[kass]

Kr. Saarega ongi selline lugu, et tehast ja selle arhiivi ei eksisteeri. Enam pole meie seas ka neid, kes seal tööd teinud. Nüüd on meil mõned fotod ja herr Karu, kes taipas omal ajal viimaste elusolevate töömeestega juttu puhuda. Nähtavasti peakski nüüd tema areenile astuma ja tooma endaga selle tõe, mis teadaolevate faktide põhjal on võimalik maksma panna.

Parimat
A.

Aga on tekkinud küsimus - kas seda ongi vaja, seda tõde. Sest filosoofilises, tunnetuslikus ja (vanatehnika)poliitilises aspektis on tõde juba olemas, silt küljes kirjad ligi ja puha. Uskki tugev juures. Ja kui ka ei ole vb see päris tõde, keda see ikka kotib. Vana Saar polevat ise ka eriti sellest tsiklitegemisest huvitatud olnud.

Ja "herr Karu" paistab mulle ka sama kidakeelne olevat kui kirjasõna austav Ksf! Aspelund.

[Raudpats]

See Zil'i lugu on küll ilus muinasjutt...seda võiks lastele suisa rääkida Punamütsikese kõrvale.

A.

Muinasjutt on see vaid seetõttu, et ksf! Aspelund´il on "pisut suuremad teadmised kui tavalisel - keskmisel näitusekülastajal"!

[Aspelund]

Jah, võimalik. Ma olen ehk ka veidi skeptilisem kui keskmine foorumlane.

Aga herr Karuga on peetud pikk telefonivestlus antud sõiduvahendi teemal ning saadud ka viide piltidele, mille olemasolu konkreetses teemas tõestusmaterjalina jõudu omab. Need on muuseas avaldatud lisaks "Hobiklubile" ühes tuntud teatmeteoses.

Enne refereeringut saabub aga kandev paus, mille ajal skänner teeb oma tööd.

A.

[Aspelund]

Alustame siis teadaolevate detailidega:

EAG (Rain Vaikla) kirjutab Kristjan Saare mootorsõidukite kohta järgmist:

"Otto Saare metallitööstuses alustati 1937. aastal esmakordselt Eestis ka mootorrataste seeriatootmist. Esmalt hakati valmistama 98ccm Sachs-mootoriga kergemootorrattaid, millel nimeks Saar & Ko. Hiljem lisandusid 125ccm Villiers-mootoriga rattad Tempo. Lisaks ehitati veel mõned 200ccm ja 250ccm Villiers-mootoriga rattad. 2008. aasta lõpu seisuga on säilinud ja restaureeritud üks 125ccm Saare vabriku Tempo 1937. a-st ja üks 125ccm Villiers-mootoriga võidusõiduratas 1938. a-st, lisaks on säilinud veel mõne Saare mootorratta raamid jm osi.

Pole täpselt teada, kui palju mootorrattaid kokku valmistati. Eesti Statistika Kuukirjas Nr 221 (4) aprill 1940 avaldatud statistika järgi oli Eestis 1.01.1940 registreeritud:
2 mootorratast Saar & Ko
23 mootorratast Tempo
16 väikemootorratast Saar & Ko
6 väikemootorratast Tempo
Seega kokku vähemalt 47 Saare vabriku ratast. Kuid lisaks oli arvel veel ka 41+6 mootorratast Villiers ja 33 kergemootorratast Sachs. Kusjuures Sachsi tehases toodeti tegelikult vaid mootoreid, mida kasutasid väga paljud mootorrattatehased. Ehk peitus nende numbrite taga veel teatud kogus Saare rattaid?
Mootorrataste tootmine jätkus tõenäoliselt vähemalt 1940. a. suveni.

See on siis põhi, millelt me saame edasi minna.

Tänaseks on säilinud kaks väga heas seisus "Tempot" (siin foorumist läbi käinud ainueksemplar 250'se mootoriga ning Varbola eksemplar) ning vähemalt kahe või kolme ratta fragmendid.

Võidusõiduratastest.
Siin ma refereerin Märt Karu teadmistepagasit.
Saare tehase endine mehhaanik Henno Sõelsepp kinnitas temaga peetud vestluses, et Saare tehases ehitati paar või mõned võidusõidumootorratast. Asja peamiseks eestvedajaks oli Leo Seeman.

Sõna paar või mõni märgivad eeldatavalt vähemalt kahte võidusõiduks suunatud ratast.

Leo Seemani nimi ilmub võidusõiduprotokollidesse 1937. aastal, täpsemalt 3.oktoobril 1937 Tartus peetud Tartu Suursõidu ajal. Seal oli ta üks kolmest võidusõitjast mootorjalgrataste klassis. Postimees avaldas sellest võidusõidust järgmise uudise:



Uudises mainitakse tema sõiduvahendina Villiers't 125 cm3 mootoriga, konkurentideks kahte Wandereri (98 cm3). Ühtlasi on mainitud tema võistlusnumber, 27.

Hobiklubis omal ajal ilmunud artiklit illustreerisid kategoorias "Kristjan Saare võidusõiduratas" need kaks fotot:





Need pildid on pärit E. Remmeli legendaarsest raamatust "Mootorisport". Neist esimese pildiallkiri kõlab nii: "L. Seeman oli võrride klassis edukas nii kilomeetrisõidus kui ka ringrajal."

Teise pildi allkiri: "Fotomälestus Tähtvere kolmnurga võistluselt Tartus 1937. aastal".

Mõlemal pildil on näha selgelt nr 27, Seemani võistlusnumber 3. oktoobrist 1937. Seega ma julgen eeldada, et mõlemad pildid võivad olla tehtud just sellel kuupäeval. Igatahes anti Tartu Suursõidu võitjatele kaela pärjad, lisaks on pealtvaatajate riietus sügisele kohane.

Kui EMSA kogus olev mootorratas on sündinud 1938. aastal, kuidas sai ta võistelda 1937. aastal Tartus? Kuidas on need pildid seoseks Kr. Saare ja selle teema subjektiks oleva sõiduvahendi vahel?

Kiire võrdlus selle teema avapildi ja nende fotode vahel toob välja ka erinevusi. Esihark on hoopis teine, paagil on teine kuju, summutid on suunatud pikalt taha.

Ka on juhtraud teise kujuga/teises asendis. Aga see selleks. Need on pisidetailid.

Teadaolevalt võistles Seeman sel aastal veel ühe korra. 10. oktoobril Tallinnas peetud maastikusõidul. Uudis küll annab nime kujul "Seerman", kuid sõiduvahendiks on taas 125 cm3 Villiers. Julgen arvata, et see võistleja oli just L. Seeman.

Jätkub...

[kass]

No lõpuks hakkas uuriv ajakirjandus tööle! Kas peab selleks siis alati tungiv sotsiaalne nõidlus olema, et huvitavast asjast natuke kirjutada?
Hobiklubis minu mäletamise järgi alumist pilti 2 -st tsiklistist polnud.
Aga selge on see, et EMSA "saarel" pole klassikalise saare tsikliga eriti midagi ühist peale mootori ja ümmarguste rataste, milledel lisaks erinevad veljed. Ja nagu küsisin, mille järgi see EMSA tsikli aasta 1938 on määratud, kas mootori nr või mingi teadaoleva fakti vms põhjal? Võiks ju oletada, et 1937 sõitis Seeman "klassikalise" saare tsikli baasil tehtuga, aga järgmine aasta tegi juba parema, naljakama paagi ja teistsuguse esihargi jms täiendatud variandi.
Aga ka näit. EMSA raami võrdlemine autentse saare tsikli raamiga võiks midagi anda, kui on ühes tehases tehtud, siis peaks mingi ühine käekiri ikka olema?
Lisaks juba Kristjani ja Otto seisukohast oleks võidusõidu nende tehase tsikkel pidanud olema tavalise müügiloleva tsikli nägu, et asjal oleks korralik reklaamimaik juures, mitte mingi hoopis teist nägu aparaat, mis seeriatoodangut ei meenuta ja ostma ei meelita. (lihtsalt oletan).
OOtame järge!

[Ostap Bender]

Võidusõidu-piltidel kujutet mototsüklett võiks seega olla tüüpilise 98cc väntadega ja 26 tolli ratastega "Sachsilise Saare" edasiarendus 122cc Villiersi VIIID mootoriga (silinder pööratud : summutipordid suunatud tahapoole ja karburaator asus vasemal küljel, nagu varem kajastatud sama mootoriga WOLF-i teemas) ?
Päriselt ei sarnane see Seemani ratas vist ei Saare 98cc mootorjalgratta ega ka "Tempo"-nimelise 122cc saare mootorrattaga ?

[kass]

Päriselt ei sarnane see Seemani ratas vist ei Saare 98cc mootorjalgratta ega ka "Tempo"-nimelise 122cc saare mootorrattaga ?

Seep-see-on, et ei sarnane millegagi! Aga ega ei peakski tingimata sarnanema, võidi teha ju spetsiaalne võidusõiduks eriti sobiv asi. Kuid sellele peaks ka mingit faktilist tõestust olema, kas paberkandjal, pärimuslikul kujul või siis eri eksemplaride võrdlemise teel leitud ühisjooni.

Lugesin üle ja nägin, et olin valesti aru saanud Ksf! O.Penderi postitusest. Seemani tsikkel pildil sarnaneb (või põhineb) ikkagi tavalise Saare põrriga, nii esihargi, pensupaagi ja kindlasti ka muude sõlmede poolest. Aga EMSA tsikkel ei haaku kuidagi tavapärase Saare võrriga.

Veel selgituseks lgp. Aspelundi eelneva postituse algusele - EAG lehel olev info säilinud ja taastatud Saare tehase võidusõidutsikli kohta põhineb ainult lgp. Ksf! EMSA poolt esitatud infol.

Üks üsna arvestataval kujul säilinud 98 ccm F & S mootoriga Saare tsikkel on ka lgp. Ksf! Rene Levolli kogus. Ilmselt on neid veel siin - seal, kas teadvustatud või identifitseerimata kujul.

[Aspelund]

1938. aastast on Leo Seemani võistlemistest teada järgmist.

5.mail osales Raudalu maanteel 1 kilomeetri kiirussõidus. Sõiduvahendiks Villiers, 123 cm3. Esikoht 6. klassis.

12. juuni. Võidusõit Tallinna Hipodroomil. Seeman võitis esikoha klassis kuni 250 cm3, tema sõiduvahendiks oli taas Villiers, kuid ajakiri "Auto" märgib töömahuks 196 cm3. Uus mootor, uus võistlusratas?

Samas teised võistlust kajastanud väljaanded ei maini tema ratta töömahtu. Mainitud vaid mark "Villiers" ja klass kus ta osales (kuni 250 cm3).

123 cm3 asemel trükkida ekslikult 196 cm3 on võimalik. Aga kas ka tõenäoline?

24.juuli Viljandi maastikusõit. Seeman taas stardis mootorjalgrataste klassis, ainus osaleja esikoht, sõidukiks Villiers 123 cm3.

14. august Pärnu ringrajal klassis 125 cm3 esikoht.

4. september 6. Suursõit ehk Tourist Trophy. Seeman võistles Triumphil. Juuniorite A-klassis teine koht. Selle võidusõidu võime Saare võistlusrataste arvestuses maha tõmmata.

Tartu Tähtvere kolmnurga võidusõitude kohta mul hetkel infot silma ei jäänud, vaatasin küll kõik suvised/sügisesed nädalalõpud üle.

Huvitav on see, et Seemani ratast kirjeldatakse igal pool kui Villiers'i, keegi ei võta teda vaevaks kirjeldada omamaist mootorratast "Tempo". Seda isegi mitte meie toonases autoajakirjanduse lipulaevas "Auto".

Ühtegi fotot päevalehtedes Seemani masinast ei ilmunud. Kui kellelgi on käepärast vabariigi aegne "Nädal Pildis", võiks need üle vaadata. Ehk on seal vihjeid või viiteid.

Mis on aga kummaline: kiire otsing 1939. aasta andmete seas ei näita Seemanit enam võistlemas. Oli ta armeeteenistuses? Või muul põhjusel eemal? See vajaks uurimist.

Arhiivides näib Leo Seemani kohta olevat kaks toimikut: üks tema enda toimik laskurkorpuse ajast (1943) tähisega ERAF.63.2.1831, teine 1941. aastast: ERAF.31.1.3114.

A.

[manic]

Täienduseks 1938. aasta sõitudele (Virumaa Teataja 20.06.1938 lk 5).
19. juunil 1938 Rakveres Eesti Motoklubi Rakvere osakonna 5. aastapäeva puhul peetud võistlusel osales "Kr. Saare vabriku sõitja" Leo Seemann 123 ccm Villiersil, võitis 4. klassi (kuni 125 ccm mootorjalgrattad) ja pälvis selle eest firma Kr. Saar eriauhinna

[PlyVal64]

       

Need siis kaks Karu artikli juures olnud pildiseeriat. Lisaks neile kahele, mida herr Aspelund üles seadis aga mida seal ei olnud.

[Aspelund]

"Mootorispordi" piltide ülespanemisel lähtusin ma herr Karuga peetud telefonivestluses saadud infost.

Ply poolt ülesse pandud fotod on nähtavasti pärit härra Sõelsepa pildialbumist, millega pärast tema surma köeti keldris pliiti... Märt sai veel meistri eluajal teha osadest piltidest mõned koopiad.

Teise pildirea alumine foto on sellest samast Tartu võidusõidust, veidi teise nurga alt kui Postimehe artiklis avaldatu.

Aga on kellelgi veel pilte mainitud perioodist võidusõitudes 1937-1939, kus härra Seeman peal võiks olla?

Ja Wolf'l on tõesti väga sarnane jõuallika lahendus Seemani võistlusratta omaga:



Mootori mudeliks siis Villiers VIIID.

A.

[zaika444]

Mul sama pilt mis seal ajalehes. Mingeid pilte peaks veel olema aga ei ole sisse scannind. http://album.ee/node/11709750/50083774

[kass]

Tänan, Margus!

Mul sama pilt mis seal ajalehes. Mingeid pilte peaks veel olema aga ei ole sisse scannind. http://album.ee/node/11709750/50083774

Aga oleks vaja skännida!

[Aspelund]

See vasakpoolne tegelane tuleks maksimaalselt suures resolutsioonis sisse skäneerida. Isegi kui temast palju ei paista.

A.

[asjaarmastaja]

Mõtlesin et vaatan ka enda valduses olevad ja lihtsamini kättesaadavad kodused materjalid üle.
Leidsin endal sellised asjad:
- 30. mai 1937 Tallinna hipodroomil toimunud Kaitseliitlaste kiirusvõistluse ja võidusõidu kava Eesti meistri nimele, mootorrataste võidusõidu kava;
- 12. septembril 1937 5. suursõidu kava;
- 17. septembril 1939 7. eesti suursõidu kava.

Võtsin need siis kõik ja lugesin otsast otsani läbi - kõigis on trükitud nii sõitjate kui tehnika nimed, kõigil on veidi ka juttu ja pilte juures ....ja ainuke koht kus midagi leidsin oli 7. suursõidu kava (1939). Seal on toodud et klassis B (350 cm3) juuniorid on Leo Seemann mootorrattal "Ariel" ennast üles andnud võistlejanumbri nr. 45 all.
Samas kavas on tagaosas toodud ka kõikide suursõitude kõigi klasside esimesed kolm ....ja seal toodult on Leo Seemann märgitud 1938 aasta 6. suursõidul klassis A (250 cm3) 2. koha omanikuks ja rattaks "Triumph" ...mis iseenesest klapib eeltoodud viitega 1938 aastast. Olgu siis ka lisatud et näiteks 1939 aastal oli klassis A juuniorid seitse osalejat ja arvestades ajastu iseärasustega kus sellisest startijate arvust 1-2-3 ei lõpetanud võiks eeldada et ta oli suht keskpärane sõitja.
Minu käes oleva 3 võistluskava põhjal väidan üheselt et nendes pole kordagi mainitud mottorrattavalmistajat "Saare & Co" ega ka "Tempo"-t ...mis loomulikult ei tähenda et keegi nendega kuskil mujal sõita poleks saanud.
Küll ma aga järeldan et kuna tegemist oli nii 1938 kui ka 1939 aastal "juunioriga" ja 1937 aasta kahes kavas teda ei olnud, siis tõenäoliselt polnud teda võidusõidu tähenduses 1937 aastal veel olemaski ...see muidugi minu tõendamata väide. Teisalt, kui ta oli korduva info põhjal 1938 aastal 250 cc Triumphi sõitja ja 1939 aastal 350 cc Arieli sõitja, siis see "Saar & Co" sadula kasutus sai olla tõenäoliselt vaid episoodiline. Eeldades, et eelkõneleja viited tema olematusele 1940 aastal on sama paikapidavad kui minu omad, võiks hinnata et Seemanni panus eesti võidusõitu piirdus vaid 1938 ja 1939 aastaga.
Hetkel kui siia kirjutan, pole mul eelkirjutajate teksti küll ees et eelmisi viiteid üle lugeda - siiski väidan et eeltoodu kaasuses pidi ta vähemalt ühel hooajal kahe erineva mottorrattaga sõitma ...mille tõenäosust peate ise "õunte pealt" hindama - siin ma ei julge seda tõenäosuse hindamist omale koormaks kanda võtta.
Teisalt pole siin aga norida ka ehk millegi üle - kui pilt ja reaalne ratas kokku lähevad siis on näiteks minu jaoks sarnasus piisav. Kui aga mitte siis peaks hakkama peale küsimustega stiilis - kes on see mees et ta teab et see või teine sõitis mingil aasta X sellise raaminumbriga rattaga ....või siis näiteks ka see et kui ikkagi on ratta restaureerimise käigus läinud mingi kogus X kodaraid rattal vahetusse, kas siis ikka saab öelda et see ratas on originaalne. Tõenäoliselt ei tundu need küsimused liiga targad
Seega arvan et kui visuaalne pilt ja kaudsed subjektiivsed tõendid on olemas siis see jutt ja kahtlused võrduvad samaga kui see et naised omas ringis teineteiselt küsivad: "...aga millise pesupulbriga sina ikkagi pesu pesed?"
Kokkuvõtvalt siis seda et vaatame pilte ja hindame fakte.....

[Ostap Bender]

EMSA Villiersi mootori (VIIID või selle edasiarenduse 9D) valmimisaasta kohta saaks võib-olla täpsemat aimu mootorinumbri järgi.
*Villiers VIIID (1936-1938) : mootori number "AAxxxx"
*Villiers 9D (1938-...) : mootori number "AAAxxxx" või "AAAxxxxx"
Mõningast infot annab tuletada ka A-de järel löödud numbrikombinatsooni põhjal.
Saare tehase katseeksemplar või mitte, igal juhul tundub teema tsikkel isekoostatud võidusõidurattana. Mõnd senitundmatut 30-nendate aastate välismaist valmistajat ei oska küll kahtlustada. Arhailise moega esihark, raami ülatoru ja eesmise kaldtoru "jõnksud" viivad mõtted pigem 20-nendate "torualuse" paagi ja abiväntadega mootorratastele.
Äkki on sellisele raamile lisatud "moodne" Villiersi mootor, isearetatud paagid-summutid ja sobivad rattad ?
Üsna kummalisena mõjub ka väntadega raami ja kickstarteriga mootori kooslus...eriti kui tegu on spetsiaalselt võidusõiduks ehitatud rattaga ?

[asjaarmastaja]

Huvitav et kui vaatan eeltoodud pilte ja allkirja "seenior" siis on keegi kunagi kuskil päris kõvasti puusse pannud - pildi järgi nagu ei oleks tegemist esimeses nooruses sõitjaga ....või siis oli sõnal "juunior" tollal mingi muu tähendus. ....või on siis tegemist isa-pojaga ...või lihtsalt valede piltidega ...ja ehk ka valede pildiallkirjadega
Lisan ka et olles minevikus kokku puutunud võidusõiduga siis teades tunnet, peab ikka hea põhjus olema et 250 cc ja 350 cc-lt 125 cc peale istuda - tehasesõtjad aga võisid tõesti omale seda luksust lubada ....ja siis kiire pääsemise huvides ka kiiresti sõidu lõpuni sõita

[asjaarmastaja]

Huvitav et kui vaatan eeltoodud pilte ja allkirja "seenior" siis on keegi kunagi kuskil päris kõvasti puusse pannud - pildi järgi nagu ei oleks tegemist esimeses nooruses sõitjaga
....või siis oli sõnal "juunior" tollal mingi muu tähendus.

Võibolla on nende "seenior" ja "juunior" näol tegemist mitte sõitja vanuse, vaid masina kubatuuriga?
Nagu kuulsal Man saare Tourist Trophi võidusõidul.
Seal tähendab;
"Senior"-500 cc
"Junior"-350 cc
"Lightweight"-250 cc

Aga üldiselt on see vanade sportmootorrataste, nende väidetavate kunagiste kuulsate omanike ja originaalsuse teema üks suht kahtlane värk .

See ei ole võimalik kuna sama kava teises kohas on lisaks eelmainitule ka juuniorid klass C - 500 cc ...aga ka juniorid 350 cc ja seeniorid 350 cc - seega ikkagi tegemist sõitjate vanuselise määratlusega. Muideks sealsamas 350 cc seenioride klassis on startinud samaaegselt nii sakslane Rudi Knees kui ka Johannes Tomson ...kes teadjamatele peaks tuttavad ette tulema.
Vaatasin ka hoolega Lp. kasutaja Aspelund pakutud fotot ...ning pingutasin oma silmi ka alumises artiklis kirjutatu suhtes. Seal on Seemanist kirjutatud 350 cc all ...ja osavõtjaid olevat seal olnud kolm tükki ...mis näitena tollasest konkurentsist kõneleb enda eest ise. Sellest järeldub üheselt et pildil on tegemist arvatavalt sama 350 cc Arieliga, millel ta 1939 osales ...no ja kasvõi mõne teise 350 cc rattaga ....kuid mitte mingil juhul päevateemaks oleva rattaga. Seega veenab see pilt vaid selles et Seeman kui selline oli olemas
V.a. kasutaja Aspelund poolt pakutud teine pilt aga, juhul kui me sellel olevat meest juunioriks pidada ei suuda on kõige tõenäolisemalt pilt kellestki võidusõitjast kes juhuslikult kannab sama numbrit 27 ...ja ei enamat - erinevates klassides on erinevad numeratsioonid, erinevad võistlused jne - ikka juhtub Pildi allkirja meil vist siia juurde kahjuks pakkuda ei ole?
Asjasse tooks mõningat selgust ehk see kui keegi suudaks kuskilt välja otsida ja siia pihata Leo Seemani täpse sünniaja - saaks üht-teist aimata ja vähemalt teise pildi osas selguse.

---

Julgeks veel ühte testi pakkuda. palun vaadata nii PlyVal64 pakutud inimese fotot kui ka Aspelund pakutud inimese fotot.
1. Julgeks väita et need küll üks ja sama mees ei ole ...ja vähemalt üks nendest on keegi ValeLeo.
2. Jätkuvalt pakuks et mitte kumbki ei anna juuniori mõõtu välja ja selle põhjusel väidaks et ehk lausa mõlemad on ValeLeod
3. Kas on kellelgi ka õiget ja vana originaalallikat kus meile näidataks õiget ja algallikaliselt kinnitatud Leo Seemani?

Kõige selle peale keda meile siin õige mehe pähe pakutakse peaks päris Leo Seeman vist küll hauas teist külge keerama ...ja kohalikke kiibitsejaid neama

[Aspelund]

Ma siiski arvan, et junioril ja seenioril pole seost vanusega, vaid pigem on see seotud võistluskogemuse olemasoluga. Nagu hilisemas mootorispordis, kus eksisteerisid erinevad liigad/järgud erineva kogemusega sportlaste jaoks. Ühest liigast/kategooriast teise pääseti alles siis, kui olid saavutatud teatud sportlik edu.

See pole päris kaasaja poliitika, kus noor kaasajooksik saab endale noorpoliitiku tiitli ning vana õllekõhuga peer on kirjas kui partei seenior/pintsak/kampsun/kikilips/õllekõht.

Mis puutub Leo'sse ja Vale-Leosse siis, oleme avatud tõestusmaterjalidele, et fotodel olev härra Seeman pole härra Seeman. Igatahes Postimehes ilmunud foto ja härra Zaika sama foto paremas kvaliteedis on selgelt identifitseeritavad. Ma ei usu, et Postimehe ajakirjanikud pildiallkirjas miskit jama ajasid.

Mis Ply postitatu skaneeringusse puutub, siis on see väga sarnane Postimehe ja Mootorispordi fotodel oleva härraga. Ja ühtlasi ma usun härra Karu kogemust, kes selle pildi härra Sõelsepa albumist koos tema suusõnaliste kommentaaridega välja korjas. Tõenäoliselt on foto tehtud Pirita ringraja stardis. Mul on endal mõned fotod sellest samast kohast ning taust on väga sarnane. Eeldame, et tegu on kas 1938 või 1939 aastaga, kui Seeman sõitis seal muude võistlusratastega.

A.

[kass]

Teema on hakanud elama oma elu, väljunud kontrolli alt ja see pole paha. Algse küsimuse - kas/miks on EMSA tsikkel Saare tehases toodetud - on asendanud küsimus, kas Leo Seeman(n) on ikka see, kellena teda välja pakutakse?
Ja kuna ta on selle teema nn võtmeisik ning ka muidu oleks väärt veidi tähelepanu, siis ehk oleks tõesti võimalik kusagilt välja noppida tema eluloolisi fakte. Nagu Ksf! Aspelund kirjutas, on mehe kohta 2 toimikut. Kas kellelgi oleks huvi ja võimalust selgitada, mis seal kirjas on? Kas ta üldse sõja läbi tegi? Kui, kas on järeltulijaid jne...Tulevad talendid Saksamalt koju tagasi, vb keegi lisab veel värskeid mõtteid teemasse.