siimaani keevitand kuskil 15kg traati ja pole probleeme esinend. marke ja sorte on seal erinevaid. üle 250A kodukasutusse pole mõtet üldse taga ajada. lähevad liiga suureks raskeks ja ehituselt keeruliseks

[meli666]

Asi jälle jalule upitatud ja projekt saab jätkuda. Vene asjade suur pluss on veel see, et on vähemalt olemas täielikud elektriskeemid, mille järgi ikka oluliselt lihtsam viga otsida.
Et ma seda aparaati kiitmast ei väsi, aga kui ta on täielikult töökorras, siis saab temaga teha ikka päris ilusat keevitust.

[meli666]

Lõpuks on mul hea meel teatada, et ka minu projekt on valmis saanud. Asi sai ikka päris suur ja raske. Sai huvipärast aidakaaluga ära kaalutud ja kõik komplekt kokku kaalub 418kg. Tagumisteks ratasteks otsustasin ikka kasutada saksa kaarutaja rattaid. Nende velgedele sai ostetud veits originaalist madalama profiiliga rehvid. Esimene sai pandud mini mopeedi oma. Ja liigub nende ratastega lahtist kruusa ja liiva pidi ilusti. Ainult, et kui on väga suur kalle, siis ei taha jõuda mäest üles lükata.
Veel oli ehitades hirm, et kuna masin tuleb suht kõrge, siis võib ta vast just niiöelda ettepoole keerava ratta kolmnurka kergelt ümber minna. Praktika aga näitab, et kuna sisuliselt kogu see trafomajandus asub aparaadi tagapool, samuti balloon ise. Siis ei jõua teda isegi päris kõvasti lükates ümber ajada.
Muidugi jah, kui ta ümber peaks minema, siis aitab ainult vist kraana.
Veel sai siis raami nurkadesse painutatud torud pandud, nende otsa on siis hea kaableid panna.
Paar pilti ka:

[meli666]

Viimasel ajal on keevitust hakanud vaevama selline imelik viga. Kui lülitada nupust sisse, võtab kohe kontaktori järgi. Kui aga vajutada väljalülitusnuppu, siis kohe enam kontaktor välja ei lülitu. Vahel piisab, kui hoida nuppu jupp aega all ja vahel aitab ainult pistikust väljatõmbamine. Milles võiks viga olla?
Kahtlustasin, et kontaktor võibolla kiilub kinni. Sai ta ilusti ära puhastatud. Natuke nagu parem on, aga viga kipub ikka olemas olema.
Äkki kellegil veel häid mõtteid?

[pen.skar]

Minu VDY-504 sama häda aastaid. Kasutan teda vaid elektroodiga keevitamisel, sest pole kohvrit saanud. Ja see väljalülitumise viivitus on vahel 10 sek, vahest 2 minuti ringis! Kaua sa ikka viitsid näppu nupul hoida. Ei ta sõltu kasutatud voolust ega ruumi temperatuurist. Käiviti kuskil sees tolmunud? Kui jälile saad, valgusta meid! Tagaseinas on üks AP nipsti lüliti, saab sealt seisma jätta(pistiku kakkumine ohtlik)ja siis natukese aja pärast kukub ka kontaktor kolksti lahti.

[kass]

Ei tea küll milles seisnes see käiviti puhastus, aga käivititel on komme teatud tingimustes tõesti "kleepuma" hakata. St magnetahela poolte "sambad" kleepuvad kokku ja pinge väljalülitumisel vedrud ei jõua neid pooli lahti lükata ja kontakte avada. See kleepumine on tingitud sinna magnetahela poolte otspindadele kogunevast s...st, rasvasest tolmust , määrdest vms. Keevituse ventilaator imeb pidevalt õhku sisemusse ja keevituse kontaktor on tihe klõpsima, oleneb muidugi millistes tingimustes ja kui puhas on õhk jne...
Vene PME200/300 käib lihtsalt lahti ja kokku - kas magnetahelate poolte sammaste otspinnad on puhtad? Võib ka muidugi muu meh. viga olla.

[pen.skar]

Pean käiviti üles otsima ja kallale saama. Ja mis pattu salata- kord üks pealeunustatud WM kanister jooksis õlist tühjaks. Nagu sai ära puhastatud küll, kuid tuleb siis korrata.

[meli666]

Ei tea küll milles seisnes see käiviti puhastus, aga käivititel on komme teatud tingimustes tõesti "kleepuma" hakata.

Sai ikka korralikult pulkadeks see kontaktor võetud ja aviobensiiniga ära pestud. Kontaktide tööpindadelt sai samuti põlenud tagi eemaldatud.
Aga täna uuesti asja laiali lammutades jõudsin pooljuhuslikult ühe kummalise asja jälile. Nimelt on seal kontaktori sees E kujuline südamik, mille ümber on siis tõmbemähis. Ja siis veel üks trafoplekkidest koostatud vastus sellele E südamikule, mille abil siis tõmmatakse kontakte kinni. Ja vot see viimane on ära magnetiseerunud. Jääb sinna E kujulise südamiku külge klõpsti kinni. Kuigi seal vist ikka magnetit olla ei tohiks. Magnetväli peaks tekkima ju ainult siis, kui vool tõmbemähisesse lasta? Täitsa müstika.
Igatahes sai pandud teine vene kontaktor ja sellega toimib jälle asi ilusti.

[pen.skar]

Trafoplekki (räniteras?) ei tohiks mingit alalist magnetit sisse jääda. Või plärisemajäämise vastu mingi erijulla tehtud? Milline oli kontaktori nimivool, pean siis ka omale otsima hakkama.

[meli666]

Trafoplekki (räniteras?) ei tohiks mingit alalist magnetit sisse jääda. Või plärisemajäämise vastu mingi erijulla tehtud? Milline oli kontaktori nimivool, pean siis ka omale otsima hakkama.

Igatahes ära ta magnetiseerunud on. Ei ole roostene ka, ilus lakikiht peal.
Erijulladest ei tea midagi, käiviti nagu iga teinegi. Käiviti on 10A-ne. Eripäraks oli see, et tõmbemähis töötab kahe faasi vahelt, ehk siis 380V.
Mul paar tagavaraks olevat kõik olid 220V-te tõmbemähistega, tõstsin siis vana pealt uuele lihtsalt selle mähise ringi.
Enne kui uut otsima hakkad, vaata, kas sama viga mis mul, võibolla piisab ainult puhastamisest.

[meli666]

Huvi pärast sai proovitud, kuidas see keevitus oma omadustelt ka TIGi jaoks sobib. Kuna TIG käppa ei ole ja niisama huupi proovimiseks ka ei tahtnud osta, siis sai rats tehtud tavalise MIG käpa külge. Lõikasin lihtsalt traadidüüsi lühemaks ja puurisin siis sinna sisse samasuure ava, kui jäme on volframtraat. Et ta seal düüsis püsiks, siis sai natuke pigistatud seda düüsi kokkupoole ja nüüd siis kõvemini lükates saab volframelektroodi väljapoole lükata. Täies originaal pikkuses ta sinna torru ära ei mahtunud, seega tuli pooleks lõigata. Traadikõri võtsin üldse välja.
Esimesed proovimised näitavad, et enam vähem asi toimib. Suurimaks puuduseks on see, et kraapsüütega tuleb tuli üles saada. Suurema voolutugevusega ei ole probleemi, aga väiksema tugevuse korral peab käsi väga täpne olema, et tuli üles võtta. Nagu kinni ots metalli jääb, nii murrab elektroodi ära ja peab uuesti jälle teravaks käiama.
Hea asi on selle keevituse juures see, et voolutugevus on sujuvalt reguleeritav. Väikseim väärtus, mis sain oli 3 amprit keevitamise ajal. Sellise tugevusega peab poolemillimeetrise pleki korral ühes kohas jupp aega elektroodi otsa hoidma, et plekk üldse punaseks läheks.
Mul seisavad mingid veneaegsed katlasüütamis trafod. Huvitav, kas neist ei saaks kõrgepinge süütamist kompunnida?
Paar pilti ka:

[pen.skar]

Ülilihtsalt asi toimima saadud! Järeldus et VD 504 saab samaga hakkama. Aga süütepinge ei tohiks dioodide vastupinget ületada. Uuri endistest raamatutest keevitusostsillaatorite kohta, jäi nagu meelde 80 volti. Katla süütetrafo annab veel kõrgemat pinget kui autoküünal saab. Kui endale kallale ei tule, siis midagi keevitusaparaadis ikka läbi lööb selline pinge.

[meli666]

Ülilihtsalt asi toimima saadud! Järeldus et VD 504 saab samaga hakkama. Aga süütepinge ei tohiks dioodide vastupinget ületada. Uuri endistest raamatutest keevitusostsillaatorite kohta, jäi nagu meelde 80 volti. Katla süütetrafo annab veel kõrgemat pinget kui autoküünal saab. Kui endale kallale ei tule, siis midagi keevitusaparaadis ikka läbi lööb selline pinge.

Eks ta rohkem selline hädapärane proovilahendus on. Pikalt sellise ratsiga lasta ei kannata, kuna kogu see põleti toru koos käepidemega kipub jube kuumaks minema. Muidugi viga selles ka, et kasutasin väiksele keevitusvoolule mõeldud käppa, mis vedeles niisama. Ei ole kahju, kui midagi üles sulab.
Ostsillaatorist ei tea eriti midagi. Vaatasin Kemppi lehte ja seal oli TIG keevituste kõrgsagedusliku süüte suuruseks märgitud 10kV, ehk siis enam vähem vast auto süüteküünalde pinge.
Katla süütetrafole on aga märgitud 19kV.
Üldiselt peaks kraapsüütega ka hakkama saama, kuna isegi osa praegu toodetavaid Kemppi Tig keevitusi toimib kraapsüütega. Ilmselt rohkem ikka käeharjutamise teema.

[meli666]

Nimelt, kuna vähe keevitan, siis ei oska sageli eri paksuse materjali jaoks korraga asju paika keerata. Jookse siis keevituse ja detaili vahet koguaeg. Viimane kord sai eriti isu täis kanalis summutit keevitades.
Mõtlesin teha distantspuldi, kust saaks siis pinget ja traadi kiirust reguleerida. Traadi kiirendust, järelpõletusaega jms ilmselt pulti ühendama ei pea, kuna neid praktiliselt ei näpi.
Reguleerimisvõimalus peaks säilima mõlemast kohast. Otsisin välja veel kaks samasuguse takistusega potensiomeetrit, nagu on praegu kasutusel etteandekohvril kiiruse ja pinge jaoks.
Aga kui rööbiti ühendada need puldi potensiomeetrid kohvri omadega, siis ega nad teineteist segama ei hakka? Näiteks, kui üks on keskele keeratud, kas siis teise pealt saab ikka täis ulatuses reguleerida.

[kass]

Eks ikka tuleks panna lüliti vahele, kuigi ka ilma oleks võimalik mitmesuguseid kombinatsioone tekitada ühe poteka kruttimisega, kui nad rööbiti on. Olidki ju vene aparaatidel ka kaabliotsas distants - juhtpuldid, ei mäleta enam, mis mudelitel. On mul vist mõni kusagil muu koli hulgas veel alleski.

[meli666]

Täna sain distants juhtimispuldi valmis. Puldi korpuseks kasutasin nõukaaegset koolide keelteklassides kasutatud pulti. Parajalt suur ja ei tee keevitustuli ka midagi.
Esialgu dubleeritud süsteemi ei teinud. Ehk siis traadi kiirust ja pinget saab valida ainult nüüd puldilt, etteandekohvrilt enam ei saa. Plaanis on sinna puldi kõrvaklapipistikute aukudesse tuua ka traadi kiirenduse ja järelpõletuse potensiomeetrid, siis ei pea üldse enam keevituse juurde minema. Kuigi, neid kahte krutib harva.
Huvi pärast sai nimme kohe kanalisse ka rauatükkidega keevitama ronitud. Vägagi mugav kasutada. Viskad aga puldi kõrvale ja leiad sobiva voolu ja kiiruse. Ei ole vaja joosta enam masina ja kanalipõhja vahet mööda redelit, et erineva paksuste jaoks sättida aparaati.
Selline siis ta sai, U pinge reguleerimiseks ja V traadi kiiruse jaoks. Nende valgete vajutavate nuppude alla ühendasin gaasi ja etteveo kontrolli. Pult ise 6m kaabli otsas.

[meli666]

Äkki siin mõni veneaegsete keevitustraatidega kokkupuutunu oskab midagi kosta sellise pakkumise üle: http://www.osta.ee/terastraat-keevitusek...27447.html
Osta.ee selliseid kerasid ikka suht tihti pakutakse. On sellega miskit peale hakata? Ise vaatasin ja mõtlesin. See rooste on ilmselt probleemiks ja traat hakkab kinni kiiluma kõrisse. Samuti see tavotikiht on vaja ju miskitmoodi traadilt maha saada. Iseenesest suht palju janti vist.

[kass]

Normaalne traat, veidi kalk ja habras küll on sidumiseks. Keevitada muidugi pole tänapäeval mõtet sellega proovida. Meil firmas hoiti ka veel hiljaaegu hulga kerasid "igaks juhuks" alles aga tänaseks on kõik hiinlastele saadetud, vb mõni kera ka vahelt ära lõigatud ja ostas müügil. See traat tahtis omal ajal nn uuenagi korralikku puhastamist, pooli peale kerides käis puhastussilmast läbi, kuidas see täpselt toimis ja välja nägi, ei mäleta. Aga eks keevitati sellega küll ja peaks ka tänapäeval võimalik olema.Mul kadunud onu tegi keevituselektroode ka kodus ise...

[meli666]

Tekkis üks mure.
Nimelt VDG-l lõpetas töölepingu voolutugevuse jämereguleerimise astmete pakettlüliti.
Näeb siis selline välja.
       
On siis nelja asendiga, 0-1-2-3.
Kust võiks sellise uue tänapäevase saada? Elfafoorumist öeldi, et ABB ilusti sellised olemas. Sai käidud ka Tartus Viru elektris, mis ABB-d esindab. Aga aidata ega miskit tellida ei osatud.
Ainus võimalus tundub olevat leida mingi tänapäevane keevitus ja tellida siis selle lüliti. Probleem aga selles, et osasid kohapeal ei ole ja huupi ka ei saa tellida. Osa säästukeevitusi hoopiski kahe sambaga ja VDG kolmesambalise jaoks jääks siis klemme puudus.
Lisaks on trafomasinaid poodides üldse väheks jäänud, inverterid on nad välja vahetanud.
Originaallülitil muidu läks korpus lõhki.
   
Ja seetõttu jättis ühe samba ka tagant ära. Õnneks mahapõlemist ei toimunud. Seetõttu otsikski sellele vene rabedale lülitile midagi tänapäevast asemele.