[sugraM]

Jälle hakkab üks aasta läbi saama. Vaatasin, mida siis möödund aasta sai soovitud ja leidsin sellise rea:

Aasta pärast samal ajal loodaks, et kere on tagasi koos ja vähemalt krundi all.

Tänane seis on selline:





Seega võib öelda, et nibin nabin jõudsin.

Järgmise aasta eesmärk - kui saaks värvi selga, elektri ja torustikud veetud, siis oleks ikka väga häppi.

Aga kõigile vana raua haigetele, head vana lõppu ja tegevusrikast uut aasta.

[hundu615]

Väga kena.

[ummiloko]

Väga ilus!

Edu ja paksu rahakotti selleks aastaks, et ikka soovitu täide läheks!

[sugraM]

Võtaks päevakorda siis piduriteema. Tean, et seda on siin lahatud aga topelt ei kärise.

Esmalt, millisest materjalist toru valida? Sain kokku kolm varianti - raud, vask ja mingi sulam (Cr-Ni äkki). Isetegijale tundub erinevate teemade põhjal kõige mõttekam olema vask?

Kus Tallinnas 5 mm vaske müüakse? Eeldan, et tegu ei ole päris san. tehnilise toruga vaid ikkagi mingi spetsiaal värgiga.

Sama küsimus otste kohta?

Torude otsa valtsimise vidina saab Tööriistamarketist?

[Toffel]

Tervist! Kõigepealt pean ütlema, et sellest tuleb üks siga-vinge-masin Mis aga piduritesse puutub, siis paar aastat tagasi kui oma "muhuga" tegelesin, siis sai just mingist san.tehnika poest 10m vasktoru ostetud ja sellest kõik torud tehtud. Hea kerge oli näpuvahel väänata ja otsad tegin kah just nimelt Tööriistamarketist ostetud pressiga. See oli esimene kord kui ma sellise tööga kokku puutusin, aga kõik torud on siiani ilusti vastu pidanud. Muhu torud olid küll 6mm ja sellist toru ma auto poodidest ei leidnud (ega ma väga põhjalikult ei otsinud kah), aga 5mm toru on vast enam-vähem kõigis auto poodides.

Edu ehitamisel.

[giordanobruno]

6mm vasktoru, osasid ja jätkujuppisid peaks saama nt. Lakiautost, otsavaltsija peab omal tööriistakastis olema.

[Jossu]

Mul Tartu Automaailmas tehti kõik stutsid ja asjad ära bemarile, töö kiire ja nuriseda pole midagi, hind ka odav. Sellise tööpeale ei hakand isegi mõtlema omale otsategemiskomplekti ostmisest. sest see otsategemine oli ikka kõige ovadam lõbu..

[iisak]

Enamus normaalsed remonditöökojad peaks need torud sulle valmis tegema oststega.

[Jesper]

Mina teen need põhimõtte pärast ise, et kõik torud saaks täpselt õige kuju ja pikkusega. Kui teha lasta, siis ei saa auto peal sättida-sobitada ja tahes-tahtmata jääb alati kuskilt pikkust üle või puudu. Noh ja arvestades mis kaader seal "enamikes remonditöökodades" koos on, siis noh, pidurid tuleb ikka ise remontida - töökojale võib jätta näiteks õlivahetuse, klaasipuhastajate kummid jms kõrgendatud pädevust nõudvad tööd.

Toru ja otsi ostan Pidurimeistrist, toru materjal vask. Otsavalts ja painutaja (jah, saab näppude vahel, aga painutused ei jää silmale kenad ringi segmendid) on Tööriistamarketist, aga ausalt öeldes on see valts paras nikerdis, kui plaanis on autodega elus veel vähe pikemalt jännata ning eelarvet veidi on, siis ma ostaks mingi asjalikuma riista.

[sugraM]

Tööriistamarketis on neid vidinaid 2 eri hinnaklassis. Vahe ca 2 kordne.
Arvatavasti aga lähen seda teed, et ostan Laki autost juba valmis otstega torud. Enne aga peab kabotialune saama oma lõpliku kuue ja mootor paika. Praegu mõlgutan mõtteid torude skeemi üle. Tagasillaga on lihtne. Üks toru läheb peasilindrist taha välja, enne silda kolmik vahele ja sealt siis mööda õõtsasid suportiteni. Esisillaga on aga veidi keerulisem. Peasilindrist on kaks väljavõtet, millest siis üks peaks minema paremale ja teine vasakule. Probleem selles, et suportitel on kaks sisendit. Reeglina on nende supordite puhul pandud kohe supordi juurde kolmik vahele ja ratta juurde läheb üks toru. Volvol (mille supordid need tegelikult on) on lahendanud asja nii, et mõlemad sisendid on eri ringidest. Seega oleks mõistlik vist peasilindrist tulevad väljundid kolmikuga kaheks ajada ning mõlemast kolmikust üks toru paremale ja teine vasakule rattale. Selline dubleerimine on vast ohutuse mõttes parem variant, sest kui ühe süsteemiga midagi juhtub, jäävad mõlemad rattad ikkagi pidurdama.

[stihl]

Selline dubleerimine on vast ohutuse mõttes parem variant, sest kui ühe süsteemiga midagi juhtub, jäävad mõlemad rattad ikkagi pidurdama.

See ohutusvärk peaks ikkagi ainult junction block`iga koostöös tomima...
Selline asi siis peapumba ja supportite vahel:




...mis ühe ahela lekke korral selle täielikult sulgeb.
Aga et kogu see jama tööle saada, pead, tõepoolest, kaks toru + kaks voolikut /per esiratas vedama...

Mina otsiks ühe sisendiga supportid, sest ühe otsa blokkimine vist kahe sisendiga supportil ei tööta...(s.o. pole ühenduses)
Või siis kolmik enne supportit ning kogu moos; jääb see topelttorude vedamine ära.
Ja pääseb tavalise, viieotsalise junction`iga, kui ohutusega ka tahad tegeleda...lülitab kaks ratast välja nagu enamusel autodel.

P.S. Kui on uus toru ja uus voolik ja uus peapump, on ikka väga ekstreem, et sellega üldse midagi niipea juhtub...
P.S. 2. Piduritorud (nagu ka juhtmed) oleks mõistlik ikkagi enne mootori paigaldust ära vedada, on endal lihtsam ja ruumi rohkem. Kapotialune muidugi peab juba värvitud olema.

[Wiki432]

Tee piduri peasilindrist ja esisuportitest paar pilti. Saab asjast täpsema ülevaate. Album.ee-s on ainult erinevas kõdunemisfaasis pleki fotosid.

[sugraM]

Peasilinder tuleb BMW E30 oma. Pildid otsin netist:



Tagapidurid samuti sama masina päritolu.

Esipidurid Volvo 240 seeria vent ketastega variant:



Piduri teemat olen ma iseenesest kunagi vist juba lahanud. Originaal esimesi supordeid polnud ostes juba küljes ning taha tulevad ka kettad. Tegu mikidemaal äraproovitud lahendusega, just sellises koosluses (lisaks eelis see, et tegu sisuliselt bolt on swapiga). Ainult, et seal kasutatakse just seda varianti, kus kolmik kohe pidurisadula juures. Samas kui juba on supordid nn kahe süsteemiga, võiks sellest midagi ka kasu olla. Topelt torud mind ei häiri.

Selline Volvo nn kaheksajalg on mul riiulis olemas, sellega on aga mõningad agad. Volvol käivad sellest läbi kõik pidurid, st esimesed ja tagumised. See aga eeldaks, et piduri peasilindri mõlemad kojad on sama läbimõõduga. Minul kasutusse mineval BMW jupil aga ei ole. Tagapidurite oma on väiksema läbimõõduga. Pannes tagarattad otse ja esimestele Volvo jagaja vahele, eeldaks see, et mõlemal pool tuleks kaks ava kinni panna. Lisaks olen lugenud, et see plastist lüliti junn seal keskel on seal väga aldis lekkima hakkama ja mulle pole seda ka vaja (õlireservuaaril olemas taseme andur). Seega tuleks ka see sealt minema visata ja kuidagi sulgeda. Kuidas ja millega need kolm ava kinni panna nii, et oleks turvaline ja näeks ok välja?

[stihl]

Ei leki see junn midagi (kui just haamriga pihta ei pane) ja vaja on teda hoopis sellepärast, et kui mõni voolik katkeb, lülitab kohe hoiatustule põlema.
Pid. vedeliku paagi tasemeandur reageerib tsipa hiljem. Eeldab muidugi lisajuhtme vedamist.

Inimlikku meetotit, kust blokeeringuid saada, ma ei tea. (ntx. mõne sendi eest poest osta, krt keegi ikka kusagil müüb, kapitalism meil ju)
Mitteinimlik on see, et treial teeb 10sele väliskuuskant võtmele M10x1 väikese koonusotsaga poldi, millega siis hiljem galvaanikast läbi jooksed...

Tehakse ka nii, et sobivas mõõdus kuullaagrikuul lihtsalt tavalise M10x1 poldi alla keerata, aga kultuurne selline lahendus välja ei näe.

[sugraM]

Täna surfates leidsin tegelikult, et tehakse täiesti õhutusniplit mõõdus 10x1, seega hakkab vaikselt pilt ette tekkima mis moodi see majandus sinna tuleb. Nädalavahetusel prooviks siis garaazi soojaks puhuda ja värvi veidike pritsida.

[Wiki432]

Ikkagi ei saa supordi pilti vaadates sotti, et kas need kaks keermestatud auku vasakul küljel (pildi järgi) on mõlemad vooliku augud? Aga kus õhutusnippel(-id) on? Jääb mulje, nagu oleks ühes kontuuris üks ja teises teine paar kolbe vastastikku, ühendatud kanalitega sadula sees. Sellisel juhul peaks olema ka kaks õhutusniplit.
Peapumbal on siis peenem/tagapiduri oma võimendist kaugemal olev sektsioon? Tavaliselt on vastupidi. Ja ega ei pea ju endale pähe võtma, et piduripump peab olema ilmtingimata BMW oma. Surve annavad nad kõik ühtemoodi, olgu või Lada. Pigem võiks rohkem mõelda ohutuse/ehitusmugavuse peale.

[supp]

nii palju võin mainida, et bmw e21 pannakse ka sageli neid volvo sadulaid, ning mingit pumba ringitegemist ei vaja, on bolt on

[sugraM]

Ikkagi ei saa supordi pilti vaadates sotti, et kas need kaks keermestatud auku vasakul küljel (pildi järgi) on mõlemad vooliku augud? Aga kus õhutusnippel(-id) on? Jääb mulje, nagu oleks ühes kontuuris üks ja teises teine paar kolbe vastastikku, ühendatud kanalitega sadula sees. Sellisel juhul peaks olema ka kaks õhutusniplit.
Peapumbal on siis peenem/tagapiduri oma võimendist kaugemal olev sektsioon? Tavaliselt on vastupidi. Ja ega ei pea ju endale pähe võtma, et piduripump peab olema ilmtingimata BMW oma. Surve annavad nad kõik ühtemoodi, olgu või Lada. Pigem võiks rohkem mõelda ohutuse/ehitusmugavuse peale.

Pumba osas ei ole kindel, kumb kumb on. Lähtusin tähistusest avade juures. Seal on paunale lähemal V (saksakeeles Vorderachse vist on esisild) ja H (Hinterachse - tagasild. Tõlkimistarkus pärit googlest). V juures on ka kaks väljavõtet ja vaevalt, et ühelgi masinal veetakse esisilda üks toru ja taha kaks. Kindluse mõttes oli plaan nagunii mõne e30 kabotialla enne piiluda kui ühendamiseks läheb.

Mis puudutab volvo supordeid, siis kontuure on seal jah 2 ja õhutusnippleid lausa 3.

Peasilinder on ilmtingimata BMW oma, sest see läheb sinna 1:1 koos võimendiga ja see on juba olemas ka.

[Wiki432]

No siis tuleks minu arvates teha nii: Tagumised pidurid saata peenemast peapumba silindrist (ühe väljavõttega osa) silla poole minema, seal jagada kolmikuga pooleks. Esimestele on kaks väljavõtet. Mõlemad saata Volvo jagajasse (sain aru, et see on niikuinii olemas juba), sealt nelja toruga rataste poole. Kas jagaja ühe poole omad samasse rattasse või teine vastaspoolde, on juba maitse asi.
Kui nüüd juhtub ühe esimese pidurivoolikuga midagi, jäävad alles teise poole mõlemad silindripaarid, rikkepoole üks silindripaar ja tagapidurid. Kui juhtub tagumistega miskit, jäävad esimesed nelja silindripaariga pidurdama.

[Jesper]

Topeltsüsteem võib olla veidi ohutum rikke korral, samas katki minna võivaid asju ja liiteid on ka topelt, ehk siis rikkeid on kaks korda tihemini. Pane ratta juurde kolmik ja asi vask, see blokeeringutega süsteem on selge üle mõtlemine.

Nii kerge auto saab käsipiduriga ka kenasti seisma kui juht närve ei kaota, rääkimata tagapiduritest. Noh ja lõppkokkuvõttes võib jääpurikas ka vastu pead kukkuda, maailm ei ole kunagi 100% turvaline.

Hoopis olulisem on, et Volvo sadulate, bemmi peapumba ja pedaali hoovastiku ülekandetegurid on läbi arvutatud, muidu keerab esi/taga balansi pekki või halvemal juhul käib pedaal põhja enne kui pidur täisjõuga rakendunud on.