[Raudpats]

Mina, teadagi, olen statsionaarmootorite huviline. Aga praegu on kõik minu käes olevad mootorid käima pandud. Välja arvatud paar lootusetut projekti. Ja uusi ei ole ka kusagilt võtta. Sest head inimesed pigem viivad oma pooliku statsionaari Kuusakoskisse, aga mulle kohe mitte ei anna. Aga midagi tahaks teha, ei kannata niisama kodus istuda.

Tuli meelde selline lugu, et .... Kunagi paarkümmend aastat tagasi aitasin suglasel ühel kevadel kasvuhoonet ehitada. Tegime seal siis usinasti tööd ja mõtlesime igasugu tarku mõtteid. Temal oli vähe imelik naaber, kutsuti seda meest Ummamuudu. Natuke ummamuudu ta oli jah. Tööl kusagil ei käinud. Põhilise sissetuleku sai prügimäelt igasugu kola korjates. Ja hirmsasti armastas ta igasugu asju ehitada. No vot, ja olime siis oma kasvuhoonega saanud sinnamaale, et seinad enam-vähem valmis, kui nägime , et naabrimees tuleb. Tuli sellise kavala näoga , pea poolviltu kaela otsas. Jõudis kohale ja hakkas seletama:" Ma vaatsi, et te teete kasvumaja ja ma ka kohe mõtsi , et piass endale ka tegema. Ja tegingi. Teil seinad valimin ja miul ka". Ma tahtsin inteligentset vestlust arendada ja küsisin , et kas tegi seinad klaasist või kilest? Ta vastas: "Ei mul põld klaasi kuskilt võtta ja kilet ka ei pold mitte , ma tegi seinad vineerist" Ma tundsin , et süda hakkab vahele jätma ja naer tuleb peale, aga ei saa ju teise inimese tõsise jutu peale naerma hakata. Üritasin siis veel viisakas ja asjalik olla, küsisin , et millest katus kah tuleb? Siis ta keeras pea veel rohkem kaela otsa viltu , vaatas mulle sügavalt silma sisse ja ütles:" Kuule , ega ma lollakas ei ole - katus tuleb eterniidist. Kes see siis kasvumajale kivikatust peale hakkab panema!"

Ega ma seda juttu niisama räägi - sattus minu kätte üks imevigur - rauast vokk nimelt. Legendi järgi olevat selle teinud kas Rägavere või Viitna mõisa sepp oma pruudile. Plaadi alumisele küljele on noaga lõigatud aastaarv 1907. Üldiselt üsna peen töö. Algselt arvasin, et vabriku-värk, aga tundub siiski mitte. Pärast kerget restaureerimist on asi töökorras ja vaatamata auväärsele vanusele (105 aastat!) täiesti töötab. Kui laulusalm ütleb "Eidekene ketrab, heietab lõnga,heietab kondisel käel. Värtnakese vurinal laulu lööb kaasa,kuni ta magama jääb", siis puust vokiga ketramisel see nii võikski olla. Aga see rauast jurakas teeb kirjeldamatut kolinat. Umbes justkui luukered sõidaks rautatud vankriga mööda munakiviteed. Magama igatahes ei jää.

http://youtu.be/_EZn_mbrR_U
http://youtu.be/W0mA1MGg7rY

[Maamees]

Video pole nähtav hetkel, kuid seda elukat tahaks näha küll

[Raudpats]

mõlemad videod toimivad

[Timm]

Kas on ikke sepatöö? Uhke on küll, aga too tundub olevat valatud detailidel põhinev. Mõni väiksem on ehk treitud ka. Seega miks mitte, manufaktuuritöö.

[Raudpats]

Kas on ikke sepatöö? Uhke on küll, aga too tundub olevat valatud detailidel põhinev. Mõni väiksem on ehk treitud ka. Seega miks mitte, manufaktuuritöö.

Ei tea ju , mis kvaliteediga asju tollel ajal valmistati. Nähtavad kohad on ilusasti viimistletud, aga peidus olevad kohad on viimistlemata. Vabrikus oleks ehk ratta kodarad kuidagi keermestatud ja pingutatud, sellel on kasutatud nn. sepakeevitust. Vanades kataloogides on tõesti sellised vokid olemas. Mitmed asjatundjad on minu käes olevat eksemplari uurinud ja valdavalt on jõutud ikkagi järeldusele, et ei ole vabrikutöö. Kuid kahtlusi muidugi on .... Valatud detaile vist siiski ka ei ole, tundub , et on treitud ,freesitud , lihvitud ja painutatud. Valamisel peaks pinnatöötluse jäljed olema natuke teistsugused.

[Mossemees]

Asi teeb kolinat jah, aga tundub, et kui õli või vajadusel mõnda paksemat määret liikuvate osade vahele panna, peaks ta käima suht vaikselt. Nõukaajal oli isegi spetsiaalne ollus nimega värtnaõli täiesti olemas.

[Raudpats]

värtnaõli lisamine asja oluliselt paremaks ei tee, proovisin. Küll aga kipub lõnga ära määrima, lõng ju jooksebki läbi värtna silma. Põhiline koliseja ongi värten ja muud detailid lisavad ainult natuke kolinat. Mingit erilist kulumist detailidel ei ole ja lõtke praktiliselt ei ole.