Eestis oleks see Corona kindlasti haruldane, isegi kui neid siin mõni veel leiduks või on kunagi olnud.
Siinses väikse konnatiigi mõistes pole küll kuigi raske haruldaste autode hulka sattuda.
Aga mida see harulduseks olemine niiväga loeb?
Samamoodi on haruldane, kui üldse leidub neid vanarauahullusid, kes oma aega ja füüri ehk paljudel juhtudel oma elu kulutaks mingi möödunud aegade hämarusest pärit rauatüki ülestöötamiseks. Ja et nad valiksid selleks veel üsna imeliku, vähehinnatud ja eriti vaevanõudva objekti !
Kui niipalju haruldasi asjaolusid kokku langevad, on see veel suurem haruldus kui mõni auto ise.
Niiet pole siin ohata ega kurvastada midagi, haruldased sündmused ongi sellepärast haruldased, et neid juhtub harva.
Jääb vaid soovida , et kui mõne lootusetu vraki restaureerimise uhke toiming vahest aset leiab, siis toimuks see kõige üldkasulikumal kombel. Ehk siis omanik tellib taastamistöö kelleltki professionaalilt, suunates kusagilt kokkukogutud rahalised vahendid sel viisil jälle ringlusse ja andes tööd ning leiba meistrimehele. Tükk eriskummalise kujuga rauda ise, või selle omamine ei ole ju teab mis väärtus (igapäevasest kasutusväärtusest sellistel taastamisjuhtudel ju tavaliselt ei räägita), aga meistrimehe pere ülalpidamine on eluliselt väärtuslik.
Igatahes, on täiesti paratamatu, et veel väga palju autovrakke lihtsalt mädaneb metsa või aianurka ära. Seda on vaja muuhulgas selleks, et (paremini) säilinud isendid rohkem silma paistaks
