[valdo]

Küsiks puhtast huvist :
Kas seesinased Moskva jalgrattad võisid siiakanti sattuda vene baasiehitajate-vabastajatega ? Mõistis neist mõni üldse jalgrattaga sõita ?
Taas meenub uduselt (iga jook jätab jälje) jalgrataste (saaremaal ?) rekvireerimist puudutav kirjeldus rattasõitu õppivatest punasõduritest kes maanteel rohkem pikali kui püsti olid.

Tõepoolest oli sageli üsna harimatu Vene lihtsõdur siiakanti 1939-41 jõudnud Punaarmee ja teiste N.Liidu ametkondade esindajate halvima otsa näidis, kes paraku andis massiga tooni. Samas tuli siia ka märgatavalt haritumat rahvast - ohvitserkond, mitmesuguste sõjaväeliste ja poolsõjaväelaste ametkondade tegelased jms, kelle arengutase oli siiski teine. Loomulikult tõid nad endaga kaasa igasugust "nodi" relvadest ja veoautodest kuni mootor- ja jalgratasteni välja.

Kuna Punaarmee valmistus juulis 1941 ründama Saksamaad, siis tuli siinsetel piirialadel olla sõjaks valmis, eriti merel ja rannikutel, kuhu siis ka panustatigi, nii tehnika kui ka personali näol. Paraku läks ajalugu teisiti ja sakslane ründas esimesena. Selle tulemusena jäid siinsed üksused 1941 suvel suuresti lõksu ja taganesid ilma lahinguteta üsna suures paanikas või kukkusid hoopiski vangi. Seetõttu jäigi seda varandust ikka märgatavalt siia maha - kuigi seda sihilikult hävitati (nt Pakri pangal), siis sugugi mitte ei jõutud seda teha igalpool.

[Ostap Bender]

Samas tuli siia ka märgatavalt haritumat rahvast - ohvitserkond, mitmesuguste sõjaväeliste ja poolsõjaväelaste ametkondade tegelased jms, kelle arengutase oli siiski teine.

Jah, selles ma tegelikult ei kahelnudki. Eks halvad näited kipuvad alati kergemini inimeste mällu sööbima.
Siiski : saksa sõjaväejalgrattaid ja nende osi olen näinud mitmeid. Kas punaarmeel olid ka kasutada spetsiaalsed armeejalgrattad ? Kui jah siis kas keegi on mõnd sellist ihusilmaga või veebiavarustes näinud ? Või sõideti tavalistega ?

[Ostap Bender]

Viimast sai küsitud just seetõttu et minu raam, säilinud pöid jne. on kaetud samblakarva rohelisega. Pidasin seda siiani omaloominguks aga kui nüüd järele mõelda siis mingeid pintslijälgi või jooksvaid kohti ei täheldanud. Ka oli värvikiht üsna õhuke.

[kass]

Küsiks puhtast huvist :
Kas seesinased Moskva jalgrattad võisid siiakanti sattuda vene baasiehitajate-vabastajatega ? Mõistis neist mõni üldse jalgrattaga sõita ?
Taas meenub uduselt (iga jook jätab jälje) jalgrataste (saaremaal ?) rekvireerimist puudutav kirjeldus rattasõitu õppivatest punasõduritest kes maanteel rohkem pikali kui püsti olid.

Vägisi provotseeritakse mind siia kirjutama, kuigi olen ennast katsunud igasugustest foorumitest distantseerida ja tühja mulli ajamisest hoiduda.

Olen minagi kunagi kusagil kirjutanud, et punaarmeelased ei osanudki jalgratastega sõita, kuigi kindlasti on tegu mingi vene talupoja väljamõeldisega või siis Lomonossovi või Peeter Suure mõttetöö viljaga.
Tegelikult ikkagi püüti ka Nõukogude Liidus militaarse pedaalimisega tegeleda, aga kindlasti mitte sellises mahus, kui näiteks Saksamaal (oli ju N Liit üdini rahuarmastav riik, sõjaks ei valmistanud, isegi enda kaitsmise peale ei mõelnud eriti).
Aga ratast sõideti, sedasama Moskva jalgrattatehase ratast näiteks ja ilmselt ei olnud spetsiaalseid armeerattaid, vb küll olid mingid partiid teise (militaarsema või lihtsama viimistlusega) jalgrattaid (järgneval pildil on mõned rattad näha, esiplaanil tavaline seeritoodangu MD-1, kroomitud jen, mõni paistaks nagu vähema galvaanikaga jne). Olen siia foorumisse juba selle jalgrattaparaadi pildi pannud, selgus küll, et valesse teemasse.

Ka on mingi brožüürike enne sõda välja antud, kuidas jalgrattaga käituda ja mis vigureid sellega saab teha (haavatute vedamise käru jalgrattaratasega jms), vene Mjatievi foorumis oli millalgi teema.
Aga kindlasti oli see jalgrattavärgi osa Punaarmees imeväike ja praktiliselt olematu. Ja seoses baaside loomisega alates 1939 vaevalt et vene jalgrattaid Eestisse sattus, vb mõned üksikud tõesti. Isikkooses omi isiklikke velosid ilmselt kaasa ei saanud vedada, vb mõni suurema tegelase pere ehk, st mõni üksik jalgratas. Ka ei usu, et neid vägede või teenistuste transpordi/liikumisvahenditena ametlikult siin Eestis kasutati, kuigi mõtet asjal oleks olnud. Ka see paraadipilt koertega võiks olla piirivalvevägede teemast, vb peale liitu sattumist sõitsid ka jalgrataste ja terjeritega kohale. Selle pildi järgi võiks ka küsida, kui palju selliseid terjereid koos vene väega siia Eestisse sattus 1939 - 41?
Mingi pildi annab raamidele löödud kuupäevade uurimine, mis aja raame me Eestist leiame. Üldistamiseks aga materjali vähe, huvilisi ka vähe ja neil vähestel huvilistel omakorda vähe huvi. Mulle on jäänud milje, et ka näit. läti toodangut on 1940-nda paiku Eestisse sattunud mõneti suurem ports, samas on see subjektiivne mulje ja ,ittepiisava materjali baasil tekkinud.
Ja tegelikult ei tea ma Punaarmee jalgrattavärgist midagi

---

Veel roheliste ratastega seoses...ksf! Illi12345 omab näiteks rohelist naiste moskva tehase jalgratast, tõsi küll ilusat tumerohelist. ilma ratasteta vististi ja ka pole see kindlasti mitte kuulipildur Anka tallapress olnud, ikka tsivilisti tagumik on selle sadulat nühkinud.

[Ostap Bender]

Eks see üks provokatiivne küsimus oli (et ksf! Kassil sulg rooste ei läheks ja ta ise meeltesegaduses või mingite ravimite mõju all olles vanu paramilitaarseid terjereid koguma/restaureerima ei kukuks). Kuigi tundub et mõned (või vähemasti üks) koer-poiste ratastest on tõesti ka värvitud pöidadega. Millalgi võiks Ilmari naisterattaga värvitoone võrrelda...no nii puhtalt mulliajamise mõttes


P.S.: siresäärse tallapressur-kuulipritsuri nimi oli hoopis Marusja (temale imponeerisid ka mehed ja koerad...aga mitte jala- või rattaväelased, vähemalt tank pidi olema). Või oli...eee...Katjuša ? (iga jook jätab jälje).

[bom]

Googlel on selline mugav võimalus, et kui trükkida venekeelne otsing "nemetskimi bukvami", siis pakub otsinguks tulemust ka kirillitsas. Siis saab venekeelseid materjale ka venekeelse klaviatuuri puudumisel edasi harutada.

Ja ühel vene lehel kirjutatakse, et sõjale mindi vastu jalgrattaväeosadeta: "Красная армия имела велосипедные войска еще в финскую, но до начала Отечественной войны от них избавилась и войну прошли без регулярных велочастей."

Ennetades noorema kooliea esindajate palveid ulatusliku tõlketöö tegemiseks - palun kasutage translate.google.com.

[kass]

Eks see üks provokatiivne küsimus oli (et ksf! Kassil sulg rooste ei läheks ja ta ise meeltesegaduses või mingite ravimite mõju all olles vanu paramilitaarseid terjereid koguma/restaureerima ei kukuks).

P.S.: siresäärse tallapressur-kuulipritsuri nimi oli hoopis Marusja (temale imponeerisid ka mehed ja koerad...aga mitte jala- või rattaväelased, vähemalt tank pidi olema). Või oli...eee...Katjuša ? (iga jook jätab jälje).

Sulg rooste ei lähe! Lihtsalt arvan, et pole siin tänulikku publikut minu paskville lugemas. Vahel muidugi ei jookse sulg nii hästi, on juhtunud, et jäävad tabletid võtmata ning vahel ka pannakse mulle selga mingi imelik pikkade varrukatega särk, millega on väga tülikas tähti tippida ja ennast muidu välja elada.
Koerte restaureerimine kassi poolt on paras anekdoot, aga olgu, üks mu vanemaid projekte, 2003 aasta retriiver, taastatud praktiliselt nullist, karvatäpsusega. (tegelikult käib juurde veel neoonroheline helkurvest mis pildilt puudub).
http://i42.tinypic.com/2lc66oj.jpg
Vana punaväelasena tean ma muidugi Marusja ja Katjuša teeneid fašismi purustamisel ja Euroopa vabastamisel, aga nagu ksf! Bommmm juba kirjutas, selleks ajaks olid velosipeedid nõukogudemaal otsas, kui pruun katk üle piiri vajus.
Ja kuigi ma isiklikult tollal (enne 1941-st aastat, Kodusõja ajal) Vassili Ivanovits Tšapajevi ja Petkaga kokku ei puutunud (töötasin tollal vist koos sm. Trotskiga, ei mäletagi enam täpselt), siiski tean, et nende kuulipildur oli sm. Anka ja jalgratast tal ei olnud, oli tatšanka (või midagi taolist).

[Ostap Bender]

Vat nii sünnivadki legendid !
Soomlaste vastase sõjaga paneme kasvõi vägisi raaminumbrid sobima. Nii...nüüd tarvis ainult kiirelt välja mõelda hirmus lugu kuidas punakurjamid täpselt neist jalgrattaväeosadest "izbavilis"...edasi : milliste saatusevintsutuste kiuste asi siia jõudis (rõhk haruldusele ja erakordsusele)...mis juhtus punaarmeelasest jalgratturiga ?...ilmselt saeti koos rattaraamiga pooleks !
...Ja juba trükingi ohhostaehheesse kuulutust. No mingi tühise paarisaja juura eest olen nõus (kuigi raske südamega) sellest reliikviast loobuma.

[Walter]

Kuigi tundub et mõned (või vähemasti üks) koer-poiste ratastest on tõesti ka värvitud pöidadega.

Ei usuks hästi, et Punasele Väljakule lubatud väeosas võiks mõni sõiduriist üldisest massist erineda - eks see vast rohkem pildikvaliteedi kapsaaeda läheb. Ei saa mainimata jätta, et rivikord tolleaegsetes sovjeedipedistide väeosades jätab ikka kõvasti soovida - ei käi neil jalad ühes vändarütmis ja ka neljajalgsete rivisamm jätab soovida. Vastavas fritsude kompaniis oleksid kutsad preisi rivisammu tagunud nii et vaata ja imesta. Mõistetavatel põhjustel puudub ka teistele väeosadele omane ülemise-tribüüni-suunas-vaat! kuna sellise rivinüansi järgimise tagajärgede ettekujutamiseks vokipataljoni puhul ei pea vast palju fantaasiat omama.

[valdo]

Kuigi tundub et mõned (või vähemasti üks) koer-poiste ratastest on tõesti ka värvitud pöidadega.

Ei usuks hästi, et Punasele Väljakule lubatud väeosas võiks mõni sõiduriist üldisest massist erineda - eks see vast rohkem pildikvaliteedi kapsaaeda läheb. Ei saa mainimata jätta, et rivikord tolleaegsetes sovjeedipedistide väeosades jätab ikka kõvasti soovida - ei käi neil jalad ühes vändarütmis ja ka neljajalgsete rivisamm jätab soovida.

Loomulikult on see reaalne, et mõnel rattal on värvitud, mõnel kroomitud (nikeldatud?) veljed. Puanarmees ei ole selliseid peensusi kunagi taga aetud, ka mitte sellise tasemega paraadil. Lihtsalt vast erinevad partiid olid.

Arvestades siin olnud Punaarmee teenistujate ja ametnike rohkust 1939-41 on tõepärane, et midagi ikka siia sattus neist ratastest. Võib-olla Läti kaudu, kes teab? Mina igatahes leidsin 1999 Paasvere mõisa pargist 1939.a. sõjaväe-Erenpreisi tagaratta pooleldi maa seest. Hiljem sain teada, et Paasvere mõis oli 1941 hävituspataljonlaste poolt maha põletatud. Tõenäoliselt nende toodud sinna... Kui juba Läti rattaid kasutati, siis võidi vabalt kasutada ka Vene omi, mis sellest, et ametlikult rattaväeosi siis enam polnud. Vast jäid varasemad rattad ikka armeega seotud seltskonda?

[illi123]

[quote='Ostap Bender' pid='272615' dateline='1322480989']
Mulle on jäänud milje, et ka näit. läti toodangut on 1940-nda paiku Eestisse sattunud mõneti suurem ports, samas on see subjektiivne mulje ja ,ittepiisava materjali baasil tekkinud.

Tuginedes jätkuvalt vanemate inimeste mälestustele ,oli Lätist jalgrattaid osta populaarne. Tagasi sõideti juba uue lätlasega. Ju siis hinna suhe soosis, või polnud meil piisavalt saada .

Venemaa teede viletsa seisu tõttu ei pruukinud armee jalgrattaid palju kasutada.
Naiste Moskva jalgrattast püüan ka kunagi pildid teha ja ülesse panna.

[Kroomtiib]

Oehhh! Hakka või rattameheks.Teema läks huvitavaks.Lähtudes,et vene asja
otsi Venemaalt.Punaarmee originaal keelest lugesin välja,et ametlikku rattaarmeed ei olnud,aga rattaid kasutati küll.Neid nimetati mitte jalgrattaga
seonduvalt vaid hoopis Самокатчики (isesõitjad).

[valdo]

Tuginedes jätkuvalt vanemate inimeste mälestustele ,oli Lätist jalgrattaid osta populaarne. Tagasi sõideti juba uue lätlasega. Ju siis hinna suhe soosis, või polnud meil piisavalt saada .

Lätis oli ratta hind väga palju soodsam - kohapeal toodeti suurtes kogustes ja teatavasti on suurt partiid teha odavam kui väikest. Importosadega sama lugu - suurt partiid osi sisse ostes saab per osa VÄGA palju soodsamalt.

Muide, suur osa Läti rattaid tuli Eestisse nn "mustalt", ilma tolli maksmata, mis tollal Eesti poolt üsna kõrge oli. Kas päris läbi metsa või siis piiriületuste kaudu, kus "oma" mees putkas oli ja pani kirja, et läksid juba Lätti rattaga (siis tulid sellega ka tagasi). Taustateadmiseks - Lätiga oli 1920-30ndatel piiriületus küll viisavaba, kuid nii riikidevahelised suhted kui ka koihalikud suhted (vastaspoole piirivalvutitega, ametnikega jms) olid ikka palju viletsamad kui praegu (mil nad on lausa perfektses korras).