[pen.skar]

Kohale jõudsime 12 mai öösel(Jõhvi polk) 1986 või millal see mats oli. Ja ära tulin juhuslku transportlennukiga Tapale kas juulis või augustis( sõjaväepiletis täpselt kirjas). Kurb vaadata toda kopteriõnnetust. Need olid meil "ilmaennustajad". Kui lendasid AEJ poole, siis midagi mäda- jälle võbross e. pealepuistatud tina ja killustik otsas(sulanud) ja tossab jälle. Meie töö nullitud. Kutsusime viuksudeks lennuhääle järg- 16 meetrise tiivikulaba õhuvool sabatiivikuga kohtudes tegi sellist häält. Pesa oli neil lindudel Ovrutšis.
Saun 66`l ( tegelikult küll täipõrgu) kuid tegi palju kuuma vett dušitelgi jaoks ja leili sai võtta seal redelist üles minnes riideaurutusboksis. Ainus häda see, et seestpoolt polnud ukseavamisvõimalust ja auru lasti väljaspoolt kraanist- pidid väljastmeest väga usaldama...

[Sillu]

           

[kopraonu]

Radioaktiivsus on säärane asi,et seda ei saa praktiliselt üldse tunnetada,v.a väga suure kiirituse puhul. Tegemist on salakavala asjaga,mille mõjud võivad hiljem (aastaid hiljem)tunda anda. Ükskord küsis sõber,et mis see radiatsioon ära pole,mida see teha saab? Selles videos on üks näide,kui ohtlikud on "tsooni" jäetud sõidukid ka 26.a hiljem.
http://www.youtube.com/watch?v=qvjBWDAd4vI
Seega need,kes Pripjati linna ja tsooni jäetud asju käivad vanarauaks viimas ootab ees väga tõsiste tervise probleemiega võitlemine edaspidi. Aga tundub,et raha ei haise ja selle nimel tasub riskida ka enda elu hinnaga.

[jurka]

    See on saanud äriks:Legaalsed ekskursjoonid,termosega lõuna vana töölissöökla seinte vahel.
Следующая поездка - 28 апреля. План поездки:
– 7.30 посадка в комфортабельный автобус, выезд из Киева
– въезд в 30-километровую зону: контрольно-пропускной пункт (КПП) "Дитятки"
– объездная дорога на АЭС вокруг г. Чернобыль, построенная в первый месяц аварии
– ПУСО "Лелев"
– бетоноперегрузочный узел, использовавшийся для строительства Саркофага летом и осенью 1986 года
– дезактивированный Рыжий Лес на месте западного радиоактивного следа от первого, самого мощного выброса от взрыва 4-го энергоблока
– г. Припять: пожарная часть, милиция, бронетехника, гостиница "Полесье", ДК "Энергетик", колесо обозрения, пристань, школа, больница, которая приняла первых пострадавших от аварии и ее ликвидации....
– Чернобыльская АЭС:
Саркофаг - смотровая площадка: пожарная часть при ЧАЭС, админкорпус Станции
– город Чернобыль: вертолетодром, выставка техники, принимавшей участие в ликвидации аварии, лучший в мире памятник Чернобылю и его героям, созданный скульпторами-любителями, кладбище кораблей, ужин.
– выезд из 30-километровой зоны
– 20.30 Прибытие в Киев, - уставшие, но узнавшие массу нового и довольные.

Внимание, крайний срок подачи заявки на поездку - за 10 дней до выезда. Если вы хотите участвовать в этой поездке - должны определиться до 17 апреля.
Цена участия в поездке 28 числа - 550 грн

[saarrand]

Huvitavat pildi ja lugemismaterjali leiab ka siit lehelt: http://lplaces.com/en/technique/tech

Mainin veel, kes on otsinud internetiavarusest fotosid, mis tehtud 1990ndatel, sis näevad, et see nn tehnika surnuaed on veel praktiliselt täiesti komplektne, seal seisab kümmekond komplektset helikopterit ja kõik autod on ka kenasti terved. Uuematel piltidel on helikopteritest alles ainult mõningad jupid, samuti on enamus autosi tugevalt rüüstatud. Seega, kindlasti on vale arusaam, et tehnikat laastati seal kohe peale õnnetust.
Ja sinna saab täiesti legaalselt otsta ekskursioone, ka eestlased on seal käinud.

[Mossemees]

Üldiselt on teada, et platsidele jäetud tehnika ja ka linnast evakueeritud inimeste korterid seisid suht puutumatutena kuni n. liidu kokkukukkumiseni e. siis ca. 5-6 aastat peale õnnetust. Peale seda algas rüüstamine ja marodööritsemine. Masinate küljest käisid juppe kruvimas läheduses asunud majandite töötajad, korteritest pandi kõigepealt pihta väärtesemed ja olmeelektroonika, seejärel mööbel, siis sanitaartehnika; praegu tegutsevad seal vanaraua- ja ehitusmaterjalikratid. Paljud neist tulevad üle jõe Valgevenest, sest seal pool erilist kontrolli pole. Eks oma osa on muidugi ka objekti valvurite madalatel palkadel, millest tulenevalt väikese dollaripaki eest avanevad nii mõnedki väravad.

[Mossemees]

Kaasfoorumlast pen.skar-it (ja ka teisi Tšernobõli veterane, juhul, kui neid siin foorumis on), ma "kiusaks" hea meelega natuke veel (ütlen ausalt, minu silmis on need inimesed sügavat lugupidamist väärt).
Alustuseks küsiks, kas oli juhust kohe alguses (ehk siis '86. aasta maikuus) selles mahajäetud Pripjati linnas ringi liikuda või sealt läbi sõita? Sealseid olusid mingilgi määral vahetult näha?

[Obukakk]

Maikuust ei tea ma midagi, piisas kui terve 1986 aasta septembri Pripjati linnas "oaasi" tegime

[pen.skar]

Augustini meie polgul Pripjati asja polnud, hiljemat ei tea. Polesskoje, Narovlja, üks Valgevene linn ja külades olime rohkem. Kangelaslikkus? Olge nüüd ikka. Vahest otsiti vabatahtlikku- vii koorem materjali jaama, saad kohe koju. Ei nad saanud pärast kuskile, olid ikka meiega edasi. Näod punetasid, kestendasid nagu keevitajal. Üleüldse leidsime üsna varsti et meie jõust ei piisa selle nuhtluse vastu seni kui 4.reaktor podiseb. Tuli vasturääkivaid korraldusi, näha et ülalpool jätkus peataolek. Leidsin katusetegemisega pildi. Eterniidilööjatel hata valmis, suitsutund. Järgmisel võetakse alles õlge maha. Pange tähele lopsakat rohukasvu õues. Kuidagi see radiatsioon pani taimestku vohama. Antud kohast evakueeriti nimesed 2 nädalat tagasi aga juba rohi rinnuni.
Ka aeglane põllumajandustehnika(roomiktraktorid) jäi maha. Võru poiss Õunapuu Jaak sai T 70 käima, nüüd sõiduproov.
Sellised minielektrijaamad andsid klubitelki, vabaõhukinole, väliköögile ja mõnedele telkidele voolu. Ööseks lasti nad auku ja sumps veeti toruga liiva- ei seganud siis oma podinaga öörahu.

[Mossemees]

Aga mis sai tsiviilisikute autodest-mootorratastest? Olid need selleks ajaks veel majade juures? Ma mäletan ähmaselt tollal telekast nähtud videolõiku, kus terve kallurikoorem mootorrataid valati auku ja maeti maha (youtube'st pole seda lõiku leidnud). Hiljuti leidsin netist pildi (üritan uuesti üles leida), kus oli terve parkla täis sõiduautosid, okastraataed ümber. Ühelgi autol polnud numbrit küljes, samuti olid juba kergelt rüüstatud, nt. tagatulede klaasid olid puudu. Ja see parkla näis olevat kusagil linnas sees, asfalteeritud plats mingi hoone juures. Kas osa evakueeritavaid lahkus oma transpordiga või oli karm käsk kõik isiklikud liiklusvahendid sinnapaika jätta?

[krossifänn]

Mõni link siis mahajäetud tehnikast.(põllumajandus,sõjandus jms.tehnika)
http://swalker.ru/stroiki/page,1,681-sel...blast.html
http://swalker.ru/voennie/663-voennaya-t...blast.html
http://swalker.ru/other/344-kladbishhe-c...blast.html

[pen.skar]

No mida sa hing teed- oota vaid 90 aastat, on poole võrra langenud, veel 90 aastat- on veerand praegusest foonist jne. Algelisest tehnikast pole kahju, aga maa ja inimesed!

[kopraonu]

Selles osas on ksf penskaril õigus,et inimesed,kes olid harjunud elama selles piirkonnas, kisti ootamatult oma maa ja kodude küljest lahti. Ning hiljem selgus,et ilmselt mitte kunagi nad sinna enam tagasi elama ei saa,minna. Kuna piirkond on tugevalt saastatud.
Rahvuslik tragöödia paljudele kohalikele

[pen.skar]

Mossemees. Aga mida külas sõiduautoga teha? Külatänav karjaminevatel lehmadel nii liivale sõtkutud, et vaid esimese käiguga said edasi. Korviraamiga Iz mootorratas oli seal põhimasin. Ja korvraamil oli laudplate või seatapuküna moodi kast käsivikati jms mahutamiseks. Ühes külas oli tõest Luaz garaazi jäänud, ilmselt mittekorras. Teises, elanikega külas sain jutule "üleküla poisiga" - ainukese küla autoomanikuga(zapakas). Tema väimees, grusiin, oli AEJ`s insener. Nagu AEJ avariist helistati ja tööle kutsuti, korjas naise, lapsed autole ja sõitis tagasivaatamata ära Georgiasse... Vist samas külas ostsin poest saia. Minu järel sõdur jäi juba ilma- müüja oli tellinud ainult kolm saia, rohkem jäävat kätte... Ja suitsuvorstijupp tal oli nii kaua ostjat oodanud, et selle keskel vingerdas ussike... Ei olnud vaesus, lihtsalt ise tehti paremat kui poekaup.
Külade juures oli värskeid kuhilaid, kust mõni lehma-, seajalg, välja paistis. Tsiklilenkse küll ei näinud(kui vaid keskel?) Evakueeritavate koduloomad lasti maha(see oli enne meid tehtud). Meie relvaauto lahkus enne jaanipäeva( "kurraditel" suur püha) ega tulnudki tagasi. Tegime enne veel kõmbidelkõndimist- võtsid kaks tunnimeeste AKM pärapidi pihku, astusid kassetile ja kes planku pidi kaugemale sai. Lihtne see ei olnud- täägid sunnikud jäid puusse kinni.
Umbes korra kuus toodi äraviidud rahvas paariks tunniks kodukülla, et veel vajalikku kaasa võtta. Nägin kui perenaine silitas truult oodanud kass Murkat ja ulatas siis peremehele. Sel oli kuskilt peidust jahipüss võetud. Tarahh ja polnud Murkal enam muresid... Nii kähku käis, pererahval kindlasti ennem kokku lepitud. Nagu sõjas. Sul pole aega küsida, miks ja kuidas, lihtsalt juhtus nii. Uued asjad tulevad peale.

Enne "kojujõudmist" alati peatus. Pesti auto üle, siis laagrplatsil kõndisid dosimetristi pulga alt läbi ja jagati kolmeks: ühes- "puhtad" , näiduga- duši alla ja kolmandad, kel leitud puskarilaarist silmad hallid, kõnnak ebakindel, anti pesukausiga sooja lillavett ette. Pidid seda oksendamiseni larpima.
Aitab lõputa tsivilkaitsepraktikast Tsernobilis, volbrid tulemas.

[Obukakk]

Aga mis sai tsiviilisikute autodest-mootorratastest? Olid need selleks ajaks veel majade juures?

Olid küll, üks tarkpea hoidis oma motikat isegi kuuenda korruse rõdul, katsu see sealt alla saada. Tänavatelt olid septembriks ära koristatud mogilnikusse.

[mlsluik]

Arvan et kodanik mossemees ei mõelnud mingi suvalise ukrainia huulitsa masinaid vaid ikka jaamatööliste isiklikke autosid ja Pripyat'i elanike autoparki. Mis neist sai? Mitte midagi ei saanud, aeti sõjaväelaste poolt eemalasuvale tühermaale ja sinna nad jäetigi, peale liidu lagunemist rüüstati täpselt samamoodi nagu sõjaväe hüljatud masinaparki. Rüüstamise eesotsas oli tollane tsooni ülem kes organiseerid vanametalli äraveo, millega nad ka lõpuks vahele jäid ning vangi mõisteti. Metall aga oli juba ammu ümbertöödeldud. Peale neid on ka korduvalt vandaalid kätt harjutamas käinud ning löönud katki kõik mis vähegi puruneda saab. Ühesõnaga raudkangist keerulisem tehnika on lõhutud ja rüüstatud.

Pilt mahajäetud tsiviil autopargist:
   

tänaseks on kõik need mossed, volgad, žigulid samas seisus nagu militaar tehnika mida me kõik internetiavaustes näinud oleme...
       

Ekskursioonidega aga enam nn autode surnuaiale ei viida kuna viimased viis aastat on täielik liikumiskeeld seal, liialt palju võeti "suveniiriks" kaasa. Selle mälestuseks esemete kaasavõtmise piiramiseks on kehtestatud päris kobedad trahvid, kui ma õigesti mäletan siis ca 5000€ +mõneks ajaks vangistust.
Aga enamus ekskursioone viivad alustuseks Kiievis asuvale Ukrainian National Chernobyl Museum'i kus peale täpse reaktori maketi saab näha selle inimkonna ajaloo ühe suurima inimese poolt tehtud vea tagajärgi, nagu näiteks:
   

[Autorehv]

Seal Tsernobõlis on igast haruldast tehnikat.Belaze,Moaze,Stare ja Liaze ,raudselt ka Multicare,Ifasid,Mõni Robur või Maz 200.Muide,minu arust on Tootsi Eesti Tsernobõl.Sest Tootsis on kõik nii hüljatud.See EI tähenda et,Tootsi oleks 100% mahajäetud.Mõni elanik ikka Tootsis elab.Ja seal pole olnud tuumakatastroofi,lihtsalt on suht trööstitu ja hüljatud.Aga nüüd läks küll suht offtopicucs.NB! rääkisin eelviimases lauses Tootsist.Ja mina saan aru küll et Tootsis niisugust asja POLE olnud.Nii et pole mu kallal mõtet õiendada!

[pen.skar]

Rüüstamine võis järgnevatel aastatel toimuda, kui ksf mlsluik seal käis, kui kohaneti uue olukorraga. 30 km tsoonist väljudes blokposti militsad vaatasid igasse autokasti. Korra meie kolonni hoiti ühe juures üsna kaua- kuskil olla kummipaat pihta pandud. Võibolla hirmutamiseks oli jutt lahti lastud, et neil õigus marodööritsemise eest kohapeal maha lasta. Katsetama ei hakanud... Pripjati ääres sai sõber Agu koerustükiga hakkama- ajas kaldal mootorpaadi käima ja püüdis sellega liivas sõita! Leitnand tuli kurjustama, paat jäigi sinna tuksuma, muud pahandust ei tulnud. Ülejõe käimiseks oli hiiglapika roomikuga kolisev ja tolmukeerutav ujuvtransportöör. Väheldased mustad kilpkonnad olid autosignaali peale kiired sibama, roos lustakad põrsad(teagi, kas kodu- või metssea omad- läikivmusta pika karvaga). Ah jah korra nägime kui miilitsa Yaz ajas taga T-150k`d- olid vist vennikesed soomust tegema tulnud.

[mlsluik]

Tänapäeval, kellel huvi näha planeeti, mis jääb alles peale homo sapiensi hävitustööd, saab liituda mõne ekskursiooniga kus tutvustatakse Chernobyl'i jaama lähiümbrust ja Prypatt'i. Täielik apocalypse. Kuigi on neid kes pole seal hüljatud maal kunagi minema läinudki... ja neid on vähe. Jaamas töö käib, kuid rahasid polevat millega kulusid katta. Teha olevat palju ja seda tuleks teha kiiresti...

Kes soovib näha tegelikku elu ja olu seal põrgus siis kaubikuga sõitke kuni tsoonini ja edasi enduro rattaga. Kinnise tsooni valveputkad asuvad teedel, metsad ja heinamaad annavad lahtise värava, hea kui kuskil rebaserajal roostetanud hoiatavat silti näed. Pilte tee seebikaga ja mälukaartile, sest vahelejäämisel puhul jääd asjadest nagunii ilma. Pilte hiljem ära parem netti riputa...

[Mossemees]

Mis puutub koduloomadesse, siis jah, kaasa võtta neid ei lubatud (siiski ühes tolleaegses filmilõigus oli evakueerimisbussis ühel mehel väike koer süles). Peale inimeste lahkumist läinud asi üsna võikaks kätte: näljased koerad hakkasid endast väiksemaid koeri, kasse ja muid elukaid murdma, kellest vaid jõud üle käis. Saabunud erikomando laskis kõik mahajäänud loomad maha, väidetavalt (http://forum.pripyat.com/archive/index.php/t-943.html) olnud see töö 10-12 maiks enam-vähem tehtud. Kohalesaabunud likvidaatorid leidnud iga majapidamise hoovilt mõne koera- või kassilaiba ja sattunud algul üsna paanikasse, sest arvasid, et loomad tappis kiirgus. Kas aga kõik maha lasti või nälgisid mõned mahajäetud loomad lukustatud korterites lihtsalt surnuks, kes seda teab...