[valdy]

Küsimus suurele ringile. Sooviks vanatehnika kasutajatelt nõu millist pliiasendajat oleks kõige mõistlikum tarvitada. Mul 1949 aasta mootor mis peaks isegi petrooliga käima põletas klapid ära Neste pliiasendajaga. Klapid said tehtud kuskil umbes viis aastat tagasi ja nüüd mokas. Mootor aiatraktori peal, nii et saab natuke vatti ka. Või ongi selline kulumine normaalne, kel kogemusi palun andke märku.

[Talupoeg taluja]

Eks see bensiin siis ikka liiga rammus oli. Palju aitab päästa see,kui süütenurka keerata meelega varasemaks,siis on oht klappide ärapõlemiseks väiksem. Aitaks ka surveastme tõstmine. Neid igasuguseid asendajaid pole kasutanud. Kahetaktilise õli olen pigem sortsu lisanud.

[Romka]

Ise olen ka hädas olnud ühe vanatüüpi mootori väljalaskeklapi ja selle pesa põlemisega. Sai uus klapp pandud, kuid ikkagi põlesid augud sisse. Siis sai lastud paremast materjalist pesa panna ning kvaliteetne kaasaegne klapp. Peale seda jäi pidama.
Ostsin ka spetsiaalset Wüthi pliiasendajat, selle mõju ei oska kommenteerida.

[taruvaras]

Pliibensiin on ettenähtud kasutamiseks just püstklappidega mootorites ja eeskätt määrib plii seal klappide juhtpukse, mis pliita bensiini kasutamisel jäävad kuivale ja kuluvad kiiremini.
See on õige küll, et tänapäevase "äkilisema" bensiini kasutamisel, millel põlemiskiirus suht aeglane, tasuks süüdet vähe varasemaks keerata.
Ent ma isiklikult arvan, et peamine süü klapi põlemisel on selles, et peale 4-5 aasta tagust klappide tegemist on klapi paisumispilu kahanenud olematuks seoses klapitaldriku ja klapipesa kulumise ja sissesobitumise tõttu. Kui vahe ära kaob, siis käib juba elus tuli juba klapitaldriku serva ja klapipesa vahelt läbi ja põletabki serva ära.
Klappe reguleerides, mis püstklappidega mootoril mõnel juhul ligipääsu tõttu üsna tülikas, soovitan juba eos jätta paisumisvahe suuremaks. Las nad vähe tiksuvad rohkem aga on vähemalt pikemaajaliselt ohutum.

[valdy]

See on õige küll, et tänapäevase "äkilisema" bensiini kasutamisel, millel põlemiskiirus suht aeglane, tasuks süüdet vähe varasemaks keerata.

Olen siin paar päeva mõelnud aga aru ei saa kuidas "äkilisem" bensiin aeglasemalt põleb. Tegeld ta nii vist on aga tehke lollile selgeks. Ehk armsad kaasfoorumlased aitavad.

[phyl]

See on õige küll, et tänapäevase "äkilisema" bensiini kasutamisel, millel põlemiskiirus suht aeglane, tasuks süüdet vähe varasemaks keerata.

Olen siin paar päeva mõelnud aga aru ei saa kuidas "äkilisem" bensiin aeglasemalt põleb. Tegeld ta nii vist on aga tehke lollile selgeks. Ehk armsad kaasfoorumlased aitavad.

Kui oktaan arv on väike (72 või muu selline) siis detonatsiooni kindlus on ka väike - bensiini ise süttimine on lihtsam. (surveaste mootoril väiksem)

Kui oktaan arv on suurem (100 ja suurem) siis detonatsiooni kindlus on suurem - bensiini ise süttimine on raskem. (surve aste suurem, ralli mootorid)

Sädemest süttivad mõlemad ja suure oktaan arvuga bensiini liiter sisaldab rohkem energiat, kui madala oktaan arvuga bensiini liiter - ergo käib kõvem pauk silindris. (fakti viga)
Kõvem pauk tähendab kõrgemat põlemis temperatuuri mis põletab kehva kvaliteediga klapi tööpinnad ära. (50 aastatel ei olnud mootorid mõeldud põletama 95 või 98.)

Tänapäeval kasutatakse bensiini oktaan arvu tõstmiseks etanooli. Etanoolil puudub määrimisvõime millele ei mõeldud 50 - aastatel, siis kasutati pliid ja väävlit oktaan arvu tõstmiseks millel on määrimisvõime, kuid mis on tervist kahjustav ja tänapäeva mootoritele mõjub laastavalt.
(kurat seda teab mis keemia seal bensiinis veel oli 50- aastatel)

Etanooli saab puhtalt ka mootori kütusena kasutada, kuid see on juba teine teema.

[Alts]

Kes inglise keeles pikemat lugemist ei pelga, neile siin kogu see plii bensiini sisse sattumise ja sealt väljavõtmise lugu.
http://ateupwithmotor.com/sports-cars-an...oline.html

[Wiki432]

suure oktaan arvuga bensiini liiter sisaldab rohkem energiat, kui madala oktaan arvuga bensiini liiter

Kust sellised andmed pärinevad?

[phyl]

suure oktaan arvuga bensiini liiter sisaldab rohkem energiat, kui madala oktaan arvuga bensiini liiter

Kust sellised andmed pärinevad?

Heh, sain enda veast aru,

Parandan ennast.

Bensiini liiter sisaldab ühepalju energiat olenemata oktaan arvust, kuid kõrgem oktaan arv lubab mootori surveastet tõsta ja segu natuke lahjemaks lasta tänu millele käib vingem pauk silindris.

[zazik]

suure oktaan arvuga bensiini liiter sisaldab rohkem energiat, kui madala oktaan arvuga bensiini liiter

Kust sellised andmed pärinevad?

Heh, sain enda veast aru,

Parandan ennast.

Bensiini liiter sisaldab ühepalju energiat olenemata oktaan arvust, kuid kõrgem oktaan arv lubab mootori surveastet tõsta ja segu natuke lahjemaks lasta tänu millele käib vingem pauk silindris.

Kui juba paugud käima hakkavad (eriti valjud paugud), siis on asi juba habras, siis juba detoneerib

[mossepower]

Kõrgema oktaaniarvuga bensiinil on põlemise kiirus aeglasem, see aitabki detonatsiooni e. plahvatust ära hoida. Surveastet saab seega koos oktaaniarvuga vastavusele detonatsioonikindlalt tõsta. Kui õieti mäletan siis oktaaniarv näitas mitu % sarnaneb kütus isooktaanile (detonatsioonikindlaim vedel süsivesinik). 0 % vastas vist pentaanile.

Ise ei ole veel näinud ega kuulnud, et kellegil oleks 95 tõttu klapipesad v. klapid ära põlenud. Kui endal peaks ära põlema siis otsiks sobivad 92+ bensiinile klapid ja pesad ning laseks need paigaldada. Peaks mure murtud olema.

[valdy]

Kõrgema oktaaniarvuga bensiinil on põlemise kiirus aeglasem, see aitabki detonatsiooni e. plahvatust ära hoida. Surveastet saab seega koos oktaaniarvuga vastavusele detonatsioonikindlalt tõsta. Kui õieti mäletan siis oktaaniarv näitas mitu % sarnaneb kütus isooktaanile (detonatsioonikindlaim vedel süsivesinik). 0 % vastas vist pentaanile.

Ise ei ole veel näinud ega kuulnud, et kellegil oleks 95 tõttu klapipesad v. klapid ära põlenud. Kui endal peaks ära põlema siis otsiks sobivad 92+ bensiinile klapid ja pesad ning laseks need paigaldada. Peaks mure murtud olema.

Nüüd on selge. Pliibensiini mootori klapid põlevad ära küll ja ilmselt selle pärast et valutuli veel silindris kui klapp juba avaneb. Seepärast ka see süüte keeramine et ennem jõuaks ära põleda kui klapp lahti läheb. Tänud selgituste eest.

[valdy]

Mootorit kokku pannes selgus et need klapid mis rohkem olid põlenud olid hoopis sisselaskeklapid. Kuidas seda seletada. Tulge appi tarkadeklubi.

[valdy]

Paisumispilu oli, nagu ette nähtud 0.25 aga seda võis väheks jääda. Ega teda ju kuuma mootori peal mõõda. Võimalik varjant. Aga mis juhtub kui paisumispilu on liiga suur?

[phyl]

Mootorit kokku pannes selgus et need klapid mis rohkem olid põlenud olid hoopis sisselaskeklapid. Kuidas seda seletada. Tulge appi tarkadeklubi.

1. Klapipesa tööpind liiga lai. (mis juhtub kui tahma jupp jääb kahe metall pinna vahele? Selle pärast peab tööpind olema kitsas.)
2. Klapid ei olnud "tihedad" - halvasti sooveldatud või töötunde oma jagu, et klapipesa ja klapp ära kulunud.
3. Tehase praak - klapipesa kehvasti paigaldatud või klapi juhtpuks viltu.
4. Klapp kõver - 0,1 mm on silmaga raske märgata.
5. Materjali viga
6. Seadistamise viga - nuka faas/ajastus vale.

Ideid/teooriaid võib mitmeid välja pakkuda, kuid mis täpselt juhtunud oli, on neti teel raske öelda.

[Wiki432]

MIHKEL NAAMS, Tallinna Kõrgema Tehnikakooli professor

Tunduvalt rohkem kardetakse pliivaba bensiini kasutamisel mootoris tekkivaid probleeme, nagu väljalaskeklapi pesa, väljalaskeklapi ja kolbide purunemine jne. Sellel kartusel on teatav mootoritehnika arengu ja ka mootorikütuste tootmise tehnoloogia arengu ajalooline taust ning mõneti on mõjunud ka aastatetagused pliibensiini ülistavad reklaamitrikid.

Tõsi, mõnes riigis on vanade sõidukite mootorites nüüdisaja pliivaba bensiini kasutamisel ette tulnud väljalaskeklapi pesa kulumist (purunemist).

Miks väljalaskeklapi pesa kulub

Klapipesa kulumise põhjuseks on esimeses faasis raudoksiidkile või raudoksiidi osakeste moodustumine, kui kuumad gaasid pärast põlemist üle palja klapipesa heitgaasisüsteemi voolavad, tekitades kuumgaasi korrosiooni. Klapi sulgemisel pressitakse need ühendid sulgemise survega, aga veel rohkem järgneva põlemistsükli survega klapi ja klapipesa tihendatud pealispinnale. Seejuures moodustuvad oksiididest kõvemad ühendid, kusjuures klapi sulgemispind omandab lihvketta (käia) sarnase iseloomu.

Järgmises faasis võib klapi sulgemise aksiaalse liikumise, samuti rotatsiooni tõttu esineda «pehme» klapipesa abrasiivne kulumine. Mahahõõrutud raud-oksiidi osakesed mõjuvad seejuures abrasiivkomponentidena, kusjuures esmalt väheneb ainult klapivahe.

Sellest tingitud vähest võimsuskadu juht tavaliselt ei märka. Kui klapivahet enam ei ole, mida ka hüdrotõukur pikaajaliselt takistada ei suuda, ei sulgu klapp enam nõutava survega klapipea ja klapipesa vahel, ei suuda seega põlemisprotsessil vastuvõetud soojust klapipesa juures ära anda ning põleb ära.

Selle tagajärjeks võivad olla tõsised mootorikahjustused nagu näiteks klapipea rebenemine, mille tulemiks võivad olla nii põlemiskambri kui kolbide vigastused. Selliste kahjustuste teket välditi etüülitud ehk pliibensiinide kasutamisega.

Pliibensiinist tekkivad pliiühendid takistavad klapi ja klapipesa kulumist kahe kombineeritud efektiga. Esiteks vähendavad klapi tihenduspinnal ja klapipesas sadenevad pliioksiidid ning pliihalogeenühendid hapniku juurdepääsu rauda sisaldavatele pesadele ja klappidele, vähendades sellega kuumgaasi korrosiooni. Teiseks vähendatakse pliikelmega kui tahke määrdeainega hõõrdumist, vähendades ühtlasi abrasiivkulumist.

Tänapäeval kasutatakse insenerikeraamikat

Nüüdisajal kasutatakse mootoriehituses moodsaid materjalikooslusi ja pindeid. Nii on tarvitusele võetud insenerikeraamika nagu räninitriidid ja ränikarbiidid. Klapipea tööpinnale ja klapipesale kantakse kuuma- ning kulumiskindlad pinded, kasutatakse keraamikaga vääristatud mootorikolbe, küllalt palju kasutatakse komposiite ja tõhusaid termotöötlusviise.

[Talupoeg taluja]

Aga mis juhtub kui paisumispilu on liiga suur?

Vaat,midagi hullu ei juhtugi. Lihtsalt hakkab kõrva peale käima.... aga igaljuhul hulga parem variant,kui liiga väike vahe. Tiksumine ei tee mootorile midagi paha. See annab hoopis märku,et vahe liiga suur. Väike vahe ei anna kahjuks endast üldse märku. Pigem saad teada siis,kui asi juba untsus.

[Katkine Kolb]

Kui mootor on ette nähtud töötama petroolil,pole seal pliiga mingit pistmist-petroolisse ei ole etüülvedelikku kunagi lisatud.
Olen läbinud 1967.a ehk pliibensiini kõrgaja autol kaasaegse pliivaba bensiiniga umbes 2oo ooo kilomeetrit.Ainult üks kord sööbisid klapid pesadesse nii,et klapivahed kadusid.Tol ajal oli see bensiin,mis tekitas küünaldele imeliku punase sademe.
Kui klapid-kolvid sulavad,on tavaliselt asi liialt lahjas segus.
Lahja segu tekib sellest,et pliibensiini voolavus on palju suurem kui pliita bensiinil.See füüsikaline fakt on millegipärast enamasti tähelepanuta jäänud.
Minu praktika ütleb,et kui pliibensiini jaoks oli karburaatoris düüs nr 180,tuleb pliivaba jaoks panna nr 220-240,siis peaks mured kaduma.
Düüsi läbilaskevõime suuruse muutus on muidugi igal mootoril erinev-kes juba viitsib vanakestega jännata,peaks katsetustega hakkama saama küll.

[valdy]

Kui mootor on ette nähtud töötama petroolil,pole seal pliiga mingit pistmist-petroolisse ei ole etüülvedelikku kunagi lisatud.
Olen läbinud 1967.a ehk pliibensiini kõrgaja autol kaasaegse pliivaba bensiiniga umbes 2oo ooo kilomeetrit.Ainult üks kord sööbisid klapid pesadesse nii,et klapivahed kadusid.Tol ajal oli see bensiin,mis tekitas küünaldele imeliku punase sademe.
Kui klapid-kolvid sulavad,on tavaliselt asi liialt lahjas segus.
Lahja segu tekib sellest,et pliibensiini voolavus on palju suurem kui pliita bensiinil.See füüsikaline fakt on millegipärast enamasti tähelepanuta jäänud.
Minu praktika ütleb,et kui pliibensiini jaoks oli karburaatoris düüs nr 180,tuleb pliivaba jaoks panna nr 220-240,siis peaks mured kaduma.
Düüsi läbilaskevõime suuruse muutus on muidugi igal mootoril erinev-kes juba viitsib vanakestega jännata,peaks katsetustega hakkama saama küll.

Väga kasulik teada. Mida aga varasemast eelsüütenurgast arvata? Tahaks praktiku arvamust. Pean ikkagi seda mootorit ju kaasaaegse bensiiniga toitma.

[Katkine Kolb]

Süütemoment ikka nii nagu tehases ette nähtud.Liiga varane lõhub kolvi ja kepsusaaled,liiga hiline kuumendab kogu kupatuse üle ja jõud kaob mõlemal juhul.