Oli õnn ja au veeta paar osalist päeva Volvo FH12 abisilla piduritumlis. Olin ka varem sellise pidurisüsteemi veidrustest üht-teist kuulnud, kuid oma silmaga näinud ei olnud. Analoogse ehitusega, detailides veidi erinedes, tootis Volvo juba aastaid tagasi pidurisüsteeme. Ennem seda vigurit oli kasutusel klassikaline pöörasüsteem.
Selgituseks joonis:
Probleem ilmnes sedamoodi, et avastasime membraani liialt pika käigu. Sellest tulenevalt ei tööta järelikult piduriautomaat, mis peaks ise piduriklotse vastvalt kulumisele peale keerama. Käsitsi keerata (variant 14c joonisel) ei õnnestunud, kuna polt (eelnevalt sisse surudes, nagu peab) pööras ainult kolmandik ringi. Selge - Volvode õnnetus on ka meieni jõudnud. Algas lahtiarutamine. Algus oli õnnerikas - trummel ülimalt lihtsalt maha. Oli teine üldse selline suht uue näoga. Kulumisrant millimeeter - poolteist. Ebatraditsionaalne lehtvedruga klotside tagasitõmme oli küll üllatuseks, aga tundus kultuurne ja peale kerge muheluse remontijate näol polnud süsteemile midagi ette heita. Klotside maha võtmine ehk isegi lihtsam, kui Scanial või mõnel teisel keerdvedruga klotsisüsteemil. Kaan (6) oli kergelt ussitanud (alumiiniumist), kuid poldid keerasid, nagu uued ja tihend (korgist) kaane all terve. Kogu pidurisüsteemi alumine ots oli roostesegust kivistist täis ja eemaldatav ainult kraapides. Ülemist poolt kaunistas määre, mis oli justkui eile sisse pandud. Kust paganast vesi sinna sisse oli saanud, see jäigi mõistatuseks. Ühtegi katkist tihendit ei leidnud.
Lammutamisest edasi. Automaat, nagu mainisin, meie variandil 4b, ei pööranud seetõttu, et kogu keere oli (pos. 12) kolvisüsteemil kivistist täis. Samuti ka automaadi tigukeere ise ja vahehammasratas (5). Automaat keerab ainult alumise kolvi tigukeeret, ülemist keerataksegi vahevõlli (5) kaudu. Puhastamiseks laiali võtmine ei ole eriti lihtsate hulgast. Kolvi (või käbi, nagu mõni nimetab) tolmukatet (11) tervelt kätte enam ei saa, see on plekkvõruga pressitud korpusesse (2) ja sinna sisse roostetanud. Automaadi tigu (4b) enne kätte ei saa, kui tuleb eraldada korpused 2 ja 40. Muud kinnitust tal ei olegi, kui 40-e sees on nii väike ava, et läbi mahub ainult reguleerpolt. Kui nüüd korpused on eraldatud, ilmneb, et ega tigu ei taha mitte korpusest välja tulla. Keermega, ega käppadega tõmmitsa tarvis kohta ei ole, seestpoolt väljalöömise võimalust samuti. Sai valmistatud tõmmitsaks selline "kepsu alumise pea" tüüpi tõmmits, mis ümber poldi juhtpuksi sai kinni pigistatud, ning selle abil sai automaat korpusest välja meelitatud. See ei olnudki meil praktiliselt kinni roostetanud. Kui aga oleks olnud? Kuuma andmine on problemaatiline. Materjal ei ole raud (magnet ei võta) ning automaat koosneb mitmetest pronksdetailidest. Teoreetiliselt ei midagi keerulist, kuid aega röövis omajagu. Alles seejärel saab alumise käbi kätte.
Korrosiooni ja mehhaanilised kahjustused olid piisavalt nii suured, et tuli osta rem. komplekt. Läbipesu ja kokkupanek oli tõrgeteta. Lihtsalt esimene kord tuli nuputada mõningaid nüansse ja järjekordselt kiruda B-grupi varuosade kvaliteedi probleeme.
Nüüd siis see, miks see süsteem mulle mitte ei sümpatiseeri:
1) Pagana keeruline. Potensiaalselt tuksiminevaid detaile palju.
2) Kulunud trumlile tekib ette rant, mis segab või teeb võimatuks trumli mahavõtmise. Keeraks klotsid maha, aga kui süsteem on tuksis (nagu meie juhtumil), ei saa seda ju teha. Mingit avariivarianti pole tehase poolt jäetud. Räägitakse, et trummel tõmmatakse siis lihtsalt jõuga üle klotside. Mis katki läheb või järgi annab, see selgub alles hiljem. Päris tervelt ei pidavat kätte saama.
3) Laialivõtmiseks möödapääsmatu on automaadi eemaldamine, millele ei ole mingit tõmmitsakohta justkui ette nähtud.
4) Haavatavus. Meie teedele laiali pursatav soolavesi tapab paratamatult selle süsteemi varem või hiljem ära. Ei aita ka plaaniline hooldus, sest süsteemile määrde lismine ei ole ette nähtud.
5) Soovi süsteemi lahti võtta ja määret lisada nullib ära tolmukatete kindel purunemine demontaazil ja kokkupanemisele järgnev ülemise ja alumise klotsi sünkroniseerimise vajadus. Esinduses tehakse seda trumli imitatsioonil indikaatorkelladega.
Kas krt lihtsamalt tõesti ei oleks saanud kuidagi?
P.S. Ei tea, kas tänu sellisele pidurivigurile, või millelegi muule, aga Volvo pidur on palju mugavam ja tõhusam, kui Scania oma.