Kroonulood

Ohvitserid ehk? Kaks rida nööpe igatahes viitab küll sellele.
Vasta

Nagu ennist kirjutasin olin Saksi maal ja sain oma eriala tõttu küllalt palju liikuda ja isegi maailma näha ! Tegutsedes siiski enamuses pääste maailmas . sai kaunis koledaid episoode kogeda :
Üks esimesi oli kui naaber polgu mingi rood käis kohalikus järves suplemas ja naastes loendusel mingit poega lihtsalt ei tuvastatud . Kohalikud sõjaväe dekkarid helistasid meie roodu ja teatasid koordinaadid vastu ööd , seniks oli leitud ohvri rõivad ja tuvastatud kadumis ala . Sukeldusin samal ööl ja leidsin selle Kirgiislasest laiba täiesti juhuslikult , kui signaalköit tõmmates ta endale illuminaatorisse tirisin . Pilt veeall oli šhokeeriv ja ronisin mõõda mudast järvepõhja paanikas välja . Rahustuseks said nii mõnedki spirtofkad ja paar tundi hiljem kui a olin piisavalt rahunenud läksin uuesti otsima . Kaks päeva müttasin selles neetud mudas , kui ta lõpuks leidsin . Lõpuks avastasin , et poisid olid vaibapesusillalt peakat hüpanud ja kohalikud olid järve visanud igasugu saasta nagu jalgrattad , laste vankrid ning gaasipliidid . Vaeseke hüppas endale rauast varda pähe kinni ja jäi vetehaldjate juurde . Paanikat rõhutas ka suve perioodil olnud äikese hood , mis maalisid laipade välimusele hoopis tundmatuse piirile .
Ülejäänud laibad olid juba professionaalsuse etalon...
Kõik teised laibad , mis olid isegi , et emotsionaalselt ´rikastavamad´ ei tekitanud minus kunagi enam säherdust puhangut . I segi mõte teeb mulle valu !
Vasta

Krossifänn, ma teenisin ka PVO-s, kuid siniseid paguneid ei andnud keegi, puhta mustad, krae ääres "mandavoskad". Ei olnud ikka vist nii, et kõik olid sinistega.

Oehhh... mida kõike head see Nõukogude võim inimkonnale on andnud!!! Alla Pugatšova, Linnahalli, Baikonuri kosmodroomi, Moskvitši... sinu, minu...
Vasta

meil olid raketsikud kõik mustade pagunitega , terve gorodok oli mustade pagunitega
Vasta

To krossifänn: Kas ikka 700 km/h vastab tõele? AN lennates värises ja lärmas küll, kuid edasiminek näis vaevaline. Võrdluseks II Ms aegne kiireim kahemootoriline propelleriga ründelennuk Do 335 lendas tavaolukorras vaid 680 km/h, sellele kolbmootoriga hävitajad järele ei jõudnudki.
To Kolla. Kirgiisid ongi kanged uppuma. Uudismaal 1967a üks uppus poole meetrise veega tiiki- polnud vaja otsidagi, paistis kätte. Järgi ka tulnud kedagi, pidime samasse matma kui ümaraks hakkas minema...
Vasta

(12-01-2013, 02:31 AM)pen.skar Kirjutas:  To krossifänn: Kas ikka 700 km/h vastab tõele? AN lennates värises ja lärmas küll, kuid edasiminek näis vaevaline. Võrdluseks II Ms aegne kiireim kahemootoriline propelleriga ründelennuk Do 335 lendas tavaolukorras vaid 680 km/h, sellele kolbmootoriga hävitajad järele ei jõudnudki.
To Kolla. Kirgiisid ongi kanged uppuma. Uudismaal 1967a üks uppus poole meetrise veega tiiki- polnud vaja otsidagi, paistis kätte. Järgi ka tulnud kedagi, pidime samasse matma kui ümaraks hakkas minema...

No neid An-12 modifikatsioone oli ju väga palju.Igal mudelil omad andmed.

Модификация Ан-12
Размах крыла, м 38.00
Длина самолета,м 33.10
Высота самолета,м 10.53
Площадь крыла,м2 121.7
Масса, кг
пустого самолета 28000
нормальная взлетная 55100
максимальная взлетная 61000
Внутреннее топливо, л 18100
Тип двигателя 4 ТВД Прогресс (Ивченко) АИ-20К
Мощность, л.с. 4 х 4250
Максимальная скорость, км/ч 777
Крейсерская скорость, км/ч 670
Практическая дальность, км 5700
Дальность действия, км 3200
Практический потолок, м 10200
Экипаж, чел 5 + 1
Полезная нагрузка: 90 солдат или 60 парашютистов или 20000 кг груза
Вооружение: две 23-мм пушки НР-23

Kui huvi siis:
http://www.airwar.ru/enc/craft/an12.html
Vasta

(12-01-2013, 01:34 AM)Maamees Kirjutas:  Krossifänn, ma teenisin ka PVO-s, kuid siniseid paguneid ei andnud keegi, puhta mustad, krae ääres "mandavoskad". Ei olnud ikka vist nii, et kõik olid sinistega.
Nojahh ПВО(Противовоздушная оборона) all võis ju igasugu pagunikandjaid olla.Need kes raketiga lennuki alla tõmbavad ei pea kindlasti mitte sinipagunid olema.
Tahtsin öelda et meil olid lähestiku eri väeosad.Üks kuulus BBC-i alla teine ПВО aga vormi tunnusmärgid samad ja tavalisele ajateenijale oli see täitsa kama kaks.
Üks erinevus veel.Samas väeosas oli ajateenijatele kaks eraldi kubrikut.
Ühes asetses eskadrill ,teises rood.Tegelikult mingit erilist vahet polnud.Eskadrilli poisse lubati rohkem lennumasinate ligi aga roodukad olid enamuses autojuhid.Vormi tunnusmärgid kõigil sellised.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           
Vasta

Eraldusmärkidega mängiti.
Adažis vähemalt.
Suurtüki utšebka kursad ainult kandsid asju nii nagu ette oli nähtud.
Pastojanka hingas teises rütmis.
Kuigi oleks pidanud meiegi mustadel kraenurkadel pesitsema sellised ristid, armastati eristada soldateid just professiooni järgi.
Mina olin autojuht - järelikult baabotškad.
Käisele jäid endiselt puškad - polgu tunnus.
Sellise ebakõla vastu ei mölisetud. Justkui ohvede poolt olekski niimoodi määratud. Svjäzistidel mandakad, samohodkade instruktoritel tankid jne...

   

Vasakult:
Miknjunas (miikis - LT), Kutšera (kuutša - LT), mina, Akulovitš (akula - LT). Kuutšale "pärandasin" '90 sügisel ka Zil-131 (56-01 жм), millega uudismaalt tagasi tulin. Mind aastajagu truult teeninud 56-04 жм ehk ноль-четвертый müüdi sealsamas kasahstanis kohalikku kolhoosi ja rohkem see lätimaa teesid ei näinud.

Adažis, kolmas juuni '90:

   

Kasahstanis, august-september-oktoober-november '90:

   
Vasta

Ma nägin ka mingeid lendureid kaks aastat. Meie majas (kasarmus) oli neile eraldatud nurga peal üks tuba, kus elas viis meest. Tegelesid nad mingi sidega. Ise nad ütlesid enda kohta "zvjazistid", aga vorm oli neil, st. pagunid, petlitsad ja vist furaška rant ka kõik sinised. Eraldusmärkideks olid mingid naljakad liblikataolised sümbolid. Nagu siin eespool need mainitud "mandavoskad". Me kutsusime omavahel neid "botaanikuteks" millegipärast.

Panen meie maja pildi ka. Taamal paistab üks 9 kordne maja. Neid oli seal 3 tükki ja ühes oli kodanik Zahharov koduarestis. Vesinikpommi isa.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta

Tiba vormiriietusest siis.Kui oli mingi rivistus siis jah kõik ühtemoodi vormis ja "ornungis".Tegelikult käidi ringi nii kuis kellegil mugavam/sobivam ja see omakorda sõltus sellest kui kaua teeninud olid.Samaaegselt kasutusel nii heebee,afganka,tehnitska ja nende kombinatsioonid.

Selle pildi esiplaanil siis kõvasti üle poole aasta teeninud Novosibirski oma poiss,vasakul üle aasta teeninud tüüp.
[Pilt: IMG_0006.jpg?gl=EE]

Siin ka juba üle aasta teeninud"orjol",kellel afganka ja tehnitska segu pluss mingid tossud jalas.

[Pilt: IMG_0007.jpg?gl=EE]

Siin pildil üks tore kroonukaaslane kes teenis Kamaz "posharnõi" peal.(Aleksandr Luganskist).Tulekahju meil õnneks kunagi polnud aga ta tõi vett.
(ka joogivett sest veetrassid ja kanalka meil lennuväljal puudusid)
Vorm oli teenistuse ajal vaba.See et eri värvi ja numbritega tapotskad jalas olid ei segand Kamazi juhtimastBig Grin
[Pilt: IMG.0010..jpg?gl=EE]
Vasta

Viimase pildiga tuli meelde, et mul tapotskad siiani alles, võtsin suveniirina kaasa aastal 1990 Smile

Oehhh... mida kõike head see Nõukogude võim inimkonnale on andnud!!! Alla Pugatšova, Linnahalli, Baikonuri kosmodroomi, Moskvitši... sinu, minu...
Vasta

tapotskad olid sellised rõvedad, nummerdatud

valmistatud kummilaadsest materjalist

loeti mingiks eriliseks mugavuse etaloniks-no minule need küll jalga ei istunud

aga siin oli sõduri taburetka ja sinna ööseks valmislapitud vorm

[Pilt: clip-image002-thumb3.jpg]
Vasta

Kas kroonus päris sussid millalgi ka anti? 60-del hospidalis nagu olid, mujal ikka kirsa. Eriti piinlik oli "partisanina" Jõhvi polguga kultuuripaleesse mingile üritusele minna- pikk-pikk punane vaip maas. No pööra või tagasi, nii piinlik oli merilõviga määritud b.u. kirsades seda pidulikkust pidi astuda. Kossifänn vast teab- kas NL kadumisega ka bljaha viisnurk kotkaks muutus?
Vasta

Eks asi on maitses.....mulle väga meeldivad, hea jalga lükata ja mugavad, ei ole ka nummerdatud. Kestavad ka jube hästi, vahest peab tuunima nats Cool

Oehhh... mida kõike head see Nõukogude võim inimkonnale on andnud!!! Alla Pugatšova, Linnahalli, Baikonuri kosmodroomi, Moskvitši... sinu, minu...
Vasta

aga siin mingi praeguse näidisväeosa kasarmu

http://nnm.ru/blogs/shamba/5-ya_motostre...iya/page5/

mõned kommentaarid

1) kubrik nagu kubrik ikka , tunbotskad vähe värskemad kui 25 aastat tagasi aga pm samasugused, siis olid ka kasutusesl rauast vedruvoodid -nii 1 kui kahekordsed, tekid täpselt samad

2)tumbotska ja stiil umbes sama

3)umõvalnikutel umbes sama stiil

4)selline dushinurk oli ainult santsastis

5)pissuaar sama , otsko ka umbes sama

6)pesumasinat polnud

7)kapid sinelite , gaasimaskide jm sellise jaoks umbes samad

8)oli 1 televiisor aga see asus koridori 1 otsas , kubrikutes olid ainult salatelekad, meil oli mingi pisike mustavalge millega demblid Kaliningradis Poola tv öösiti pornot vahtisid

ühesõnaga - miski pole siinilmas muutunud

minuarust lasevad siiamaani oma viisnurgast pljäähadega edasi-ju neid siis kõik laod täis
Vasta

(13-01-2013, 23:34 PM)pen.skar Kirjutas:  Kas kroonus päris sussid millalgi ka anti? 60-del hospidalis nagu olid, mujal ikka kirsa. Eriti piinlik oli "partisanina" Jõhvi polguga kultuuripaleesse mingile üritusele minna- pikk-pikk punane vaip maas. No pööra või tagasi, nii piinlik oli merilõviga määritud b.u. kirsades seda pidulikkust pidi astuda. Kossifänn vast teab- kas NL kadumisega ka bljaha viisnurk kotkaks muutus?
Susse nüüd küll ei olnud - see ikka väga luksus.(hospidali kunagi ei sattunud,võibolla seal olid)
Millal bljaha viisnurk kotkaks muutus ? Ei oska kommentaarida aga arvan et ikka aastaid teenisid veel need viisnurgad.Venemaa suur ja lai ning muutused visad tulema.Vot augustis 91 just siis kui meil see lennuõnnetus, toimus Moskvas riigipöördekatse e.putš.Baltimaad taasiseseisvusid jne.Ega mina sest muhvigi teadnud aga asjaga kursis olevad ohvitserid ütlesid mulle:
"Mis passid siin mine ära koju,teil juba oma vabariik"
"Vau äge" mõtlesin.Grasdanka oli ka olemas aga punuma ei pannud.No raha ka selleks vaja et omal jalal tulla(2000 km.Moskvani juba).Kuna dembel niigi tulemas siis tahtsin ikka ametlikult tulla.
Oleks ma siis teadnud et see asi ikka nii kaua aega võtabSad Käisime lätlasega ülepäeviti staabis uurimas et kuna koju saab? Sääl sihuke peata olek.Miskit nad olid kuulnud aga vastavat prikaasi polevat.Molotasime sääl siis kuni oktoobrikuuni.Lõpuks arvati et võiks meist ikka lahti saada ja leiti mingi prikaas kuskilt.Siis oli järgmine probleem - raha pole.Ma ei mäleta kaua ootasime ja palju lõpuks saime aga need olid tuttuued kupüürid.
Lõpuks ometi - veel värvilõhnalised rublad tasku ja domoi...Big Grin
Vasta

Meile anti, keset ööd, kuskil Lääne Ukraina sõjaväe lennuväljal igale ühele 100 rubla ja hakake nüüd minema. Siiski esimese raudtee jaamani sai veel sõjaväe veoka kastis sõita.
Vasta

(13-01-2013, 22:51 PM)Maamees Kirjutas:  Viimase pildiga tuli meelde, et mul tapotskad siiani alles, võtsin suveniirina kaasa aastal 1990 Smile
Pane siia neist üks pilt kah!

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta

(14-01-2013, 01:52 AM)Mossemees Kirjutas:  
(13-01-2013, 22:51 PM)Maamees Kirjutas:  Viimase pildiga tuli meelde, et mul tapotskad siiani alles, võtsin suveniirina kaasa aastal 1990 Smile
Pane siia neist üks pilt kah!

Annan endast parima kui nendeni satun, talvituvad suvilas 90 km kaugusel hetkel Smile

Oehhh... mida kõike head see Nõukogude võim inimkonnale on andnud!!! Alla Pugatšova, Linnahalli, Baikonuri kosmodroomi, Moskvitši... sinu, minu...
Vasta

kalleb`i pildi peal, kus kujutatatakse sõduri vormi puhkeasendis, on minu kogetu põhjal kaks viga. Meil pidid saapad või siis "botinkad", olenes etteantud vormist, asetsema tabureti ees ja pardjankad pidid olema kirsade peal. See oli kõik selleks, et oleks võimalik kindlapeale 45 sekundiga riidesse saada. See oli meil, aga see ei tähenda, et kusagil mujal ei võinud teisiti olla.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 5 külali(st)ne