[veljar]

Eks kütusehind teeb küll oma, aga mind on ka hirmsasti hakanud huvitama igasugu alternatiivkütuste asi. Biodiisel on kodusel teel valmis tehtud ja ka omad tiirud sellega teinud. Samuti igasugu muid õliprodukte paaki valatud, see ala mind enam niiväga ei tõmba. Aga Hakkas ka huvitama mingi alternatiiv bensiinile. Käivad jutud siin 15% piiritust sisaldavast bensiinist E85, aga mind huvitab kas ka saaks puhta piiritusega sõita? Pidavat teine korrodeerumist soodustama ja kummitihendit närima, ja pidavat teist ka rohkem kuluma. Aga kuna meil siin riigis põllumajandus käib enamjaolt PRIA rahadega ja põhipõllutööriist on purustaja, siis spekuleeriks teemal, et põldudele suhkrupeet maha, ja puskariasjandus käima, ja saadav ollus paaki?
St ma prooviks ka ära, aga pihustid pidi vist tootlikumade vastu vahetama? Karburaatoritel düüsi suurendama? Ehk targemad teavad nõu anda. (Kõrge bensuhind on autohinnad alla löönud, et kannatab katsetada) Puskarit suudan ise valmistada (riigiametnikele: ei kavatse seda juua ega müüa ega määrida, tegu oleks teadusliku eksperimendiga meie kõigi hüvanguks)

[miilits]

Uuri enne millist surveastet piiritusel töötav mootor nõuab, see on tunduvalt kõrgem. Piiritusel töötasid näiteks söeraja Jawad.

[autorestauraator]

Vt.: http://www.vanatehnika.ee/modules.php?name=Forums&file=viewtopic&t=943

[Basilio]

Kunagi ka ennast huvitanud asi. Prooviks sai Muravei mootor poest ostetud tehnilise piiritusega käima aetud. 2T mootori puhul oli suur probla õli lahustamine kütuses. Selleks tuli õli segada vähese bensiiniga ja siis piirituse sisse valada. No üldiselt käis küll, aga käivitumine kehvem, sest aurustumine pole see. Sõita ei proovinud, nii et võimsuse languse kohta rääkida ei tea.
Puskariajamise tehnoloogiat uurisin ka, kuigi valmistamiseni ei jõudnud. Pidasin liiga tülikaks. Ühe sõbra vana-vanaisa olnud mõisa viinaköögis meister. Kütuseks mõeldud käraka võib rahumeeli jätta õlidest puhastamata. Seega võib valmistamisel ühe etapi vahele jätta. N.n. puskariõlid on kõrgemad alkoholid, põhiliselt butanool ja pentanool, mis põlevad samuti ära. Sisse juues on nad hirmsad kolbalõhkujad, mispärast ka puskarit hoolega puhastatakse. Samuti annavad nad saadusele ja kogu protsessile koleda haisu, mis allatuult levides võib kohale meelitada nii "parmusid" kui võimuesindajaid. Aurutamisprotsess nõuab kõvasti energiat, mis muudab saadud kasu küsitavaks. Kui talumehel on kõvasti oksarisu ja võsa põletamiseks, siis on asi mõeldav.
Üks probla võib olla ka alkoholi piisava kanguse saavutamine. Sõltub kasutatavast toorainest, seadmetest ja suurel määral tegija kogemustest. See mis juba purju teeb, ei pruugi veel mootoris põleda. Võib muidugi üle destilleerida, aga see on jälle lisatöö ja energiakulu.
Aga muidu - tore et inimesed leiutavad, katsetavad ja püüdlevad puhta energia poole. Jõudu!

[margus84]

Number e järel näitab mitte mootoribendiini vaid etanoolisisaldust. E85 e 85% etanooli. Lisainfot saad ka siit: http://www.parnupostimees.ee/?id=432347

Lühidalt: terasdetailidele korrodeeriv, tihenditele võib saatuslikuks osutuda, aga selle ühekordse lisakuluga tuleb lihtsalt arvestada kui kasutama hakkad. Üks suur probleem on ka see, et kust suhteliselt odavalt ja suuremas koguses saada?

Võidusõidus on väga levinud, klapid ei põle ära, mootor ei kuumene üle.

[veljar]

Puskari ajamine näeb sisuliselt välja siis nii, (kuidas mina proovisin, ei ole joogiks teinud) tegime veneaegse selle õunamahala tegemiseks mõeldud elektriiiviga, õuntest valmis selle massi, mis muidu pressimisele läheb. Aga meie panime selle mingisse 50l nõusse ja pärmi ja suhkrut natuke juurde ja kaheks nädalaks käärima. Pärast käärimist panime selle sellisesse anumasse, mis oli suletud õhukindlalt, ja sealt tuli välja ainult üks toru ülevalt. Anuma panime pliidile, ja sealt ülevalt torust hakkasi välja tulema piirituse aurud. Toru läks läbi külma vee anuma, ja selle allaäärde oli tehtud kraan, mis oli ühendatud toruga, kus tuligi puskar. Valmiskraami pidi valama veel uuesti sinna õhukindlasse anumasse ja uuesti läbi keetma ja aurutama. Et seda kangem pidi tulema. seda ei mäleta kas seda ka tegime, aga kätte saime me kuskil 80%.

Sisuliselt selle tegemine on äärmiselt lihtne, sellepärast mind ka see teema huvitama hakkaski, et kas seda saaks ka kusagil kasutada.

Olen lugenud jah palju teooriaid, et see peaks töötama. Aga mida konkreetselt teha, tavaautomootoril, et see piirituse peal tööle hakkaks? Surveastet tõsta? kui palju? ja kuna kütteväärtus on 3x väiksem, kas peavad siis 3x tootlikumad pihustid olema?

[Aspelund]

Üks pisiasi veel: etanool on nii mõnegi materjali suhtes äärmiselt agressiivne. Ehk siis mootori toitesüsteemi tihendid ja materjalid võivad asuda kiiresti lagunema. See on ka põhjus, miks E85't söövad masinad saavad tehasest eriettevalmistuse.

Ja enne aurutitega askeldama asumist teeks ma väikese matemaatilise kalkulatsiooni. Ehk siis vaataks üle oma sõiduki kütusekulu, siis samaväärse piirituse koguse tegemiseks mineva ajakulu ning materjalide väärtuse, samuti vajaliku piirituse koguse. Võib juhtuda, et edasise elu jooksul ongi kaks peamiselt aega nõudvat tegevusala: piirituse valmistamine ning selle realiseerimine autosõidus. 20 liitri piirituse tegemine 100 kilomeetri läbimiseks nõuab päris suurt töö ja ajahulka.

Nii võivad olla alternatiivsed lahendused näiteks ökonoomsema sõiduki hankimise näol olla palju mõistlikumad. Või siis vanakooli diiselmootori hankimine, mis suudaks toiduõli järada. Viimase puhul peab küll meeles pidama seda, et tema hangumistemperatuur jääb sügavalt plussi. Seega on vaja seda diisliga veidi turgutada või siis hoopis ehitada soendusega toitesüsteem.

Mõtlemisainet jätkub...

Aga kõige odavam viis kütust kokku hoida on esitada endale küsimus, kas ja millal on vaja sõita.

A.

[veljar]

loomulikult ei ole see antud kontekstis otstarbekas. Aga samas kui auto sellega sõidaks, siis mingi hetk, bensiinihinna kerkimisega muutub see otstarbekaks. Mind eelkõige huvitab mootori nõuded ja ümbertegemine. Majanduslikke, kütusekulu jms argumente saab lugeda eelpool mainitud foorumiteemast.
Samuti vanakooli diisel on mul kodus olemas. Sellega olen igasugu asju proovinud.Vana toiduõli ei ole ka lõputult. Bensiini jõuan ka veel osta.

[Ishijupp]

bensiinihinna kerkimisega muutub see otstarbekaks.

Koduses köögis kütuseks piirituse valmistamine? No ega ikka ei muutu küll, põhjuseid selle väite kinnitamiseks leiad ökonoomse tootmise algtõdedest. Kui piirituskütte katsetamiseks nii suur huvi, siis mõistuspärasem oleks hankida tehnilist piiritust ja katsetada palju jaks lubab.

[veljar]

piirituse tootmine üldiselt. Pole mõelnudki kodusel teel

[pen.skar]

Võtke kontakti Tartu Lennukolledzi inglise keele õppejõu, kanada eestlase Märt Kirikuga. Aastakümneid mootorikütuseks piiritust teoreetiliselt propageerinud ja katsetanud praktiliselt oma autol. Ei ole teda kodutalu juures toimetamas enam näinud, kuid loodan et on tervise juures. Aga on veel puugaas, tuleks vaid seadmeid kaasajastada. Vahest enne Unemati tulekut sirvin Panjutini 1947a "Gasogeenautod". Koolivenna isa Arvo Möldri Puurmannis ehitas komplekti Zigulile järelkärul ja olla korra Tallinnaski ära käidud.

[Peedu90]

Märt Kiriku teemal veel üks artikkel mis meil kooli lehes kevadel ilmus(kui kedagi peaks huvitama).
http://www.eava.ee/wp-content/uploads/20...ts2011.pdf

3ndal leheküljel.

[Timm]

Tänases Tartu Postimehes ilmus ka huvitav artikkel. Internetis ka olemas: http://www.tartupostimees.ee/?id=440188
Kütuseks sobib kas või vana kaloss, aga vot sellised masinad otsa saanud, mis sellist kütust tarbiks.

Naljatada ju võib. Aga mine tea, idee poolest tahmab kõik küttepinnad täis ja siis ei küta midagi.
Masinaid, jah, pole enam. Pole ka mehi, kes nendega töötada oskaks. Täitsa huvitab, mitu kütja või katelsepa haridusega härrat meil siin foorumis on?

Tänapäeva oludes on lausa loll vaadata, kuidas rahvas põletab kevadel oksi. No tõesti, viigu katlamajja, tehku soojuseks. Võtaks keegi tubli mees asja kätte, räägiks omanikega läbi, et kevadel oksad katlasse põletamiseks saaks viia, saaks kasvõi küttehinda madalamaks. Hakkepuitu need katlad söövad ju ometi. Pidi kohalikku katlamajja veel särtsutootmise masinad tulema, seda parem.
Eks probleeme ole sellise teguviisi sisseharjutamisega, aga iga kevad on sama lugu, mitukümmend kanti puitu lihtsalt põletatakse tühjalt ära. No kaua võib soojust raisata. Ja siis rahvas kurdab, et küttehinnad kõrged jne.

[veljar]

See kalossimasin on tavaline aurumasin. kui selle ja bensumootori tööpõhimõtet vaadata, siis saab igaüks aru, miks üks sõidab kalossiga ja teine mitte
Puuoksateema... noh umbes sama asi et kui õhtul 4paki ära jood, siis vii hommikul kuusakoski purgid. Vaevalt et seda tegema hakkad

[miilits]

Aurumasin on ju tore küll, kuid minu teada on selle kasutegur ca.3-5%?

[Ishijupp]

Aurumasin on ju tore küll, kuid minu teada on selle kasutegur ca.3-5%?

Kuid selle eest võid puskari tegemiseks kuluva energia (oksad, gaas, halud süsi vms) kulutada otse rataste ringiajamiseks

[aavu]

Aurumasin on ju tore küll, kuid minu teada on selle kasutegur ca.3-5%?

Kas mitte juba 60-ndatel kooliõpikus 8%-st ei räägitud?

[Basilio]

Ei maksa unustada ökoloogiliselt eriti puhast kaeramootorit. Tangib vajadusel ennast ise, ka teeäärsel heinamaal. Suurt kiirust küll ei arenda, on vahel põikpäine ja vajab igapäevast tankimist, ka talvel. Aga see-eest käivitub igasuguse külmaga ning on võimeline pilditu omaniku "autopiloot" režiimis ise koju viima!

[Timm]

Aurumasin on ju tore küll, kuid minu teada on selle kasutegur ca.3-5%?

Kas mitte juba 60-ndatel kooliõpikus 8%-st ei räägitud?

Kasutegur on tõesti vahemikus 1-10%, kuid kui see aurumasin asendada sellisega, mis kasutab mitmekordset paisumist (raamat annab nimeks kompaundmasin) ja lisada ka kondensaator, tõuseb kasutegur 25%'ni.

Turbiinide kasutegur on üldsegi 85-90%, seda küll tänapäevaseid lahendusi kasutades.

[vootele]

Ma olen siin juba mõnda aega mõelnud aurumootori elustamisele. Konkreetsemalt siis sellisel kujul, et 5 silindriga aksiaalmootor (meenutab natuke revolvrit), wobble plate väntmehhanismiga. Auru jagamise saaks ka teha läbi võlli pöördsiibri põhimõttel. Tulemuseks võiks olla piisavalt kompaktne agregaat, et ära mahtuda auto ratta sisse. Veelgi enam, kuna aurumasin peaks omama suht vägevat väändemomenti, siis poleks ka ülekannet vaja - ratta saaks kinnitada võllile otse.