[hullmaks]

See Indias toodetav elementaarauto toomine Euroopasse oli juba eos loomulikult blokeeritud, ei vasta mingitele normidele...

[mlsluik]

Meenus kuidas mõned aastad tagasi bumeril nookurit vahetasin, masin ise oli rallikas ja mitte ei olnud tahtmist pool päeva pokikaane maha-peale tõstmisega tegeleda. Niisiis sai nookurivõll läbi vaheseina sisse tehtud augu salongipoole löödud niipalju kui vaja, uus nookur külge ja uuesti tagasi. Aega läks kõva tund...

[Aspelund]

Ma näeks hea meelega, et selliseid "elementaarautosid" nagu Tata Nano, veetaks Euroopasse sisse. Peamiselt selleks, et genofond saaks puhastatud.

Olgu siis põhjuseks see, et auto koos juhiga põleb lihtsalt lambist maha või siis see, et väike parklakokkupõrge osutub turvavarustuse puudumise tõttu letaalseks. Või kui napp jõuallikas või olematud pidurid ei luba läheneva veoki eest uttu tõmmata.

Koos sellega on ehk ka lootus, et kaob ära paranoia, nagu "pahad" autotootjad teeksid kõik, et kiusata üht eestlasest autoomanikku iselagunevate autode tootmisega. Ja rumal tarbijakaitse ei saa ka aru, et uute autode tootjad tuleks risti lüüa, kuna nende tooteid ei saa lihtsalt ja kodus remontida.

Ja lõpetuseks üks foto elementaarautost, mis jõudis poest välja sõita vaid mõned kilomeetrid. Ma arvan, et sellist elementaarautot ongi vaja.

[Ishijupp]

....

Arvad, et T Nano on juhile ohtlikum, kui mitte väga ammu laineid löönud neljarattaline mopeed? Rääkimata kõigist kaherattalistest liikluses... Turu kaitse on asja nimi, mitte aga inimesearmastus. Selle nimel treitakse vastavaid seadusi ja on autotöösturid valmis investeerima märkimisväärseid summasid turvalisusse- ikka selleks, et India ja Hiina odavtootjad turult eemal hoida ja oma ülemakstud töötajatega tehaseid BEP'ist ülalpool hulpimas hoida.

EDIT: Basilio, maavarad oma tagahoovis ja next to nothing maksev tööjõud jätavad ka 100% eurolollustele vastava sõiduki poole odavamaks.

Ja just for fun :

[Basilio]

Kui odavtootjad nõuetele järele jõuavad, on nende toode sama kallis kui "kalli" tootja oma.
Saan aru, mida ksf! Aspelund oma jutu ja maitseka illustratsiooniga öelda tahab ja osaliselt ka nõustun temaga. Aga jääb vaevama küsimus, kuidas tõstab turvalisust see, kui mingi pirni vahetamiseks tuleb pool päeva autot lammutada? Ja miks ei tohi auto olla kodus remonditav? Kui seegi on puhtalt turvalisuse pärast, siis küsiks, kui mitu protsenti õnnetustest juhtub tehnilise rikke tõttu?
Tegu on ikke kasumiahnusega. India sõnnik on muidugi teine äärmus. Tegelikult oleks huvitav teada, kuidas mõjuks meie liiklusele mingi 20-30% selliseid "invaliidikärusid". Kas tuleks kaos? Maailmalõpu kõrval ei ole sel muidugi tähtsust...

[Aspelund]

Sorry.. aga ma ei põe paranoiat. Ma ei vaeva ennast maailmalõpu, juutide vandenõu, vabamüürlaste ja üdini halbade autotootjatega

Tõesti, pirnivahetus võiks olla asi, millega saab igaüks vajadusel mõne minutiga hakkama. Aga ma ei hakka kedagi ka tagaselja hukkama enne, kui ma ei tea, miks konstruktor või tooja sellise valiku tegi. Ma ei ole nii tark, et tabada kõiki nüansse. Ma jätan autode konstrueerimise inimeste hooleks, kes sellest midagi jagavad.

Teiseks: auto on kaup. Ta konstrueeritakse nii, et ta oleks lihtne ja soodne toota, ja et ta pakuks omanikule teatud aja jooksul positiivseid emotsioone (sõltuvalt konkreetsest sõidukiklassist). Tahad mugavust: maksa selle eest. Aga ole ka valmis selleks, et remondi ja hooldusarved on autole vastavad. Ma ei osta endal iial 1000 tugrikuga S-klassi, kuna ma tean, et arved varuosadele ja kulumaterjalidele käivad üle mu tasku võimekuse. Mulle ei ole vaja soodsat peavalu.

Kolmandaks: kasutatud auto ost on alati risk. Sõimata tootjat selle eest, et auto laguneb, on mõttetu. Suurem osa vigu on kinni eelmistes omanikes. Kui vigade massilisus on kinni tootjas, tuleks valida muu mark või mudel.

Ma jätkuvalt olen seisukohal, et auto omamine ei ole sunniviisiline kohustus. See on vaba valik. Valik koos vastutuse ja sellega kaasnevate kohustustega. Olgu siis rahaliste või muudega, näiteks ajakuluga.

Kui on tunne, et mõni töö konkreetse auto kallal võtab liiga palju aega, on mitu varianti: kas maksta selle eest kellegile, kes sellega igapäevast leiba teenib või siis valida muu sõiduk (või hoopis sellest loobuda). Jah, ma võin oma pereautol plokikaane tihendi ise ära vahetada, aga ma jätan selle siiski inimeste hooleks, kes saavad sellega oluliselt kiiremini hakkama. Teenin mitme garaažis veedetud ööpäeva asemel parem oma igapäevast leiba.

Ja kui ma ei suuda konkreetsest sõidukist üle käia, siis ma vahetan lihtsalt sõidukit. Simple as it is. Endal autot remontides sita keemaajamine nõuab ka energiat, ma kasutan seda parem mingil muul otstarbel.

Loomulikult, kui ma näen ja tean, et konstruktsioonis on mingi nõrk koht, mille täiustamine ei nõua inseneriks olemist, siis ma annan oma parima vea kõrvaldamiseks. Panen näiteks 70A generaatori asemele 90A või veelgi võimsama. Aga ma ei opereeri endal ise pimesoolt välja vaid selle pärast, et see on tegelikult nii lihtne...üks nuga, jupp niiti, nõel, käärid ja korras.

Ja veel: autode tootmine ja remontimine ei ole sotsiaalabi. Seal teenitakse kasumit nagu igas teises majandusharus. Teeniti isegi sel ajal, kui pikkade sammudega kõnniti kommunismi poole.

[karlarnold]

Mõned inimesed väidavad, et eelmise sajandi lõpul hakkas hommikumaades levima filosoofia, mille kohaselt inimene ei tohiks iialgi ise pirni vahetada, sest liiga tõenäoliselt teeb ta seda valesti.

Inimõiguste eest võitlejad on siiski õnneks suutnud sellele mõtteviisile vastu seista (ja näiteks minul on au omada autot, mille kõik lambid on ette nähtud vahetada ilma igasuguste tööriistade abita).
Aga jälgige korraks möödujaid: kui mitmel on tagatuledes valed nominaalid, sest selleks et kaheniidiline valepidi panna, on ju vaja vaid õige pisut füüsilist jõudu.

[Sillu]

Keegi siin mainis megani pirni vahetust. Esimesed kolm korda võtadki ratta eest ära, sest muidu ei näe muffigi. Neljandal korral üritad ilma ratast alt võtmata, kui saad hakkama, siis edaspidi teed juba paari minutiga. Kiirus ja oskus-sõnade arvukus sõltuvad sellest, kas pirn on terve või kildudeks. Heas teeninduses läheb vaevalt minut ühe pirni kohta.

Kui tihti Sa oma autol siis pirni vahetad? Minul on konkreetne auto olnud ca viis ja pool aastat ja kokku olengi selle aja jooksul lambipirni vast 3 korda vahetanud (selleks ei pea konkreetsel juhul õnneks poolt autot laiali lammutama), rohkem pole lihtsalt vajadust olnud. OK, esimesel korral saad asja selgeks, järgmisel korral (ca aasta või poolteist hiljem) tee mis tahad, EI MÄLETA ja kulutad jälle täpselt sama aja selleks, et endale selgeks teha, kuidas see pirn täpselt auto küljest ära tuleb, kuidas sellele ligi pääseb jne., loomulikult saad jällegi asjaga ikkagi toime, aga mingi rutiini tekkimisest, rääkimata nn. töövõtete täiustumisest, et saa vähemalt minu puhul küll siin rääkida.

Aga loomulikult võiks lambipirni vahetus olla töö, millega keskmist tehnilist taipu omav inimene saaks mõne minutiga ja üldjuhul ilma spetsiaalseid tööriistu kasutamata hakkama. Muude, keerulisemate tööde puhul (nt. piduriklotside, minu pärast roolihoovastiku osade jms. vahetus) saan isegi aru, et paljud autoomanikud neid tänapäeval enam ise ei tee.

Ühinen kaasfoorumlasega, kes eespool küsis, et kuidas saab auto turvalisust tõsta asjaolu, et pirni vahetamiseks tuleb pool autot laiali lammutada.

[mlsluik]

Tulin just väljast kus vahetasin oma e38-l lähitule pirni, stopperiga aega võttes 32sekundit... Sinna kanti peaks igal normaalsel autol pirnivahetus aeg jääma.

Pole see tulede eest võtmine ja muu möll ainult kaasaja teema, mäletate ikka kuidas "sapikal" esitule pirni vahetus käis.... teie mäletate, ma ükspäev just vahetasin.. Kuradi külm tuul oli väljas ja muidu hea huumorisoonega inimesena tuli endalgi mitmed "mat-id" teele saata enne kui vahetatud sai.

[Enkman]

See pirni vahetuse teema paneb vägisi kirjutama. Ja seda oma kogemusest Skoda Octaviaga. Sattusin kord pimedal ajal Tartust Tallinna sõitma, kui avastasin, et üks lähituli ei põle. Keerasin Statoili, ostsin pirni ja asusin seda siis vahetama. Et mis see siis ikka on. Ja läks selleks ikka hulk aega ja vandumist ning vahepeal kiikasin ka manuaali, kus soovitati pirni vahetuseks pöörduda töökotta. Sain siis suure vaeva, pugemise ja väänlemisega selle vahetatud ja arvasingi, et ju see nii käibki. Aga... Ükskord korralisest hooldusest tulles märkasin, et üks parktuli ei põle ja palusin selle siis töökojal vahetada. Ja siis ma nägin kuidas see mõne hetkega käis - plastist tule kinnituse mutter tuli ära keerata, lambi alt konksust tõmmates eraldus kogu tuli ja mis keerulist siis pirni vahetada. Vot nii. Tootja oli selle lahenduse siis välja mõelnud kuid seda ei peetud avaldamiseks tavatarbijale.

[lauren]

Uuematel fordidel on põhiasjaks, et pirni vahetades tuleb esituli maha kerida.

[valdo]

Kui tihti Sa oma autol siis pirni vahetad? Minul on konkreetne auto olnud ca viis ja pool aastat ja kokku olengi selle aja jooksul lambipirni vast 3 korda vahetanud.

Mul läheb esitule pirne keskmiselt 1-2 aastas. St umbes kolm korda aastas tuleb pirnivahetus ette võtta.

Kuna mu aastane läbisõit on umbes 55-60 tuhat, siis miski 35-40 tuhat km oleks pirni (ülitavalise H4) keskmine eluiga.

Muud pole Dacial pirnivahetusega viga midagi, ainult et vasakpoolse pirni vahetamiseks tuleb aku maha võtta. Parempoolse vahetamine käib piisavalt lihtsalt.

[Maamees]

Uuematel fordidel on põhiasjaks, et pirni vahetades tuleb esituli maha kerida.

2001 Mondeot oman ja nii see on, iseenesest väga lihtne ja mõnus variant, ei kurda.

[TeeTL]

Kui tihti Sa oma autol siis pirni vahetad? Minul on konkreetne auto olnud ca viis ja pool aastat ja kokku olengi selle aja jooksul lambipirni vast 3 korda vahetanud

Nelja aasta jooksul 12 korda. 7 ühel pool ja 5 teisel pool. Kulunud on nii odavaid kui kalleid pirne. Juhtumisi on see Subaru mudel ka teiste omanike tähelepanekute järgi lausa ablas mauk pirnimugistamise alal. Vahetuse ekstaas kestab õnneks või kahjuks vaid minuti.
Teiseltpoolt, võibolla ka on asi konkreetselt H7 tüübis või lampide kvaliteedis, mis juba aegsasti mõned aastad enne maailma lõppu on loha lastud, aga varasemate H4 lambiga esituledega massinate pidamisest sellist mühisevat kustunud tähtede sadu ei mäleta.

Mis puutub üldisesse kvaliteedi- ja konstruktsioonilangusesse autotööstuses, siis siin on trenditeadlikul tarbijal oma sõna öelda. Keegi ei sunni järjest uusi ja üha uuemaid autosid ostma.
Eesti-suurune turg võiks vabalt jäädagi Saksamaa järelturult laekuvate uunikute ja vanasõidukite najal liugu laskma, arvestades juba eos tüüpvigade esinemissagedust ja rakendades rohkem kohalikku remondipotentsiaali. Rahalist kaotust ega liigset ajakulu ei peaks kodanikud tarbijad ilmselt kartma, tuleks vaid muuta mentaliteeti, et remontida tuleb kõige odavamate jubinatega ning et vana autot hooldus seisnebki vaid hädaremondis.

[Arnol]

Erinev pidavat olema militaarmasinate konstrui, kus on silmas peetud remonti välioludes, varuosade vähesust ja üksteisele sobivust. Seejuures on lõivu makstud ökonoomsusele ja mugavusele.
Eks targemad võivad kinnitada või ümber lükata.

Vahetasin ükspäev MB 1017a starterit ja ei ütleks et seal midagi läbi mõeldud oli. Kabiini all on tohutult ruumi, aga starteri eemaldamiseks peab lahti kakkuma gaasihoovastiku ja turbo õlituse. Samuti on poldid sellised et ligi saab ainult lehtvõtmega (või siis ulmeliselt õhukese seinaga padruniga) ja keerata saab ainult kaheksandik pöörde kaupa. Starter on kinni kolme poldiga ja vahetusel ajakulu on kahe tunni kanti.

Samal autol on veel kütuse jämefilter väga huvitava koha peal. Tuli vist eemaldada õhufiltri korpus ja seejärel rattakoopa kaudu läheneda.

Samas on olemas ka unimog 1300, mis on täpselt sama mootoriga (turbo ainult puudu) ja millel on kapoti all kõik väga loogiline ja lihtsasti hooldatav-ligipääsetav.

[zazik]

Vahetasin ükspäev MB 1017a starterit ja ei ütleks et seal midagi läbi mõeldud oli.
Samas on olemas ka unimog 1300, mis on täpselt sama mootoriga (turbo ainult puudu) ja millel on kapoti all kõik väga loogiline ja lihtsasti hooldatav-ligipääsetav.

Ega see 1017 mingi eriline militaarmasin polegi. Rohkem selline asfaldimasin, millega vähesel määral kannatab teelt maha pöörata.

[Basilio]

Ju see MB on sõjaväes mõeldud kamikazedele üheotsa sõiduks!
Venelastel olla ka tankide kohta välja arvutatud, mitu minutit ta lahingus vastu peab, enne kui koos meeskonnaga lihakonserviks muutub.

[r.i.h.o]

Viimane selline olukord mis võttis kukalt kratsima ja küsima "miks küll ometi ?" oli siis kui tuli vajadus eemaldada Citroen Berlingul esimene piduri support. Nii paljukest kui mul on erinevatel autodel seda tulnud varasemalt küljest võtta on see olnud 30 sekundi töö, silmus poldile ümber, haamriga korra võtmele peale ja kõrraga keerand poldid püstaku küljest lahti. Berlingul on aga seal kasutatud sisemise torx peaga polte. Ok! ei ole probleemi, torxi komplekt olemas ja peadpidi rattakoopas urgitsen pesad puhtaks sinna aastatega kogunenud piduri tolmust ja kõigest sellest mudast mis ratta alt lendab (aeg min. 3-4 minutit). Otsin siis välja sobivas mõõdus torxi ja sobitan selle auku ja proovin haamriga veel sügavamale koputada, et ikka nukke maha ei keeraks ( ilge ke..p sest rattakoopas ei ole haamrile eriti ruumi), ja siis jõuad selle kohani kus tuleks lahti keerama hakata. Kõrraga( vars ca.30cm) ei jõua keerata midagi, sest paratamattult on sellises kohas paikneval poldil rooste keerme vahele pugenud ja ilma löögita või väga pika varreta lahti ei tule. Kõrrale haamriga peale ei löö ja pikem vars ei mahu jällegi rattakoopasse. Peale väikest tööriistade ümber tegemist õnnestus mingi imeliku nurga alla rattakoopasse mahutada löök mutrikeeraja ja sellega alumine polt lahti võtta aga ülemine? Sai proovitud nii, et 10mm silmus torxile ümer ja siis haamriga lahti lüüa aga nii tuleb jälle torx pesast välja. Ühesõnaga kasutanud ära peaaegu kogu mul teada oleva eesti- ja venekeelse töötegemise sõnavara õnnestus mul see ikkagi lahti saada, ning pärast kokku tagasi ka ( see oli oluliselt lihtsam).
Peale seda jahmerdamist istusin jupp aega nurgas, vaatasin juhmi pilguga autot ja mõtlesin pingsalt mingisugustki eelist torx poldi kasutamisele sellises kohas tavalise kuuskant peaga poldi ees. Minul ei tulnud ühtegi head mõtet.
Iseenesest selline väike vahe aga mingil hetkel pidi mingi prantsuse insenjöör ütlema koosolekutelaua taga, et "le´hui" me kasutame seal tavalist polti, paneme sinna hoopis torxi ja vaatame mis saab.

Aga võibolla tegin ise midagi hoopis valesti.

[silks]

Ma tahaks siinkohal kiita Chrysler Voyageri, kahepoolese CRD mootoriga.
Sai vahetatud hammasrihma ja veepumpa. Kes on teind,see ei unusta

[v6sa]

....
Peale seda jahmerdamist istusin jupp aega nurgas, vaatasin juhmi pilguga autot ja mõtlesin pingsalt mingisugustki eelist torx poldi kasutamisele sellises kohas tavalise kuuskant peaga poldi ees. Minul ei tulnud ühtegi head mõtet.
...

Montaaži automatiseeritavuse lihtsus on märksõnaks - TX pea on masinkeerajasse oluliselt lihtsam laadida (ja püsib paremini), kui tavapärane väliskuuskant.

Teeninduses on vajalikud priboorid olemas ja meiesuguseid isetegijaid "le ingenieur" ju hellitama ei tpeagi -siis on raha neilt ära...