Sellel mudelil mu mälu järgi stangesid polnud.
Aga rooliga on see hapu lugu, et see oli tavaliselt esimene detail, mis küljest pudenes.
Armastati seda masinat vahel ka käeotsas tassida ja siis see juhtuski, sest roolist oli hää kinni hoida. Loomulikult ei tassinud lapsed, vaid ikka emme-issi, kel rohkem jõudu.
Teine moment oli üle katuse käimisega

. Siis sai kah rool paraja nätaka kätte ning läinud ta oligi.
Ega nende pedaalikatega vähemalt minu lapsepõlves normaalselt ei sõidetud. Ikka piloot (kamikadze

) sanga ja siis tagant lükati igavesti vinge hooga. Säärekondid olid lükkajal vastu tagastanget õhtuks siniseks pekstud ja masinatel kippusid tagumikud vastu maad vajuma, sest kapotile rõhuti vahel ka kahekesi.
Harvad polnud juhused, kui see kamikadze mõnest suuremast kaldest "käima" lükati ja siis sai nuttugi kuulda...
Jalgratta järel sai kah veeretud ning kurvides veeti ju ikka nii, et küljed lennus ja "katuski" kerge tulema...
Ehh, olid ajad!

Hää et mõnel piloodil veel eluvaim sisse jäi.