[muska71]

. Natuke võib seejärel veel koomale lükata, aga mõnikord on vaja ahjul samamoodi torud puhtaks lasta nagu autol. Lõhki kütmine on kõrvade vahel kinni üldjuhul. Kui RollsRoisil on õhufilter umbes, siis see mootor ei taha ka edasi käia. Tahma saab lõõridest minema korraliku kuumusega.


Puude pealt poolt süütamine on õige tegevus. Põleb puugaas, mis eraldub puidust temperatuuri tõusmisel. Gaas tõuseb kõrgemale ja täielikuma põlemise huvides on kasulikum ülevalt alla põlemine.

Äkki selgitad millise valemiga see korralik kuumus tahma lõõridest eemaldab?Niipalju kui mina tean saab tahma lõõridest eemaldada harjaga mehaanilisel puhastades või tuli otsa ja põleb puhtaks.Korraliku kuumuse käes toimub puhas põlemine ja tahma ei tekigi lõõrides tuhk.Tahm-põlematta kütus,tuhk- põlemisjääk.
Niipalju kui mina tean suttib puugaas 800C ja kõrgema kuumuse käes,sellise kuumuse saab restkoldega ahjus.Selleks,et puugaasi üldse tekiks peab puit olema väga kuiv.Otse kuurist-keldrist toodud puudel niiskus kuskil 20% ja gaasi sealt ei teki

[motamees]

...Niipalju kui mina tean suttib puugaas 800C ja kõrgema kuumuse käes,sellise kuumuse saab restkoldega ahjus.Selleks,et puugaasi üldse tekiks peab puit olema väga kuiv.Otse kuurist-keldrist toodud puudel niiskus kuskil 20% ja gaasi sealt ei teki

See osa on väga vale.
Puugaas põleb nagu tavaline gaas (vanasti sõitsid autod sellega). Gaas hakkab tekkima juba 200 kraadi juures. Puidu kütteväärtusest on umbes 80% gaasiline ja ülejäänud tahke.
Ka märga puud küttes tekib puugaas. Probleem ainult selles, et palju energiat läheb puu kuivatamisele. Seda energiat toa soojendamiseks ei saa.
Üle 800kraadise temperatuuri juures põleb kõik ära. Ei jää põlemata jääke, mis tavaliselt on ka toksilised. Sellepärast ongi soovitav kolde põlemistemperatuur 800 ja rohkem.
Selleks, et korsten ei tahmaks/pigituks, tuleks korstnasse panna termomeeter. Nii on kõige lihtsam jälgida põlemisprotsessi jääki. Korstna termomeetri võib poest saada 7euro eest. Korstna otsast peab välja minema vähemalt 100 kraadine suits. Siis on kindel, et vesi ei kondenseeru korstnas. Kondenseeruv vesi kleebib enda külge põlemata osakesed ja sellest kemüüsest saab kokku pigi.
Okaspuu peab olema kuivanud vähemasti aasta ja lehtpuu kaks aastat, et oleks umbes 20% niiskus.
Ülalt süütamine on tegelikult sama lihtne, kui alt süütamine. Tehke tuli ülemise halu ääre alla ja ongi nagu alt süütamine.

[pontu6]

Pontu6, kuidasmoodi tuli sul üldse korstnasse jõuab läbi ahjulõõride? See ikka otsekamina ja saunakerise teema. Sädemed jõuavad jah, ja süütavad mõnikord pigitunud korstna, aga et tuli korstnas käib, no seda mitte.

Eks see, et tuli korstnast välja käib, oli nii jutumärkides õeldud. Lihtsalt kui tõmme väga heaks läheb, siis veab tule puude küljest minema. Seetõttu olengi praktiseerinud vähema õhuga pikaldasemat põlemist, arvates et pikema aja jooksul jõuab ahi rohkem salvestada. Pigi ahjust veel välja ei voola. Korstnad on ka kontrolli all. Pole pigi sealgi.

[ronny25]

Ega siis vanemal ajal polnud ilmaasjata pööratavad on-off siibrid, need ongi selleks, et kaitsta lolle iseenda eest Neil on ainult üks miinus, pidev kinni-lahti kolksutamine lõhub ümbert savi ära ja siis pääseb soe siibrist mööda.

[Martti]

Ega siis vanemal ajal polnud ilmaasjata pööratavad on-off siibrid, need ongi selleks, et kaitsta lolle iseenda eest Neil on ainult üks miinus, pidev kinni-lahti kolksutamine lõhub ümbert savi ära ja siis pääseb soe siibrist mööda.

Vanemal ajal olid kriskad, "Kevade" filmist hea meenutus. Mõisnik lasi üldse sooja läbi korstna õue ja talupoeg elas suitsutares koos kahjulike ühenditega.

[aavu]

Mina kasutan süütamiseks kasetohtu, pole kordagi jäänud puud põlema saamata.

Olen kuulnud, et isegi kasehalu küljes olev toht on pigitekitaja, eriti veel külmas ahjus põlemisprotsessi algul. Võibolla on see vale?

Muide olen pealt näinud (mitte omas kodus) mõnesid tahmapõlenguid korstnas. Siis tuleb alt luugist ikka ilusaid haavleid, siuksed tahmagraanulid.

[Martti]

Mina kasutan süütamiseks kasetohtu, pole kordagi jäänud puud põlema saamata.

Olen kuulnud, et isegi kasehalu küljes olev toht on pigitekitaja, eriti veel külmas ahjus põlemisprotsessi algul. Võibolla on see vale?

Muide olen pealt näinud (mitte omas kodus) mõnesid tahmapõlenguid korstnas. Siis tuleb alt luugist ikka ilusaid haavleid, siuksed tahmagraanulid.

Kui korstna puhtaks põletamine pole tahtlik tegu, mida tehakse tugeva järelvalve all ja soovitav on päästeametile oma tegevusest teada anda enne protsessi käivitamist, siis korstnal alt õhk kinni ja ülemisse otsa märg kartulikott peale. Ilma õhuta põlemine ei taha kesta...

Ausalt öeldes ei tea, kas kasetoht just tahma tekitaja on, aga selge on see, et süüdates on mittetäielik põlemine ja sellega seoses on põlemisjääke, mis korstna madalal temperatuuril korstna seintele koguneb. Külmkäivitamisel pole palju vahet, kas süüdata paberi kasetohuga, või koguni väikese gaasipõletiga(nähtud) puudele kuuma andes.
Automootor ka külmalt ei käi nii hästi kui töötemperatuuril.

Oma üle-eelmises postituses mõtlesingi selle tahma välja saamist pärast lõõridest. Kui vaadata vahetult peale süütamist korstna otsa, siis võib sealt tulla täiesti musta suitsu, ebapiisava põlemisprotsessi tulemusena. Ideaalis on lõõrides ainult helehalli tuhka, mis ei kleepu lõõriseinte külge.

[North]

Kui juba jutt teemast välja, siis aitan kaasa. Küsimus selline: kasutan hoonet (ahi+pliit+soemüür, metsaga kütan) varakevadest nooretalveni, talvel ei küta. Kevadel, enne kütmist kontrollin korstna ja puhastan lõõrid. Siit ka küsimus: kas oleks mõtekam enne pisut tuld teha (paar pliiditäit) kui hakata lõõre puhastama? Ise olen enne kütmist puhastanud.

[Martti]

Sellisel juhul puhasta korsten ja lõõrid peale kütteperioodi lõppu noortalvel. Kui jätad talveks seisma, siis niiskub kogu puhastamist vajav lõõristik ja korsten, ning kleepub kinni.

Tavaliselt tekib selline küsimus enne kütteperioodi algust sügisel, sest suvel soojade ilmadega ei tule enamus inimestel pähegi, et sügisel järgmine periood hakkab. Hea võrdlus on iga aastane jääpurika hooaeg, nii kui lumi kaob ja purikas sulab on see mure ununenud, kuni järgmise korrani...
Viimane lõik sobib hästi majasoojustamise teemasse, aga las ta olla.

[nustu826]

Kust ma just kuulsin, et üks mammi olevat peale igat kütmist söed ja tuha välja kandnud ning ahju põrandagi puhtaks harjanud

Mul naabrimutt tegi(teeb tegelikult siiani) samuti. Selle väikese vahega, et ühekorra pani kuuma tuha ja söed plastämbrisse ja viis õue puukuuri seina äärde. Võite isegi arvata mis kuur sellest asjast arvas....

[diesel]

mina olen eluaeg teadnud, et pealt kütmist roobitsetakse ahi sütest-tuhast tühjaks. pliidiraud on rõngastega, need tõstetakse eest ää ja roobitsetakse siis ahjust keik pliita alla. ja hoopis hää oleks, kui luuakontsuga ahjupõhja ka üle käiks. siis saab kriskad pääle panna ja luugid toa poole lahti teha. ja siis hakkab lämm, kohe väga. kõva külmaga köetakse korra nädalis. esimesed kaks päeva peab luftaknad lahti hoidma, mudu on ikke peris saun. puude sisse tassimine on veidi vaevaline. a tegemine jälle lihtne. lõikad meeterkahekümnesteks ja asi tahe. reiest oluliselt jämedamad lüüakse kiiluga pooleks. kui väga toppida, siis noor ruum läeb korraga ahju.

nii, aitab mölast, arutlege nüid luugikeevitust edasi.

[honkomees]

mina olen eluaeg teadnud, et pealt kütmist roobitsetakse ahi sütest-tuhast tühjaks....

tohoh, meil vanarahvas ikka ütles, et mitte tuli ei küta ahju-tuba soojaks, vaid söed.
Alati kütan ahjutäie suht suure tõmbega (väga head mul lihtsalt pole), nii et jääks peaaegu allapandud puude mahus söed (ilma tukkideta) järele ja siis siibrid-uksed kinni. Ning 3-4 tunni pärast on ahi kuum ja püsib sellisena sõltuvalt välistingimustest 24-48 tundi.
Tühjaks roobitsen korra kuus.

[diesel]

ahjul ja ahjul on vahe. kui ehk kirjandusklassikat mäletad, siis apteekrionu pikutas ka ahjus sees. küllap seegi oli ikke enne ilusti tühjaks roobitsetud-pühitud.

[Veteran]

ahjul ja ahjul on vahe. kui ehk kirjandusklassikat mäletad, siis apteekrionu pikutas ka ahjus sees. küllap seegi oli ikke enne ilusti tühjaks roobitsetud-pühitud.

See oli reheahi...

[diesel]

õigust räägid.
ja mis sa arvad, millisest ahjust mina oma teemavälise postitusega rääkisin?

egas neid "tavalisi" ahje palju põle, kuhu 1,2 meetriseid puid terve ruumi korraga sisse mahub toppima ja mille suu on pliita taga, et hää oleks söed pliita alla roobitseda.

[pen.skar]

Majas on veel alles kaks ahju anno D 1882. Neid kütan täpselt nagu ksf onkomees. Soe seisab 1- 3 päeva. 50 cm puud ikka sületäis. Isegi üles nn teenijatoa ahju mahuks 125 cm pikad puud aga see vist leivategemisvõimaluse pärast. Just see süte valmissaamise passimine ongi tüütu, kuid tasub soojaga. Kui ainult hõõguvad söed, keeran ahjuukse kinni, poole tunni pärast ka kriiska kinni. Pole julgenud kohe ka kriiskat kinni panna ja süsi kinniselt jätta. Pole enam ämma kelle peal katsetada...Kaminaga kütmine mõnes toas, kui lapsed tulemas- soe tuleb kiiremine ja soe läheb ka kiiresti.

[diesel]

mul on kahte malli kriskad. üks on kinnine "taldrik" ja teine suurem on servaga, kust veerand ringi on tühja täis. kui ainult suur panna, siis muidugi jääb väike mulk lahti ja tõmmab vingu ää. mõni aeg hiljem siis pistab väikse ka sisse.

teine hää asi, mida nagunii tasuks igaühel omale soetada, on vinguandur. massab küll kolepalju aga on väga abiks asi.

[pen.skar]

See vinguandur ei lase laisk olla- et võtad pliidi alt tuki ja viid kühvlil läitmiseks siis ahju. Esimene kokkupuude oli mingi anduriga Saaremaal soomlaste juures. Husqvarnaga toas lõikamisel hakkas tööle. Lõime alla ja veepange! Pärast aega uurida, kuidas patarei välja käis...
Kriiska sisemist taldrikut pole säilinud, eks seepärast peab ahjuukse hästi hoolikalt kinni panema. See servaga pole jah suurem pidaja. Üleüldse on üle maja u 10 m ristlõõr, kuhu kõik suitsud sisse lastakse, keskkohalt üks kahe lõõriga korsten üles.

[Veteran]

See ahju sütest-tuhast tühjendamine oli ilmselt rohkem leivateoga seoses. Kui oli , pandi leivapäts kapsalehele kuid ülejäänud aastaajal küpses leib ikka ahjupõrandal. Leidus siis alumises koorikus söetükikesigi.
Kui mälu ei peta, siis vanaisa leivaahjul oli ajuuks sügavamal ahju sees, eespool oli süvis, kuhu tuhk ja söed tõmmati, et sealt hiljem , jahtunult välja viia. Ju siis sealt ka vingu eemaldamiseks mingi lõõr oli.

Aga teemast ka niipalju, et leidsin ühelt pöönlngult ahjuukse, mis on ikka palju aastaid teenima pidanud, arvestades nende neetide ja paikadega, mis seda kaunistavad. Ja keevitatud pole seda lihtsalt sel põhjusel, et kui vaadelda sellel ilutsevaid ristatud relvade kujutisi, siis parandati seda juba tol kaugel ajal, kui ei tuntud veel elektrit...

[oltsberg]

Teema torkimiseks...

Kui siseuks eest võetud, on ta mõistlik tagasi panna nii:
   
Keere M8. Seda õpetas mulle ksf! motamees, minu väike pea selliseid asju ei võta

Ma ei tea, kas on sobiv koht hõikamiseks... Aga kas kellelgi (Lõunaosariikides) juhtub olema kõnealust vanakooli ahjuust? Ruudukujulist varianti, paigaldusmõõdud 27x27 cm või midagi sinnakanti.