[Väravamehaanik]

Armsad vanade busside huvilised!
Püüame vanaaegsete busside lippu hoida kõrgel ja aidata üle maailma kõiki vanatehnikahuvilisi ja busside taastajaid. Antud juhul siis aitame soomlasi ja nokitseme vaikselt 1964. aastal valmistatud Volvo Boxerile uue kere, remondime mootori ja käiguosa ning taastame endise polstri uute, kuid vananäoliste materjalidega. Kui buss valmis, siis plaanime sellega sõita Soome bussinäitusele ja peale seda tagastada soomlastele.

Miks on seda tegemist vaja siin foorumis kajastada. Esiteks selleks, et endal oleks asjadest mingi ülevaade ja teiseks saavad ehk noored LAZ bussi huvilised siit häid mõtteid, kuidas bussil teostada koduste vahenditega kerevahetus, vahetades samal ajal ka kõik muud detailid nõnda, et buss ikka autentseks ja originaali poole püüdlevaks vanatehnikasoorituseks jääks. Ikarustest kirjutame eraldi teises teemas kui tuju tuleb.

Buss saabus meie tagasihoidliku kuid Euroopa suurima vanaaegsete busside taastamise tehase hoovile juba eelmisel talvel ja ilusasti pakituna treileri peal.

Bussi karkass oli valmistatud Volvo bussiraamile männipuidust ja seetõttu muutunud aja jooksul sõidukõlbmatuks. Selliseid busse on säilinud maailmas väga vähe, sest põhjamaade kliima on teinud oma töö ja teadaolevalt on see ainus selle aastakäigu Volvo Boxer mudel, mis üldse säilinud on. Iseasi kas seda säilimiseks saab pidada, kui karkassi säilinud ei ole, aga mingi aimatav kuju oli siiski olemas.

Bussi parem külg oli puudu, aknad raamidest välja vajunud, kuid üldine komplektsus oli muljetavaldav ja võõraid juppe külge poogitud ei olnud. Peamised kahjustused olid tekkinud seismisest, ehk siis niiskus oli bussi puidust karkassi ära mädandanud.
Praeguseks hetkeks on tööd jõudnud veidi kaugemale, kuid kõigest järjekorras.
Kui meie eelmise projekti Volvo SKV Katrineholmi tegemise ajal ei olnud meil ühtegi töölist, siis nüüdseks juba üks on ja seega võib loota, et asjad edenevad kiiremini kui lihtsalt nädalavahetuseti vanatehnikaga mõnuledes.

[Väravamehaanik]

Esmalt tuli eemaldada mootor, polsterdus ja istmeraamid, torud, kapid ja muu tehnika. Buss on küll valmistatud Soomes väikeses bussitöökojas, kuid kogu sisustus (istmed, katuseluugid, nagid kõlarid, kardinapuud jne) on valmistamiseks ostetud sisse Inglismaalt. On ka täiesti loomulik, et üks bussi keredega tegelev töökoda, et pea kõike ise tegema.

Kui kõik pisidetailid olid eemaldatud, võis asuda kere katteplekkide eemaldamise juurde. See oli juba veidi keerulisem ettevõtmine, sest algsest kandesõrestikust enam asja ei olnud ja kogu buss õõtsus kereplekkide küljes. Tegu on alumiiniumist katteplekkidega, mis ei olnud väändunud kõveraks vaid sõitnud lihtsalt ülekattega üksteise peale.

Katuse konstruktsiooni juures oli kasutatud kahel pool sõrestikku tugevdavat vineeri, külgedel oli kasutatud vineeri ainult karkassi sisemistel külgedel.

Välisplekid ainult katavad puidust konstruktsioone ja pleki servad on valtsitud täisnurkselt, et säilitada plekile sile pind. Valtsitud servad on peidetud karkassi piludesse. Natuke on seda näha tagumise pagasiruumi katteplekkide juures.

Kui katteplekid sai eemaldatud, oli võimalus juba karkassist joonise tegemiseks.

[Talupoeg taluja]

Kas plekkide kinnitamiseks on kasutatud naelu või ikka puukruvisid? Kui kruvidega,siis kas lõhega või ristpeaga? Küsin seda sellepärast,et tunnen ise ka asja vastu huvi.
Kui nüüd selle bussi ära taastate,võite kohe puukere ja puu-raamiga busse vorpima hakata!

Jõudu!

[Väravamehaanik]

Kui muidu on bussi välisplekil ka mingi protsendi ulatuses kandekonstruktsiooni koormust, siis see buss on selles osas erand. Kogu jõud peab jagunema puidust karkassi ja siseküljele liimitud ja naelutatud vineeri peal ja välisel plekil on ainult dekoratiivne roll, pleki peal on ka kergem puhtust pidada.
Katteplekid on paigaldamise ajaks fikseeritud puidust karkassi külge umbes 1 cm pikkuste naeltega ja plekke hoiavad kinni ainult liitekohtadele paigaldatud alumiiniumist liistud, millel on keskel kummist soon. Kruvid ei ole kusagil nähtaval, kuid puidu juures kasutatud kruvid on kõikjal versengiga ja valdavalt "-"peaga. Erinevaid detaile on paigaldatud ka "+" peaga kruvidega.



Sel pildil on hästi näha see valtsitud serv, mis on keeratud karkassi sisse süvistatud pilusse. Plekitahvlite liitekohtadele on paigaldatud liistud.

[TeeTL]

Tore näha, et on astutud julge samm edasi vanabussiremonditeenuse ekspordis ja antakse tõhusat abi põhjanaabritele!

Rippuv mootor on ka küllaltki julge lähenemine, aga päris hästi ei saa pihta, mismoodi jõuülekanne on tehtud? Kas käigukastis pööratakse jõud risti ja siis läheb edasi kardaani peale, või on mingi muu lahendus?

Ja kas on liikvel ka mõni huvitav legend selle kohta, miks on bussi nimi Boxer? Google ütleb, et see on eelkõige traktori nimi...

[einota]

Nii palju kui mina bussindusest tean siis see Boxer on ees mootoriga (kas just B57 marki) ja kere peaks olema ehitatud enam vähem veoka raamile.

eino

[TeeTL]

Nii palju kui mina bussindusest tean siis see Boxer on ees mootoriga (kas just B57 marki) ja kere peaks olema ehitatud enam vähem veoka raamile.

Täitsa õige märkus, suures busside ja piltide kogumis ei suutnud õige eksemplari sabaotsa eristada, vabandust
Küsimused lähevad seega lahku - kuidas rippmootoril on ülekanne tehtud, ja miks Boxer on Boxer.

[valdo]

Igatahes mind pani imestama, et Vanas Maailmas on veel nii hilisel ajal kui 1960ndatel tehtud puit-kandekerega busse. Mina rumala inimesega arvasin, et see jäi 1920-40ndate aastate veoautošassii-põhiste busside tavaks ning vaid Raudse Eesriide taga kasutati seda inertsist (nt TAde juures) kuni hiliste 1970ndateni.

Igatahes, Tõnu, Sulle palju jõudu järjekordse (seekord siis juba kolmanda) bussi taastamisel!

[cesium]

Sama siin. Olin samuti arvamusel, et peale inglaste Morgani ja TA bussi, puitkeret pärast teist suurt sõda seeriatootmises ei viljeletud.

[Mufff]

Soomlased tegid puidust karkassiga busse kuni 1970-ndateni. Tänasenini kiidavad, että "mäntyinen kori". Paljud vanad iludused on ka see-tõttu juba looja-karja läinud või taastamatuteks muutunud.

[denis23]

Stockholmi transport muuseumis on olnud sõjajärgsed samuti puukerega bussid

[Väravamehaanik]

Nimi Boxer tähendusest ei ole minagi päris hästi aru saanud. Ilmselt on tegu koera tõust tuleneva nimega, ehk siis nii nimetati selliseid busse, mis olid ilma ninata ja meenutasid bokseri nägu (Mufffi meelest buldogi). Bussi raamiks on kasutatud veoauto laadset raami, mitte päris otseselt veoauto raami. Nimelt mootor ja rool on eespool esisilda ja seega on tegu klassikalisema bussi kujuga kui meie senine SKV Katrineholm, mis on otseselt veoka raamile tehtud buss. Volvo Boxeri kere tehase nimi Soomes oli Haldin AB. Palju sellest tehasest teada ei ole meile, ainult seda, et üks bussi ehitanud töömees on veel elus ja tema sõnul ei olnud bussi tegemiseks jooniseid, vaid üks buss oli näidiseks ees ja bussiettevõtjatest kliendid, ehk uue bussi tellijad käisid ja näitasid näpuga, kuhu nad uksi ja kuhu aknaid soovivad. Seega kahte identset bussi olla ei saa, kõik on käsitsi valmistatud.
Ilmselt oskab Einota paremini rääkida, aga veel 70-ndate lõpus valmistatud Boxeri nimelised bussid olla 90-ndate alguses Eestisse jõudnud ja siin liine sõitnud. Loomulikult ei osanud keegi kahtlustadagi, et karkass võis kenal ja kaasaegsel bussil olla männipuust. Mõned pildid viimastest Boxeritest, mis olid puust karkassiga.
Puidust karkassil on kaks bussitöönduslikku eelist metalli ees. Esiteks on see materjal odav ja teiseks mädaneb buss ära täpselt siis kui on raamatupidamuslikult õige hetk buss bilansist maha kanda ja uus osta. Sama põhimõtte järgi toodetakse tänapäeval plastikust liisingupanne.

Mootor on sellel bussil salongis sees juhi kõrval ja 6,7 liitrine turboga diisel. Kuidas sellise väikese kubatuuriga mootor suudab suurt bussi edasi toimetada, selle kohta mul kogemus puudub, aga kui buss valmis saab, siis on võimalik ka kogeda seda teemat.
Nurkdifriga bussi pildid on minu tööstuslikus galeriis pildistatud ZIS 127 peal ja see teema on täpsemalt lahti kirjutatud vanatehnika.ee foorumis. Kuid ega selle galerii vaatamisega ilma seletavate kommentaarideta palju aru ei saa.

[Väravamehaanik]

Kuna enamik bussist oli selline:

siis tuli teha olemasoleva konstruktsiooni baasil joonised ja lammutada kogu buss algosadeks. Kuna mul puuduvad IT alased teadmised joonestamisest, siis tuli piirduda joonlaua ja hariliku pliiatsiga. Vana bussi juures peaks vanakooli värk sobima. Loomulikult võiks ükskord jõuda sinnani, et mingi robot joonestab piltide alusel bussi üles.
Peale jooniste tegemist fikseerisime raami põrandale, et ei toimuks vedrude peal õõtsumist ja lae keskmise osa riputasime koormarihmadega lakke. Nimelt lae keskmine osa oli plaanis säilitada, sest tegu oli täiesti heas korras konstruktsiooniga.

Raam tuli puhastada täies mahus käsitsi, sest peale fikseerimist ei saanud raami rippuva katuse suhtes liigutada, muidu oleks joonis sassi läinud. Õigem oleks öelda, et kui meie hulgas oleks üks inseneride professor olnud, siis oleks saanud raami ka liivapritsiga puhatada, kuna aga mõistust jäi väheseks, siis tuli piirduda raami ja katuse fikseerimisega mingites kindlates punktides.
Kuna eesmärgiks ei olnud iga hinna eest taastada algupärast "neerupuudulikkust", siis sai muudetud konstruktsioon põranda ja seinte kandepõhimõttes veidi tugevamaks kui algselt oli. Õhukeste männi lippide asemele keevitasime vinkelraua. Põrand kannab servadest vinklil ja sama vinkli külge kinnituvad ka seinte postid. Põranda alumine kiht on immutatud laudadest ja pealmine veekindlast vineerist. Algselt ei olnud tegu veekindla vineeriga ja sestap seda vineeri seal enam ei olnud ka. Eelmine vineer jäi lihtsalt alumise põhjamastiksi ja pealmise linooli vahele ummuksisse ja mädanes ära. Uus materjal võiks veidi kauem vastu pidada.

[einota]

Solgin natuke teemat ka aga jutt siiski Boxer bussist. Leitsin oma pildi tagavarast mõne foto uuemast Boxerist mis vuras siis 90alul eesti teedel. Nimelt sai selliseid 90-da aasta lõpus Heinolast Saaremaale toodud 2tk. Üks buss lõpetas oma vuramise päris kohe(ei jõudnud sisse tollida ja ka arvele võtta) Lihula külje all maante kraavis kui bussijuhil silm kinni vajaus. Teine teenis truult edasi veel 3-4 aastat enne kui Koimla metsas tuleroaks läks.

---

Lisan siia veel ühe soomlaste puukarkassiga bussi, Kutter 8

[Mufff]

Ka minu plaan on tõsta buss pukkidele ja panna bussi raam loodi ning seejärel tõsta bussi lagi õigele kõrgusele ja ära fikseerida. Alles peale seda saab hakata bussi raamil asetsevaid risttalasid ja seina tugiposte vahetama. Hetkel on bussi kere risttalade küljest lahti roostetanud ja vajunud bussi raami peale. Plaan on selle nädala lõpuks buss sisetingimustesse saada ja töödega pihta hakata. Panen siia isu tekitamiseks ka ühe pildi.
   

[koterman]

Lihtne küsimus materjali kohta - mis puuliik postideks läheb? Kas sama on ka katuse kumerate nurkade tugede materjal? Oli ses osas ka mingit kaalutlemisvarianti v oli vastus nö etteantud?
K

[Väravamehaanik]

Kohe jõuame ka postide juurde. Algselt oli kogu karkass valmistatud männi puust. Kumerad detailid olid painutatud õhukestest liistudest ja mitme kihiliselt kokku liimitud ja sirged detailid olid nüri saega välja saetud ja mõnel pool olid isegi oksa kohad sees. Kuna eesmärk ei olnud saja protsendiliselt taastada kogu puidu mädanikku siis sai kandvad detailid valmistatud samal põhimõttel aga vineerist. Vajaliku paksuse saavutamiseks liimiti kokku mitu kihti vineeri. Kui mõni padurestaureetor soovib, siis vineeri sees oli ka oksakohti, nagu algses puit karkassiski.

Katuse keskmine osa jäi kapitaalremondist puutumata ja säilitati algsel kujul. Mädanenud kaare pikendused tehti vineerist ja kinnitati säilinud kaare külge kahele poole poltidega. Uuendatud kaared liimitakse kolmekihilise vineeriga mõlemalt poolt terviklikuks nö tisleri kilbiks. Külje seinad liimitakse ainult sisemiselt poolt vineeriga üheks tervikuks.

Katust kandvate detailide vahetamise ajal oli katteplekk stabiilselt omal kohal ja kõik vahetamised tehti vastavalt kattepleki kumerustele seest poolt.

[Väravamehaanik]

Puust bussi esimese osa karkass peab olema eriti tugev, sest ees otsas asub reisijate sisenemise uks, mootori sisenemise ava ja suured esiaknad, mistõttu ei saa karkassi tugevdamiseks kasutada suurte pindade tugevdamisel diagonaaltalasid. Esimesed aknad on suure kumerusega ja peavad vastu võtma kere paindumisest tulenevaid deformatsioone. Ees otsas on ka suurem tõenäosus, et sõidu ajal vastu tuiskav vihmavesi surub ennas kusagilt pragudest või liistuvahedest läbi ja paneb karkassi mädanema.

Esimest otsa toestab metallist konstruktsioon, kuhu puidust detailid kinnitatakse poltidega. Poltideks on tavalised mööblipoldid. Nüüdseks võib juba bussi sees laamendada ja raputada nii, et karkass ei võdise kusagilt otsast.

Veidi arusaamatuks jääb ukse kõrval bussi küljel asuva liinisildi vahetamise võimalus. Liini sildi rull asub klaasi taga ja ukse posti sees olevatest aukudest saab liinisildi rullil keerata uusi liine ette samas tuleb rulli vahetamiseks eemaldada koos ülejäänud kerega värvitud küljepaneel. Ilmselt pandigi liinisildi rull bussi ehitamise ajal paika ja keegi pole seda kunagi vahetanud. Järelikult tehti buss kindlal liinil sõitmiseks ja ei mõeldudki, et bussi oleks peale amortiseerumist võimalik Eesti transpordiettevõtjatele kooliliini tarbeks maha müüa.

[Martti]

Kas puidu immutasid ise või ostsid juba valmistoodangut ning paigaldamisel jäi ainult mõõtmise ja saagimise mure?

[Väravamehaanik]

Puidumaterjal on lihtsalt kuivatatud. Roheliseks sai võõbatud peale paigaldamist, kuigi tegelikult on seegi vist liigne peenutsemine. Kui enne sai buss oldud mitukümmend aastat liinil ilma igasuguse puidukaitseta, siis enam see buss liinile ei lähe, hakkab seisma soojas garaazis ja sõidab ainult ilusa ilmaga ja puidu mädanemist eriti karta ei ole.