[mlsluik]

Ei saa mainimata jätta et kogu see teema on parem kui mistahes juturaamat. Vahva sõdur švejk on talupoja kõrval justkui poisike...

Natuke teemast ka, lugesin ja äratundmisrõõmu oli palju, kuna endal kokkupuuted uuema T16m-ga, kuid nagu näha siis mitte halligi pole muutunud. Nädala jooksul õnnestub ikka kaks käiku korraga sisse saada, eriti kui nö tigukäiku korralikult välja ei tõmba... Sama käiguvahetusskeemiga T40-el aga see probleem praktiliselt puudub...

[bonx]

Täpselt sama teema ka mul. 40'nel pole mitte kunagi kaks käiku korraga sisse jäänd, küll aga 16'nel korduvalt.

[Talupoeg taluja]

Tore... maru head juttu ajate,võtab kohe silma märjaks.....

Soovitan selle tigukäigu kinni panna......ja vaadake siis mis juhtub. Muidu aga see kahe käigu teema on põhiliselt selles,et kuuli vedrud väsinud ja käiguplaadi sooned samuti. Aga vea ülesleidmine on lihtsam,kui vaatate küljeluugist,mis toimub......käike lülitades. Ja maru rahulikult peab vahetama. Ei tohi Ladat teha....

[Talupoeg taluja]

Tere!
Karm talv siis jälle üle elatud ja võib jälle rõõmsalt hõisata...... jälle heina-aeg käes. Esimesed niitmised juba tehtud ja väikesed remondid samuti. Ventilaatori rihm katkes.....eks oli juba ammu näha,et läheb kohe-kohe nööriks. Aga sõidud pidevalt kodu ligidal ja ei viitsi ennem vahetada,kui enam asjad ringi ei pöörle. Asjale sain siis jaole jälle lõhna järgi. Kummi hais oli hetkeks ninas. Järgi jäi siis selline jupp,mille järgi isegi mõõtu enam pole võtta.



Seekord tuhlasin oma rihmahunnikus ja leidsin ühe rihma. Vahepeal olen saanud mingeid vanemaid rihmu juurde ja nende hulgas siis oligi üks enam-vähem paras tükk. Mäletan,et iga kord on see traktor saanud omale erinevas mõõdus rihma. Panen seda,mida on panna. Kuna mul on kombineeritud värk,annab asja nihutada ja sättida nii,et pane peale selline rihm,mida on..... Seekord ei pidanud õnneks poe uksi kulutama.
Heinapõld on ikka ilus vaadata küll. Ka peale niitmist.



Olen tähele pannud,et siin- seal juba vaikselt heinaniitmine käib. Kaasa arvatud siis ka igasugused muruniitmised ja trimmerdamised.... Praegu on hein hea pehme ja kerge niita. Augustis on aga hulga kehvem niita,hein läheb vanaks.

[Aspelund]

Minu vanaisa teadis öelda, et jaanipäevaks peab hein niidetud olema, muidu läheb puiseks ja lehm ei söö.

[kopraonu]

Tänapäeal pole eriti enam vahet,millal niidad. Kuna loomi,kes seda heina sööks sisuliselt ei ole enam alles.

[Maanteemuuseum]

Minu vanaisa teadis öelda, et jaanipäevaks peab hein niidetud olema, muidu läheb puiseks ja lehm ei söö.

no ei tea, eks siin oma osa ka kultuurheinasortide puistel vartel, meil nö eestiaegne vanarahvas ikka rääkis, et enne jaani ei tehta heina ega saunavihta. Kõik see alamõõduline ja "maltsane" (mahlane, nätske) kraam ei kuiva ega kõlba. Alles nõuka ajal hakati seda noore heina toitaineterikast juttu ajama. Ka omal sai juuni keskpaigast augusti keskpaigani käsivikatiga kolhoosipõldude pervi niidetud ja rõugus kuivatatud ning ära sõid lehmad ja hobune kõik, allapanuks heina ei läinud.

[saarrand]

Meil Lõuna Eestis küll juba aastakümneid tagasi tehti ikka heina alates Jaanipäevast kuni maksimaalselt juuli keskpaigani. Augusti ein on vana ja puitunud ning loomal raske süüa, seda oli isegi selgelt näha, et pehme hein läks loomadele palju paremini. Nüüd aga juba aastaid heinamuret enam ei ole, kõik on vilja alla pandud.

[kopraonu]

Pigem on tänapäeval probleem selles,kuhu selle maha niidetud heina paned? Keegi seda osta ei soovi nagu nii.Ning isegi ei ole kedagi,kes tasuta selle ära veaks oma loomadele söögiks. Kuna looma pidajaid on lihtsalt liiga vähe ja enamasti on neil vähestel loomapidajatel juba heina nii,et vähe pole.

[saarrand]

Mina ütlesin seda enda kohta, et minu maad on nüüd heina asemel kõik vilja all.

[mativs]

Minul kah maakodus ca 0,5 ha tükk, kus varem sai kogu aeg heina tehtud ja naabritele antud, vahel tuldi isegi appi kaarutama - rõuku panema. Aga nüüd loomapidajad ümbertringi kõik kadunud ja olin hädaga sunnitud sinna
murutraktori peale ajama. Metsa alla kah tobe korralikku heina mädanema vedada. Mõtlesin, et alustaks naabritega läbirääkimisi ühiste lammaste võtmisest, saaks heinast lahti ja küla kah mõnusam kui mõned loomad ringi jooksmas. Vabu kuure - sarasid küll, kuhu loomad talveks mahutada.

[JaakH]

Sama teema siin!!!! Heina jagub, trakats T16M täis tahtmist minna heina niitma aga kel paganal seda heina vaja on. Surnud ring

[kopraonu]

Käisin ise sama murega paar kohalikku läbi,kellel loomad on. Paraku tulutu värk, kõigil on seda heinamaad ja sööta nii,et ajab üle ääre. Mina lasen ilmselt see aasta heina lihtsalt ära mädaneda. Paraku kibub asi tõesti sinna minema,et tulevikus tuleb sellest 1,2 ha platsist teha Golfi väljak.

[Maanteemuuseum]

.... Paraku kibub asi tõesti sinna minema,et tulevikus tuleb sellest 1,2 ha platsist teha Golfi väljak.

mul traktori tahahaakesse sihuke 3 teraga muruniiduk

ja juba mitu aastat kõik majaümbruse pea 2 ha sedapsi niidetud, ülejäänud kalded trimmeriga

[saarrand]

Vahepeal, kui mul põllud söötis on ja energiat koguvad, siis ma niitsin ka sellise muruniitja moodi masinaga, aga see käib MTZ-82 haakesse, kulus umbes 2 päeva, et ära niita 15ha maad. Loomulikult niitsin ma ikka suurt heina, see selline võimas masin, hooldusniiduki nime all.

[diesel]

korralik traktoriteema on heinateole pööratud. lisan omaltpoolt ka teemavälist veidi. nimelt mul paar tuttavat praktiseerivad juba mitu aastat laenulammaste pidamist. maksma ei pea, transa vaid oma orgunnida ja mingit talvitumise muret pole.
lammas on tänuväärne elukas, sööb kõik ää, mis "karjamaal" kasvama juhtub. ühel kodanikul elektrikarjus soetet, teisel nii umbes saja ruudune ringi tõstetav aedik.

[Maanteemuuseum]

... niitsin ka sellise muruniitja moodi masinaga, ...Loomulikult niitsin ma ikka suurt heina, see selline võimas masin, hooldusniiduki nime all.

hooldusniiduk ikka teine asi, hinnalt kah mitu korda kallim kui see muruniiduk. See selline muruniiduki agregaat nagu raideritel ees on, tsutt suurem (sõltuvalt trakatsi võimust neid eri suuruses) ja traktori taha, seega murutraktorit mul pole, õue peal avaramad kohad saab sellega üle lasta ja ääred siis pärast käsitsi nokitseda. Suurt heina niita sellega ei saa, tegelt saab, kui tõsta paarikümne sentimeetri kõrgusele ja siis esmalt ladvad maha niita ning pärast teise korraga lõpuni niita.

[Talupoeg taluja]

Mõni päev tagasi sain jälle ühe kogemuse võrra targemaks.... nimelt juhtus heinaniitmise ajal selline lugu,et käis käuksti mootor kinni. Enne seda andis juba tunda,et jõud kaob ja mootor hakkas ka auru igast august välja ajama. Väljas muidugi hirmus palav ilm ka. Jahutasin siis mootori maha ja läks käima nagu vanasti. Aga muidugi kahtluseuss juba vaikselt näris,et mis siis nüüd ka lahti on. Tundus,et mootor kuumenes liiga üle. Hein ka tihe ja sai kolmanda käiguga lastud. Algul kahtlustasin seda häda,et olin paaki kallanud igasugust kraami,mis sinna tavaliselt ei käi.......aga muidugi hiljem selgus tõsiasi,et see ei olnud seekordne põhjus. Klapid olid ka reguleerimata üle hulga aja. Peale seda tööd siis läks olukord veidi paremaks. Sain päeva niita ja polnud häda miskit. Siis järgmisel päeval juhtus sama lugu.....kinni jälle. Siis arvasin põhjuseks juba muu vea. Hakkasin süütemomenti kontrollima. Ja selguski,et süütemoment liiga hiline. Samas ei andnud see häda kuidagi endast märku. Käivitus mootor kenasti,ei mingit häda. Kontrollimisel selgus,et vaja paari augu võrra flantsi edasi hammasratta peal panna. Õnneks olid augud olemas. Järgmisel korral tuleb siis juba hambast tõsta,sest augud selle jaoks lõppenud. Seega on küttepump hirmsasti kulunud ja süütenurk muutunud pea 6 kraadi võrra.
Peale seda sättimist on asjad nagu vanasti.

Täna oli üllatus. Peale selle,et traktori ümber tiirutas 8 kurge,kes armutult kugistasid kõike mis liikus.......vaatan,et üle heinapõllu sõidab minu poole sinine tuttav mootorratas....miilits kurask. Vormis polnud ja puhuma ei pannud. Meenutasime vanu aegu ja kuna hirmus palavaks kiskus,pikka juttu ei ajanud.

[Talupoeg taluja]

Panen siis välja pildi asjast,mille nimi peaks olema vist momentoskoop....sellega siis hea vaadata,kunas kütus liikuma hakkab.





Tehtud on see vanast pihustitorust. Ots sai treitud nii,et peenike plastikust voolik otsa istus. Tegelt on asi pärit haiglast. Tilguti voolik. Haiglast sai kunagi kaasa võetud.....
Süütenurga määramiseks on see vajalik asi,kuigi olen ka mõned korrad ilma läbi ajanud. Siis vaatasin lihtsalt silmaga. Kui nüüd otsida seda sissepritse nurka,siis pole muud vaja teha,kui küte peale tõmmata ja mootorit niipalju ringi ajada,et torus kütte liikumine näha oleks. Enne kui kolb ülesse surnud seisu jõuab survetakti lõpus,hakkab torus kütus liikuma. Sellel momendil,kui liikuma hakkab,ongi see koht,kus siis rihmaseibi pealt võimalik kontrollida,kas märgid kattuvad. Kui ettenähtud kohal siis kütuse sissepritsimine hakkab,pole vaja midagi muuta. Kui aga on vale koha peal,tuleb siis kas varasemaks või hilisemaks nurka panna.

Täna siis tuli ka teisi töid teha. Käivituspumba pihusti ei töötand enam ja traktori käivitamine polnud enam võimalik. Sai siis see traktorilt maha võetud.



Nimelt ikka aeg-ajalt satub mõni väike puruke pihustisse ja ummistab selle ära. Stutseri sees on küll pisike võrgust kübar,kuid see ei pea alati sodi kinni.







Samuti on teine sõel pihustis aga ka see ei ole piisav,sest paaki satub ikka kütusega mingit sodi ja pääsu pole......
Tihtilugu on selle käivituspumba jupid rikutud. Lahtikeeramiseks kasutatakse vales mõõdus kruvikeerajat ja sellega rikutakse pronksist detailid ära. Mutter ei tule enam lahti ja kõvemad mehed on siis trelliga otse augu läbi kihutanud. Abiks ikka.
Ilma selle pumbata ei käivitu korralikult ükski mootor! Kui see seade peal,pole muud vaja,kui spiraalile vool järgi ja pumbaga kütus peale pritsida. Käivitub kohe.

Teine suurem töö oli see,et täna lagunes siis pendiks ära. Lahtivõttes selgus,et lihtsalt ära kulunud. Aeg teinud oma töö.







Sai võetud aidast teine bendiks ja asi tagasi kokku. Mul on kasutuses sirgete nuutidega variant. Kui kellegil neid üle,võib pakkuda.

[Talupoeg taluja]

Õhtust!
Otsisin siis riiulist juppe ja jäi kogemata pihku minu traktori remonditud plokikaan. Panen siis ka mõned pildid vaatamiseks välja,et oleks näha,mismoodi kaan välja näeb.







Kaan sarnaneb T-25 mootori omaga,kuid on ikka täiesti erinev. Sellel kaanel on põlemiskamber plokikaanes. T-25-l aga kolvi peas. Ükski tihend ka ei sobi,kõik tuleb siis ise teha. Ainukesed asjad mis siis sobivad,on tõukurvarda kummipuksid. Veel saab ära kasutada GAZ-51 klapid,klapivedrud ja poolkuud.
Sisselaskeklappidega on aga jama,sest taldriku läbimõõt jääb pisut väikeseks,ehk siis klapipesa on tehtud liiga suur. Nimelt jääb klappi lihvides pidav faas klapi serva ja see pole väga hea. Peaks ikka siis keskele jääma. Selle tarvis sai siis treitud sisselaskeklapp T-25 omast,justnagu vaja.
Osadel plokikaantel puudub nookurite õlituseks kanalid või on nendele korgid ette pandud. Ka sellel kaanel on punn pandud ette. Mäletan,et kunagi oli mul peal siis selline vanatüübi plokikaan ja õlituseks oli ka torud küljes....... sealt tuli siis omamoodi jama-nimelt on vanatüübi plokikaanes auk puuritud sisselaskekollektori ruumi,et siis selle kaudu tekiks imemine. Klapikambri kaanes samamoodi auk. Kui nüüd sundõlitus sellisele kaanele peale panna,siis mootor hakkab vaikselt õli limpsima.......millalgi avastasin,et sisselaskekollektor seest puha õline......aga too sunnik muudkui limpsis läbi väikse augu õli... Hiljem,kui asjale jälile jõudsin,panin kaanes selle augu kinni. Kui aga sundõlitust peal ei ole,peavad need augud lahti olema,sest need on selleks mõeldud,et mööda tõukurvarda torusid mingigi õli üles jõuaks.