[Tift]

Kes on kokku puutunud, siis teavad, et suurem osa seni toodetavatest ratta- ja rummu ja mis iganes laagritest on hooldusvabad. Suhteliselt lihtsalt saab hooldevaba laagri muuta määritavaks. Täidetud peab olema vaid paar tingimust - peab olema ruumi nipli jaoks (kui ei ole, siis aab nipliava korgiga sulgeda), teostaja peab teadma, mida ta teeb ja KUHU planeeritav määrdekanal välja peab jõudma. Kui asja ei saa teha laual ja puurida puurpingis, siis drelliga puurides on suht lihtne puur ära murda. Seepärast tuleb tegutseda ettevaatlikult. Järgnevalt kirjeldan, kuidas tegin oma Jumperi ühe rattalaagri määritavaks.Olin sellega korra hädas, tegi häält, vajas vahetamist. Ette keegi ei taht võtta ja taheti miskipärast ikka koos selle junniga vahetada, kus laager sees istub. Põhjuseks ikka see, et laager istub seal ikka väga kõvasti sees. Ühe asjaliku pressi all litsutigi see junn pooleks, alles siis tuli laager välja . Pidin selle "junni" koos laagriga lammutusest muretsema, hea, et oli saada. Väljapressimise asemel võiks ju kasutada laagri mahajahutamist vedela lämmastikuga, aga keegi ei viitsi sellega jännata, lihtsam on kliendilt sadu eurosid küsida ja kogu käändtelg uue vastu vahetada. Parajal momendil teen ise proovi... Kauss on juba olemas, ootab, kui järgmine laager "laulma" hakkab.
Aga nüüd tegin seukse nalja, et teise laagri, mis ka hakkas tasakesi mölisema, muutsin määritavaks. Lihtne - eemaldasin segavad asjad (ratas, support), muretsesin ühe asjaliku puuri (ca`4 mm). On teada, et tavalise puuriga laagri ligi ei maksa minna, selleks on teistsugused puurid. Hind ei olnud väga suur, 4mm eest küsiti 5,50 euri. Tegin alguses ühe jämmema augu, nis sobis nipli keerme alla, kuni laagrini. Tavaline puur sealt edasi mingi väega nagunii ei lähe. Sealt edasi selle "asjaliku" puuriga otse laagri sisse. Augu asukoht oli mudugi enne välja mõõdetud - kuna esiratta laager on tänapäeval kaherealine, st. sise ja välis ühes tükis, siis laagri keskele oli üpris lihtne sattuda. Vaatasin veel, et nippel ise hiljem millelegi ette ei jääks, ketas ja ratas klappisid suurepäraselt, nippel ise jäi pisut veel ketta tagan välja vahtima, hiljem saab suht lihtsa vaevaga pritsiga ligi.
Puurimisega on nii, et selline tahab saada vähemalt 2000 või tsuti rohkem pöördeid ning suhteliselt tugevat survet. Tasakesi vajutades võid sinna otsa ära surra . MInul mahtus rattakoopa ja drelli vahele üks meetrine lauajupp ära, millega oli suht lihtne survet suurendada. On tunda, kui puur hakkab laagrisaalest läbi jõudma, see hetk tuleb ära tabada, muidu oled ilma puurist (mis polegi teab mis suur mure) ja oled probleemi ees, kuidas puuri murdunud ots laagrist kätte saada. Minul see juhtus, kuid õnneks oli murdunud ots veel ühes tükis ja pintseti-taoliste näpitsatega sain selle otsa sealt kätte. Metallipuru koukisin magnetpulgaga kenasti välja, nippel sisse, määre tagantotsa.. ja nüid on möla maha jäänud .
Tuleb teised laagrid samuti ringi teha. A see hea puur, vat see hea puur sai muretsetud Tartu ServeMet poest Turu tn. Algul oli mure, et kuda sellega käituma peab ja kogu teema käigus oli ka mõni seiklus. Aga... tegelt nõutud tingimuste (pöörded, surve) juures vötab see puur laagrimetalli nagu saia , sõna otseses mõttes. Ise ka üllatusin. Ainult painutamist ei salli, kipub siis kergelt murduma.
Pilte tegemise käigus ei teinud kahjuks, kui järgmine tegemine ette tuleb, eks teen tasa .

[v6sa]

Vot nii tuleb anda vääriline vastulöök küsitava meelsusega kontingendi provokatsioonidele, seltsimehed!


Ma nagu mäletaks kusagilt rusikareeglit pöörete määramiseks: 10000/puuri läbimõõt mm... Mis annab umbes sama välja.

Kas laagrisaale puurimisel õnnestus laastu lõigata? Või tekkis pudi?

[Tift]

[quote='v6sa' pid='293258' dateline='1351761048']
Vot nii tuleb anda vääriline vastulöök küsitava meelsusega kontingendi provokatsioonidele, seltsimehed!

Ma nagu mäletaks kusagilt rusikareeglit pöörete määramiseks: 10000/puuri läbimõõt mm... Mis annab umbes sama välja.
Kas laagrisaale puurimisel õnnestus laastu lõigata? Või tekkis pudi?/quote]

Tegelikult ma`i planeerind miskit "vastulööki" , rohkem nagu kogemusi jagan..
Tead, seal oli igast stuffi, mõni laast oli kindlasti, seda ma mäletan, puur oli ka peenike, rohkem oli muidugi puru ehk tükid. Kui puuri ots saavutas tõenäoliselt teatava temperatuuri, siis võttis/puuris samamoodi nagu tavalist metalli.
Ennist mainisin "seiklust". See oligi, et vahepeal, kui saavutasin kogemata nõutud parameetrid (kiirus ja surve), siis hakkas puur nagu kiiresti vajuma, ehmatasin ära, et noh, mis nüüd..ja võtsin puuri välja. Siis selguski, et asi edeneb . Uuesti puurima hakates aga vajutasin puuri nats kaldu ja murduski ots ära . Noh, oli ju tarvis edasi puurida. Üritasin seda murdunud otsa tasandada, ketaslõikajaga vaja pisut maha lõigata. Ega see relakas ei võtnud kah, alguses . Kui puur täiesti punaseks läks, alles siis sain otsa tasaseks. Sama kordus teritamise juures - surusin puuri käsikruustangide vahele ja ots vastu käia. Ega ta enne ei teritunud, kui ots jällegi punaseks läks . Sain puuri uuesti korda ja sain ka augu lõpuni puuritud . Kusjuures... pärast teritust võttis veel paremini .

[ahtos]

Teed ehk sellest imepuurist mõne pildi või on pakend alles,siis ka sellest.

[mlsluik]

Oma respo haagise kaherealist laagrit keetsin mõnda aega tavoti sees, nüüd üle poole aasta sõidetud ja pole veel häält teinud.
Seda saab sel juhul kasutada kui laagrit lihtne eemaldada...

Egas see uus laager kah miskit ei maksnud aga sattus reede õhtu olema ja oli vaja põhjamaale kiirelt sõita.

[Janka]

Oma respo haagise kaherealist laagrit keetsin mõnda aega tavoti sees...

Herr Luik, kas keetmise ajaks katted ka ikka maha harutasid?

Ma olen kõikidelt uutelt nn. kinnistelt laagritelt enne paigaldamist katted maha võtnud ja kontrollinud, et mida need kuulide vahed tegelikult sisaldavad.
Laias laastus võib öelda, et 10% minu käest läbi käinud laagrites oleva määrde kogusega võis rahule jääda.
Kümnest üks! Nadi.

[Tift]

Teed ehk sellest imepuurist mõne pildi või on pakend alles,siis ka sellest.

Kuule, välja näevad need puurid samasugused, nagu kõige tavalisemad puurid, metall aga on "teisest puust". Pakend on tavaline karp, puur on veel plasttopsis. ServeMet Tartus müüb Vene, Tsehhi, Poola jms. kaupa, aeg-ajalt külastan neid. Kaup on aus, pole veel mööda püksa saand. Ah jaa, puuri peal on tähistus, täpsemalt saan öelda siis, kui uuesti ServeMet-i külastan. See viimane puur läks ju pooleks ja ega ma saba alles hoidnud. Pidin prooviks nagunii veel mõne puuri ostma, et kasutaks mujalgi, kui ainult laagri puurimiseks. Mul saab kohe lauapuurpink valmis, seal peaks sedasorti puure päris hea olema kasutada.
Ksf.janka-l on tuline õigus, ega määrdega neis laagrites laialt ringi käidud pole...

[_rein_]

See oli tavaline üleni kõvasulamist puur.Mina olen kasutanud kivipuuri, teritades spetsiaalselt karastatud terase puurimiseks.Teritamiseks kasutan teemantkäia.Kivipuur on odavam ja elastsem ,ei murdu nii kergesti.

[Tift]

See oli tavaline üleni kõvasulamist puur.Mina olen kastanud kivipuuri, teritades spetsiaalselt karastatud terase puurimiseks.Teritamiseks kasutan teemantkäia.Kivipuur on odavam ja elastsem ,ei murdu nii kergesti.

Võib-olla. Enne, kui täpsemalt järgi pole uurinud, ei saa öelda. Kui puurida otsplaadiga puuriga, kas see plaat sealt kõrge temperatuuri tõttu minema ei jaluta?
Üleni kõvasulamist puuride juures on tavaliselt märge, et kasutada ainult pinkides, mitte käsitööriistades. Eks see ongi tingitud nende haprusest.

[pppp]

Laias laastus võib öelda, et 10% minu käest läbi käinud laagrites oleva määrde kogusega võis rahule jääda.

Mis tootja(te) laagrid need olnud on?

[_rein_]

See oli tavaline üleni kõvasulamist puur.Mina olen kasutanud kivipuuri, teritades spetsiaalselt karastatud terase puurimiseks.Teritamiseks kasutan teemantkäia.Kivipuur on odavam ja elastsem ,ei murdu nii kergesti.

Võib-olla. Enne, kui täpsemalt järgi pole uurinud, ei saa öelda. Kui puurida otsplaadiga puuriga, kas see plaat sealt kõrge temperatuuri tõttu minema ei jaluta?
Üleni kõvasulamist puuride juures on tavaliselt märge, et kasutada ainult pinkides, mitte käsitööriistades. Eks see ongi tingitud nende haprusest.

Puur peab lõikama laastu,mitte hõõruma vastu metalli.Oluline on ka pöörete valik.

[Janka]

Laias laastus võib öelda, et 10% minu käest läbi käinud laagrites oleva määrde kogusega võis rahule jääda.

Mis tootja(te) laagrid need olnud on?

Vau!
See on superhea küsimus!
Pole nii põhjalikule statistika tegemisele iial tähelepanu pööranudki. Hea idee ja peab seda tõika hakkama edaspidi silmas pidama.

[nustu826]

Mina võin sellele küsimusele vastata. Absoluutselt ei ole vahet kelle toodang on. Ise puutun kah erinevate laagritega pea igapäevaselt kokku ja 90% neist on kuivad. St. et sees on määrdeks mingi õhuke õlikelme. Ja ei ole olnud vahet kas SKF, Optimal, Febi või siis odavad noname laagrid. Pigem on odavatele seda määret rohkem sisse pandud...

Räägin siis autode juures kasutatavatest erinevatest laagritest.

[Tift]

Torkas pähe, et üherealisi on raskem määritavaks teha...auk satub siis ju kuuli reale, rulllaagri puhul vahest polegi sellest midagi. Laagreid on ka ju mitmesuguseid, katetega, ühepoolse kattega ja ilma. Sõltub laagripesa konstruktsioonist samuti..

[muska71]

Mina olen eelistanud vene laagreid.Suvel sai pesumasina mootorile uus laager hangitud,põka genekale ja viimati t40 jvv võllile ka kinnine laager.Kõigil neil kaan maha ja olid korralikult määret täis.Ostan alvest sest seal soodsamad kui saukos.

[MeelisV]

meil kah tööl pea igapäevaselt meestel laagrid näpus
90+% on SKF ja kasutusala on enamasti el. mootorid.

kuiv või määret täis ? ei tea kasutame 2 poolt kinniseid laagreid ja just el.mootoritele sobiva lõtkuga.

peale laagri vahetust nn. garantiilisi töid tuleb ette ehk 1/200+
ja võimalik et ka siis on olnud tegu väikese veaga montaazil vms.

laager võib ju määret täis olla aga ... kui see läheb kuumaks mngil põhjusel olenevalt asukohast võib kõrgem temp. olla normaalne
siis jookseb sellest määrdest välja õli ja alles jääb mingi seep.

ehk kokkuvõtteks minul pole SKF laagritele, mida sobib kasutada el mootorites, s.t. nt "6200" ja "6300" seeria laagrid siis 2Z-C3 märgistusega, mitte midagi ette heita.
ehk igas kohas tuleb kasutada õiget laagrit s.t. mõõt pole ainuke määraja ja paigaldus tuleb teha õigete vahendite ja võtetega.

tänapäevased el. mootorid on ju enamuses kõik mitte määritavad
ja meil käivad need seadmetes enamasti 12...24h ööpäevas ja igapäevaselt s.t. on ka süsteeme kus mootor käib 24/7.
laagri vahetuse vajadus (ennetavalt) tuleb ette hääle järgi ehk iga 3...4 aasta tagant.
lugedes need töötunnid kokku ja korrutades pöörete arvuga arvan, et on hea tulemus.

kui laager kiirelt rikneb on tegu temale valede keskkonna tingimustega, ettenähtud koormuse ületamisega, valesti paigaldatud, vigastus, vms.
mõnikord aitab õigema laagri valimine teinekord on vaja vaadata üle seadme konstruktsioon mis võib laagrisse tekitada nt. pingeid vms.

[muska71]

meil kah tööl pea igapäevaselt meestel laagrid näpus
90+% on SKF ja kasutusala on enamasti el. mootorid.

kuiv või määret täis ? ei tea kasutame 2 poolt kinniseid laagreid ja just el.mootoritele sobiva lõtkuga.

peale laagri vahetust nn. garantiilisi töid tuleb ette ehk 1/200+
ja võimalik et ka siis on olnud tegu väikese veaga montaazil vms.

laager võib ju määret täis olla aga ... kui see läheb kuumaks mngil põhjusel olenevalt asukohast võib kõrgem temp. olla normaalne
siis jookseb sellest määrdest välja õli ja alles jääb mingi seep.

ehk kokkuvõtteks minul pole SKF laagritele, mida sobib kasutada el mootorites, s.t. nt "6200" ja "6300" seeria laagrid siis 2Z-C3 märgistusega, mitte midagi ette heita.
ehk igas kohas tuleb kasutada õiget laagrit s.t. mõõt pole ainuke määraja ja paigaldus tuleb teha õigete vahendite ja võtetega.

tänapäevased el. mootorid on ju enamuses kõik mitte määritavad
ja meil käivad need seadmetes enamasti 12...24h ööpäevas ja igapäevaselt s.t. on ka süsteeme kus mootor käib 24/7.
laagri vahetuse vajadus (ennetavalt) tuleb ette hääle järgi ehk iga 3...4 aasta tagant.
lugedes need töötunnid kokku ja korrutades pöörete arvuga arvan, et on hea tulemus.

kui laager kiirelt rikneb on tegu temale valede keskkonna tingimustega, ettenähtud koormuse ületamisega, valesti paigaldatud, vigastus, vms.
mõnikord aitab õigema laagri valimine teinekord on vaja vaadata üle seadme konstruktsioon mis võib laagrisse tekitada nt. pingeid vms.

Olen oma veepumba mähiseid 2 korda läbi küpsetanud kuna määrdeta laagrid roostes ja kinni kiilunud.Poest uus laager kaaned maha ja määret täis.

[MeelisV]

siis saab vesi laagrile ligi ehk poeb sisse

[Tift]

kui laager kiirelt rikneb on tegu temale valede keskkonna tingimustega, ettenähtud koormuse ületamisega, valesti paigaldatud, vigastus, vms.
mõnikord aitab õigema laagri valimine teinekord on vaja vaadata üle seadme konstruktsioon mis võib laagrisse tekitada nt. pingeid vms.

Minu Jumperi esirattalaagrite puhul on tegu tehase paigaldusega, läbinud mööda Euroopa ja Eesti teid ei rohkem ega vähem kui 278 000 kilomeetrit. masin uuest peast ainult minu käes old, seega igasugune "kerimine" välistatud . Olen 100% kindel, et ei ole masinat üle koormanud, üle kuumendanud jne. Ja olen samapalju veendunud, et kui need laagrid oleks olnud algusest peale määritavad, siis poleks veel pikka aega nendega mingit muret olnud. Pole siin maailmas miski igavene , kuid korraliku hooldamisega saab iga tehnika eluiga oluliselt pikendada, iseasi, kas seda teha lastakse.
Teema eesmärk ei ole püstatada küsimus -miks mitte kõik laagrid määritavaks või kellegi laagrid on head või kellegi omad halvad. Minul oli probleem ja usun, et samasugune probleem on olnud ja tuleb paljudel sarnaseid masinaid kasutatavatel inimestel. Peaaegu kõik remonditöökojad reageerivad nende esilaagrite vahetamisele üheselt - probleemne . Et seda valukohta enda jaoks vähendada otsustasin järele proovida. Tulemus on rahuldav - juba vaikselt undama hakanud laager saab määret ja undamine jääb iga kilomeetriga väiksemaks. Küllap ma ta ikka ükskord ka uue, kuid siis juba eelnevalt auguga varustatud laagri vastu vahetan.

[MeelisV]

hindan kõrgelt mehi kes midagi ise teevad ja mitte niisama teevad vaid teevad ära ja saavad ka hakkama
seega pole miskit teema algatuse kohta öelda - vägagi tore ettevõtmine
minu jutt oli selline üldine kuna teemas hakkas tulema juba lugusid pesumasina laagritest jms.

näiteks olude sunnil on mehed pannud mootorisse ka nt. lahtiseid laagreid
aga need on tulnud kiirelt vahetada või vale siselõtkuga laagreid ja ka need on tulnud kiirelt vahetada.
ehk on olnud ka otsakaane liigse "kulumisega" juhtumeid ja ka siis on vaja olnud kasutada liimi või remontida kaant kuna laager ei kesta enam jne.

aga loogish, et autode tootjad kasutavad oma tegevuses tihti põhimõtet niivähe kui võimalik ja niipalju kui vajalik, et kestaks garantii aga tuleks ka tellimus varuosale seni kuni auto elab

aga las see olla nüüd
sain oma mõtted välja öelda aga samas ootan järgmist korda kui ka pilte tuleb tegevusest