[Tsistern]

Oli too 2011 talv ja maakodul vajutas lumeraskus otsaseinast palgid välja.Nüüdseks on asi juba päris hull, sest maja on laudaga kokku ehitatud.Ja laut kisub maja kaasa.Kuna aampalkide otsad mädanenud Oleks vaja seinad kokku vedada Kas saab kokku vedada kui vana katus on peal ? Hiljem paneks uue katuse .

[Mufff]

Kõike saab teha.Ristpalkmaja on väga kerge nii tõsta kui parandada. Põhiline tööriist mida vajad on suur tungraud.

[kopraonu]

Olukorda aitab kergendada ka see,kui lükkad lume katuselt alla. Muidu sula ilmade tulekuga avaldab see veel rohkem raskust, mädadele seintele.

[motamees]

Tross ja vints abiks.

[Tsistern]

Ma mõtlesin seina pikkuses panna karpraua millel on poldid läbi pandud ja sirge seina järgi väljavajunud osa paika tõmmata ?

[h2rra]

Hammaslatiga ja küljelt tallaga tungraud...lollikindel...saab kasutada nii lükkamisel, kui ka tõmbamisel. FÜÜSIKA.
http://nagi.ee/photos/pildidplatsil/1351...et/240872/

[motamees]

Jäme pruss või palk on tõmbamiseks tugevam. Pärast paikasaamist pane siis raud.
Maja ehitusest oleneb, kas julged tervest seinast tõmmata. Me tõmbasime kuuri kaugemalt jämeda puutüve küljest. Muidu võid äkki maja hoopis ära lõhkuda.

[PlyVal64]

Esiteks peaks kirjeldama maja. Ok, saame aru, et tavaline ristpalkmaja. Kas nurgad on mahalõigatud tappidega või klassikaline ristpalkmaja nurk?
Aampalgid peaks klassikalise lahenduse puhul ju külgseinasid koos hoidma, otsaseinale toetub vaid viimane sarikas ja vanakooli maamajal kerge laudissein. Kui selline lahendus otsaseinast juba palke väja vajutab, on asi ikka tunduvalt rohkem mäda, kui üksik aampalgi ots. Pigem on mullaks muutumas alumine palgirida või laguneb vundament suure raskuse all ja kogu vajumise jõud eskaleerub tugevasse otsaseina. Seina sirgeks tõmbamine on üks pool asjast, tähtsam on aru saada läbi vajumise koht ja see altpoolt postidega fikseerida. Kui viiluga risti otsasein kummi läheb, tähendab see, et läbi vajub tegelikult viiluga paraleelne sein.

Kui aampalke kohe vahetada ei saa/taha, siis soovitaks nende vahele panna tõmmid. Täitsa tavaline M12 keermelatt tõmbab kenasti maja kokku tagasi ja kestab terve igaviku. Kiirlahendusena suured koormarihmad. Aamide otste vahetamisest pääsu ikkagi pole. Ning ajutise lahendusena pane peale laialivajumise fikseerimist tugipostid penni ja sarika ristumise alla, mis hakkab koormust ühtlasemalt maapinnale jagama, võttes suure osa seintekoormusest enda kanda. Nagu aru saada, siis vajub mitte-eluruum, kus vist vahelage ei ole? Ning üldse esimese asjana tuleb katus lumest puhastada.

[Tsistern]

Palkide kohta pean uurima, sest pole nendega varem kokku puutunud.


M 12 keermelatt tundub jõle nõrk olema Panen kindlasti natuke jämedama.

Aampalkidega on veel omamoodi ooper kahel on veel enne tapi otsi mõrad sees, Hetkel hoiab veel neid üleval paar tuge. Kui saaksin lauda osa kokku tõmmata siis jääb ära maja laialivajumine. Eks laudal oli sindelkatus kust ei taha lumi maha tulla. See vajumine on 1 korstna kka vildakile tõmmanud mis sellega tuleks teha? Sealt kus Viltu uuesti laduda?


Suured tänud kõikidele abistajatele!

[IIIFFFAR]

Kokkuvedamisel vaata ette, et ülearu ei pinguta...võib juhtuda, et hakkab aegapidi alt, vundamendi pealt laiali valguma. Endal nisike asi juhtunud. Miski 15-17a tagasi uued aampalgid ja tõmmitsad aga tiba vali sai. Nüüd vaja millaski jälle tegeleda asjaga ja alt ka korda saada.

[Tsistern]

Klaialivajumise fikseerimist tugipostid penni ja sarika ristumise alla, mis hakkab koormust ühtlasemalt maapinnale jagama, võttes suure osa seintekoormusest enda kanda. Nagu aru saada, siis vajub mitte-eluruum, kus vist vahelage ei ole? Ning üldse esimese asjana tuleb katus lumest puhastada.
[/quote]

Ohh! Eluruumidel polle suur häda midagi aga maja seinab on vajunud just selle pärast looka ,et ei ole aamtaladel otsi mis maja koos hoiab. Eluruumi on vist veel õnneks puutumatta aga, See tähendab ,et ma pea kaks küljeseina kokku vedama ja ühe otsaseina aga otsaseinal on juba 2 palki puudu. Majakatuse juurest on tõmmanud vist ka juba lauda poole viltu. ,et kas siis on maja sarikad ka osaliselt läbi või pesadest väljas?

Lumekoristamine katuselt on väga kahtalane kuna kardan ,et katus hästi ei kanna,

[Talupoeg taluja]

Endal kõik tõmmitsad tehtud 16 mm. varrastega. Alla selle pole mõtet jamada. Ja igale poole sobib kobasid lüüa,kuhu aga saab ja on vaja. Seda tehti juba vanasti. Ei pea häbenema. Jõudu!

[diesel]

mul siin lähiümbruses ainult püstise otsaga viilkatused ja vast seetõttu pole ka otsaseina ää vajumist kohanud. aga ühel naabril vajutas sama lumi küll rehealuse poolse katuse sisse. seal ka teemaks mädad aampalgid ja lubjaliivaga laotud seest tühjad seinad vajusid samuti laiali. alul jäi asi poolde vinna. pandi igasugu poste alla ka toetama, aga näis väga kahtlane. siis saeti üks sarikas enne eluruume laudis altpoolt läbi. no ja kevadepoolt läkski kogu ots laiali. eluruumidele jäi viisakas katus alles.
kui sul seal lage vahel pole, siis äkki saad ka maast toetama panna mingeid palke all. võimalusel ehk viltu, et külgliikumisele vastu töötaks.
mis aga poltidega kokku tõmbamisse puutub, siis minu osmik on juba aastakümneid poltide najal seisnud. kunagi pandi eterniit vanale pilpale otsa ja siis tuli veel raske lumega talv ja rehetoa kohalt, kus pennid on hästi kõrgel, vajus katus laiali. rehetuba ise on ju nagu eraldi maja suure maja sees ja selle kohalt siis sarikad toetasid otsapidi ainult seinajoonel jooksvale üksikule palgile ja siis pole ime, et asi laiali vajus. sarikatel on küll hambad ka rehetoa seina peale toetamiseks, aga polnud neistki abi. igatahes oli katuse hari keskelt tubli meeter alla vajund ja räästad siis jällegi küljepeale punnis. tagantpoolt seda süvendit pole ja seal oli välimise seina ka eemale painutanud.
eks sellises olukorras tuleks kõik maha võtta ja uuesti ilusti püsti panna, aga polnud toonagi võimalusi ja vahendeid asja tegemiseks ja nii võeti abiks 16mm pikad poldid ja tõmmati seinad jälle koomale. kuna osa sarikaid on hambast siiani väljas ja nad lösutavad niisama seinapalgi peal, siis on kasutatud ka pulgapingutiga mitmekordset traati, mis sarikate vastaspooli ühendavad ja ei lase laiali vajuda. tegelikult on kõik vildakas aga kui väga teraselt ei vaata siis on hari ja räästad enam vähem sirged.
kuuteistkümneste poltide otsas on pikad mutrid ja toeks suured seibid ja nende all 5x10 prussidest meetrised jupid toetuspinna suurendamiseks.
põhiline moment aga oli selle tõmbamise kestvusega. alul suure hooga venitama hakkamine ei meeldinud majale sugugi. siis sai hoog maha võetud ja läbi terve suve sai iga päe ring või paar mutritele peale keeratud. iga keeramise järel maja paukus mõne tunni jooksul ja kigises veel pikemalt. eks oleks mulgi vaja hädasti osa aampalke vahetada ja paarist kohast ka seinapalke veidi, aga ei ole tegijat kuskilt leidnud. tuleb seega samamoodi edasi lasta, kuni majal lõplikult aeg läbi saab.
ahjaa, kokkutõmbamisest meenub ka ühe vana sauna punnis seinte kokku vedimine. seal pidi ka pikka aega tegema. meenub kellegi seletus, et kui asi on tasahilju laiali läind, siis on palgid looka paindunud ja tagasi sirgeks painutamiseks on samuti palju aega vaja. kähku tõmmates liigub palk tervikuna ja lükkab miskit muud kuskilt paigast ää. kõlab loogilisena küll justkui.

[IIIFFFAR]

Endal kõik tõmmitsad tehtud 16 mm. varrastega. Alla selle pole mõtet jamada. Ja igale poole sobib kobasid lüüa,kuhu aga saab ja on vaja. Seda tehti juba vanasti. Ei pea häbenema. Jõudu!

Kuule, selle kaheteistkümnese vardaga võib ka selle vana palgirisu lõdvalt propelleriks vedada ja ega ta sittt ennem järgi anna ku need palgid sääl.
Muidugi seina läeb see, mis vene ajast põõsa vilus võtta on, olgu või kolme- neljakümnene kui keermelõikaja ka leiab. Neid litse lihtsalt raskem kruttida ja pärast tõsta.
Aga kobasid muidugi kui uut tegema ei hakka ja eesmärgiks lihtsalt vana veel mõnikümmend aastat püsti hoida.

[pen.skar]

Vanasti armastati laepeale liiva vedada. Omal ajasin kõik maha ja k.vill asemele. Alla ja peale tuuletõkke(mitte niiskustõkke) paber ja maja nagu ohkas. Kergem ka vajadusel tungraudadega majandada. Tselluvillaga- tulekindlus? Ksf Tsisternil ikka peramine aeg uut maja kõrvale ehitama hakata.

[IIIFFFAR]

Vanasti armastati laepeale liiva vedada.

Liivagagi lugu. Tuleb kohalikke vanamehi kuulata. See küll teisest ooperist, ehk siis põranda alt.
Pärnu lähistel rannikul näiteks olla väidetavalt nende meeste majad ära mädand, kes põranda alla Potsepa liiva tõid. Kes vanamoodu rannaliivaga tegid, noil palk kõliseb veelgi...
Olla tolles karjääris miski paha seen sees. Linnamehed ei teand sest jutust midagi aga kohalikku rannarahvast kuulates, kel paarisaja aasta vanused tared kõrvuti....... Võta sa kinni ?

[Talupoeg taluja]

Vanasti armastati laepeale liiva vedada. Omal ajasin kõik maha ja k.vill asemele. Alla ja peale tuuletõkke(mitte niiskustõkke) paber ja maja nagu ohkas. Kergem ka vajadusel tungraudadega majandada. Tselluvillaga- tulekindlus? Ksf Tsisternil ikka peramine aeg uut maja kõrvale ehitama hakata.

Meie kandis osadel majadel laepeale savi vinnatud,kuid enda kodutalu pööningul lausa muld. Maja sai 40 aastal valmis.
1875 aastal ehitatud ühel kivihoonel savi 30cm. laele veetud. 20 ndate lõpu majal kuskil 20 cm. savi seljas. Sellise raske koorma all talad lausa ägavad...... Nüüd kerged villad....aga kuidas sooja peab ja müra,seda veel ei teagi..... Pole kuulnud teistelt.

---

Endal kõik tõmmitsad tehtud 16 mm. varrastega.

Kuule, selle kaheteistkümnese vardaga võib ka selle vana palgirisu lõdvalt propelleriks vedada ja ega ta sittt ennem järgi anna ku need palgid sääl.
Muidugi seina läeb see, mis vene ajast põõsa vilus võtta on, olgu või kolme- neljakümnene kui keermelõikaja ka leiab. Neid litse lihtsalt raskem kruttida ja pärast tõsta.
Aga kobasid muidugi kui uut tegema ei hakka ja eesmärgiks lihtsalt vana veel mõnikümmend aastat püsti hoida.

Nende peenikeste varrastega ei ole mõtet jamada,saad veel vasta pead,kui pooleks lendab...

[v126]

Ehitusfoorumist mõni kild.

Säästva Renoveerimise Info­keskuse juhataja Tarmo Elvisto kinnitusel on vahelagede remontimise tüüpveaks vana soojustuse liiga kergekäeline välja kandmine. “Mõeldakse, et viime vana välja ja uue tänapäevase soojustusvilla asemele, aga see pole näiteks heliisolatsiooni seisukohast sugugi alati õigeim lahendus. Lubja ja liiva või lubja ja saepuru kihi välja kandmisel ja lihtsalt villaga asendamisel muutub läbikostvus nii mõnigi kord ootamatult suureks,” lausub Elvisto.

Ka Saint-Gobain Isover Eesti ASi müügiesindaja Indrek Sniker rõhutab, et vanade vahe­lagede renoveerimisel ei tasu vahelaest liiva eemaldada, kuna liiv aitab summutada teisest ruumist kostvaid madalaid sagedusi. “Klaasvill summutab keskmisi ja kõrgeid sagedusi. Kui nüüd tahetakse saada helipidav puitvahelagi, siis tuleb väga korralikult ehitada, kasutada elastsete sidemetega kipsikarkasse, elastseid kummitihendeid. Ujuvpõrandate korral ei tohiks unustada, et n-ö ujuv osa tuleks eraldada ka külgnevatest seintest,” selgitab Sniker.

Tarmo Elvisto kinnitusel tasub vana liiv sisse jätta ka raskuse tõttu. ”On juhtunud, et kogu liiva eemaldamisel tahavad raskuse alt vabanenud vanad talad end rohkem sirgu ajada ning ajavad segamini konstruktsiooni.

Laetalade täidet ei tasu enneaegu kõrvaldada

Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo A. Elvisto hoiatab katusekorruse rajamisel vanale pööningule ülemise korruse laetalade vahelt liiva-lubja- või lubja-saepurutäite mõtlematu väljaviskamise eest.

Sellist täidet peetakse tihti ekslikult tarbetuks ehitusprahiks. Tegelikult tähendab sellise isolatsiooni kõrvaldamine suuri soojakadusid läbi vahelae ja läbikostvuse suurenemist.

Veelgi hullem sellise vana täite kõrvaldamisel on oht, et talade aastakümnetega saavutatud paine võib nüüd raskuse kadudes järele anda. Selle tulemusena talad kummuvad, kuid see võib põhjustada ka lausa nihkeid maja seintes tervikuna.

[IIIFFFAR]

Vanasti armastati laepeale liiva vedada. Omal ajasin kõik maha ja k.vill asemele. Alla ja peale tuuletõkke(mitte niiskustõkke) paber ja maja nagu ohkas. Kergem ka vajadusel tungraudadega majandada. Tselluvillaga- tulekindlus? Ksf Tsisternil ikka peramine aeg uut maja kõrvale ehitama hakata.

Meie kandis osadel majadel laepeale savi vinnatud,kuid enda kodutalu pööningul lausa muld. Maja sai 40 aastal valmis.
1875 aastal ehitatud ühel kivihoonel savi 30cm. laele veetud. 20 ndate lõpu majal kuskil 20 cm. savi seljas. Sellise raske koorma all talad lausa ägavad...... Nüüd kerged villad....aga kuidas sooja peab ja müra,seda veel ei teagi..... Pole kuulnud teistelt.

---

Endal kõik tõmmitsad tehtud 16 mm. varrastega.

Kuule, selle kaheteistkümnese vardaga võib ka selle vana palgirisu lõdvalt propelleriks vedada ja ega ta sittt ennem järgi anna ku need palgid sääl.
Muidugi seina läeb see, mis vene ajast põõsa vilus võtta on, olgu või kolme- neljakümnene kui keermelõikaja ka leiab. Neid litse lihtsalt raskem kruttida ja pärast tõsta.
Aga kobasid muidugi kui uut tegema ei hakka ja eesmärgiks lihtsalt vana veel mõnikümmend aastat püsti hoida.

Nende peenikeste varrastega ei ole mõtet jamada,saad veel vasta pead,kui pooleks lendab...

Enne kui pooleks läeb, oled kõhuli palgirisuhunniku otsas..

---

Mõni mure. Puitmaja "elab" ja jääb seda alatiseks tegema.
Lihtsalt pole vaja üritada teda jäikade materjalidega hermeetiliseks tegema hakata. Taolised ühendused annavad tõesti päris kindlasti järele.

[Tift]

Ehitusfoorumist mõni kild.
Säästva Renoveerimise Info­keskuse juhataja Tarmo Elvisto kinnitusel.....blaa-blaa-blaa...

Tegelikult on see ...mitte just tark jutt, pigem neile, kes asjast kriipsugi ei tea. Igale majale (puitmajale ) on kergenduseks selle vana saasta eemaldamine. Kasutati ju seda, mis kohapeal maas vedeles - muld, liiv, savi, põhk, hein, saepuru... Ei pand seda kakka keegi lae peale selleks, et heliisolatsiooni tekitada .
Saast maha taladelt alati! Aga tagasiehitamisel tuleb olla mõistlik ja kasutada selliseid lahendusi, mis tagavad rahuldava heliisolatsiooni ja soojustuse. Materjalid on olemas, lahendus peitub inimese kõrvade vahel, kui mitte endal ei leidu, siis küsi teadjatelt.