[onumeelis]

Siin siis kolm jalgratta numbrit aastatest 1927/1928/1929. Mulle teada olevalt kuulusid numbrid ühele ja samale jalgrattale.Eri värvidega on asi selge , et nende järgi oli seadusesilmal võimalik määratleda lõivu tasumist konkreetse aasta eest.Küll on aga huvitav asjaolu , et eri aastatel on ühele ja samale sõiduriistale väljastatud täiesti erineva numbri kombinatsiooniga numbrimärk.Ehk oskab keegi teadjam midagi asjast arvata.

[indrek]

Ei taha väita, et mingi asi teadja olen, kuid minule tundub väga loomulik, et igal aastal jagatakse uus numbrimärk jooksvas järjekorras. Igal aastal sama numbrikombinatsiooni broneerimine oleks ju liialt tülikas, lisaks veel see, et jalgratas võib vahepeal hävineda või registreerimispiirkonda vahetada. Registreerimisel numbri valmistamiseks tellimuse sisse andmine oleks samuti ebapraktiliselt aeganõudev. Samas ei saa välistada, et järgnevatel aastatel võidi väljastada ka sama numbrikombinatsioon - taotleja oleks sel korral pidanud õigel ajal "löögile" saama ning sobiliku kombinatsiooni välja valima.
Minu teada kasutati sellist süsteemi - igal aastal uus number - kuni jalgrataste iga-aastase registreerimise kadumiseni.

Muuseas - väga hästi säilinud numbrid.

Veel teemasse: vanemad inimesed on rääkinud, et jalgrataste registreerimine oli hoolimata kohustusest vähemasti maapiirkondades võrdlemisi erandlik nähtus. Võis olla näiteks ka nii, et pere peale oli üks ratas, millega võidi käia kaugemal, kuid lühikesteks igapäevasõitudeks keegi oma ratast naljalt ei registreerinud. Selliselt käituti vähemasti meie peres.

[valdo]

... igal aastal jagatakse uus numbrimärk jooksvas järjekorras.

Nii see oli ja kuna numbreid jagati järjest registreerimise (loe - rattamaksu tasumise) järjekorras, siis oligi igal aastal erinev numbrikombinatsioon.

... vanemad inimesed on rääkinud, et jalgrataste registreerimine oli hoolimata kohustusest vähemasti maapiirkondades võrdlemisi erandlik nähtus. Võis olla näiteks ka nii, et pere peale oli üks ratas, millega võidi käia kaugemal, kuid lühikesteks igapäevasõitudeks keegi oma ratast naljalt ei registreerinud. Selliselt käituti vähemasti meie peres.

Olenes kohalikust konstaablist/kordnikust. Üldiselt oli registreerimata rattaga (loe - rattaga, millelt polnud kasutusmaksu makstud) karistatav. Umbes nii, nagu praegu sõit ilma registreerimata autoga. Tõenäoliselt olenes ka väga sellest, kus temaga sõideti. Arvatavasti oli (külavahe)teid, kus kunagi keegi ei kontrollinud, aga arvatavasti suurematel teedel seda siiski tehti, eri piirkondadesn erineva intensiivsusega.