[xyzwt]

Mujal maailmas "nokitsetakse" selliste projektide kallal, kuidas vana auto turbo muuta auruturbiiniks - kuna ma ei leidnud siit sellise rõhuasetusega teemat, siis saigi selline teema loodud.

Põhimõtteliselt on auto mootorist turbosse suunduvad jääk-gaasid "rõhu all olev veeaur", ning samasugune veeaur on ka aurugeneraatorist väljuv rõhu all olev aur.

Paljud kasutavad oma garaazi/töötoa kütmiseks puudega köetavat ahju - sellistele ahjudele oleks üsna lihtne lisada paksuseinalised torud, mis hoiaks töös auru-generaatorit - aurugeneraatori auru abil saaks aga panna ringi ajama auto turbot.
Nii oleks lisaks soojusele olemas ka mehaaniline energia seadmete käitamiseks.

Nii saadavat pöörlevat liikumist saaks kasutada mitmeti:
1) Elektri tootmiseks dünamo/geneka abil.
2) Suruõhu tootmiseks kompressori abil.
3) Hüdraulika-süsteemide käitamiseks õlipumba abil.
4) Autode ja traktorite liikuma panemiseks otsese mehhaanilise ülekande abil.

Saksa Ebays on müügil vanade autode töötavad turbod 100 euro ringis - ilmselt on ka Eesti lammarites sarnase hinnaklassiga vanasid auto turbo-seadmeid saada.



Nüüd võiks "sõnajärje" üle anda praktikutele: milliste automudelite vanad ja odavad turbod omavad veel mingit talutavat resurssi auruturbiini jaoks?
Kui suurt sisendrõhku (2-10 atmosfääri/baari) need turbod taluvad, kui suured on neil pöörded ja väljundvõimsus?

Ilmselt on erinevate sõiduautode turbote võimsuses väga suured erinevused: alates lahjast Ford Sierra turbost, kuni Porsche & Ferraari tippmudelite võimsate turboteni välja.

Samuti võiks praktikud öelda kas turbo väljundvõlli külge kannataks "otse" panna elektrigeneraatorit, õlipumpa, kompressorit, või käigukasti mootori poolset sisendit - või tuleb pöörete alandamiseks ja pöördemomendi suurendamiseks vahele panna mingeid reduktoreid, hammasratta ülekandeid ja rihmadega üleknadeid.

Võimalikud auruturbiinide rakendused saaks eristada võimsuste järgi:
1) 1-3 KW nö "garaazi-ahvile" suruõhu ja elektri tootmiseks.
2) 5-15 KW igasugu puu saagide, tükeldajate, mobiilsete saekaatrite, auru-võrride, auru-buraanide, jne käitamiseks.
3) 20-60 KW igasugu Belarusi taoliste väiketraktorite ja sõiduautode käitamiseks: nii otsene rataste liikumine, kui Jumz'i kopa hüdrosüsteemi käitamine.
4) 100-200 KW igasugu roomikutega ekskavaatorite, harvester/forwarder tüüpi metsamasinad, kamaz tüüpi suuremad veoautod,jne.


Ühesõnaga kui selline veidi teoreetiline teema loodud on, siis saab ehk mõni nokitseja siit ideid ja inspiratsiooni mõne mõistliku seadme või projekti teostamiseks aurujõu abil.

[Aspelund]

See kõlab sellise "teen peedist pesumasinale trummli" tüüpi ideena.

Alustuseks võiks ju teha kalkulatsioonid selles osas, kui palju ja millise survega on vaja auru toota, et selline turbiin tööle hakkaks, palju maksab ahi, mis suudab ohutult sellise koguse auru toota ning kogu muu kaadervärk, mis on vajalik auru jõudmiseks turbiini. Aurul on jõudu, ning nagu näitavad mitmed tükkideks lennanud katlad ning kalmukünkad, on tema puhul vaja teada, mida teed.

Päris auruturbiinide jõud ju tuleb sellest, et neil on mitu sektsiooni, mitte ainult üks komplekt labasid. Ma arvan oma lolli talupojaloogikaga, et tavalise autoturbo kasutegur ja võimsus on selles osas suhteliselt nigelad

Riputada sinna veel midagi järele? Tõenäoliselt on võimalik ja tehtav, aga ka kas võimsusest piisab? Kui kogu selle vaeva järel õnnestub käima panna näiteks trell, siis on see kokkuvõttes ikkagi läbikukkumine, sest vajaliku koguse auru üleskütmine läheb niivõrd ajakulukaks protseduuriks, et selle asemel on lihtsam juhe seina pista ja töö ära teha.

Ja see masslevinud idee näib Youtube's olevat suisa ühe video keskne teema...seega see väga masslevinud millegi pärast ei ole. Samast turbost reaktiivmootori ehitajaid on ikka kordades enam...

Aga kui tahad tõesti proovida, siis proovi. Ei jää pärast vähemalt kahetust.

[Moto555]

Mujal maailmas "nokitsetakse" selliste projektide kallal, kuidas vana auto turbo muuta auruturbiiniks - kuna ma ei leidnud siit sellise rõhuasetusega teemat, siis saigi selline teema loodud.

Põhimõtteliselt on auto mootorist turbosse suunduvad jääk-gaasid "rõhu all olev veeaur", ning samasugune veeaur on ka aurugeneraatorist väljuv rõhu all olev aur.

Paljud kasutavad oma garaazi/töötoa kütmiseks puudega köetavat ahju - sellistele ahjudele oleks üsna lihtne lisada paksuseinalised torud, mis hoiaks töös auru-generaatorit - aurugeneraatori auru abil saaks aga panna ringi ajama auto turbot.
Nii oleks lisaks soojusele olemas ka mehaaniline energia seadmete käitamiseks.

Nii saadavat pöörlevat liikumist saaks kasutada mitmeti:
1) Elektri tootmiseks dünamo/geneka abil.
2) Suruõhu tootmiseks kompressori abil.
3) Hüdraulika-süsteemide käitamiseks õlipumba abil.
4) Autode ja traktorite liikuma panemiseks otsese mehhaanilise ülekande abil.

Saksa Ebays on müügil vanade autode töötavad turbod 100 euro ringis - ilmselt on ka Eesti lammarites sarnase hinnaklassiga vanasid auto turbo-seadmeid saada.



Nüüd võiks "sõnajärje" üle anda praktikutele: milliste automudelite vanad ja odavad turbod omavad veel mingit talutavat resurssi auruturbiini jaoks?
Kui suurt sisendrõhku (2-10 atmosfääri/baari) need turbod taluvad, kui suured on neil pöörded ja väljundvõimsus?

Ilmselt on erinevate sõiduautode turbote võimsuses väga suured erinevused: alates lahjast Ford Sierra turbost, kuni Porsche & Ferraari tippmudelite võimsate turboteni välja.

Samuti võiks praktikud öelda kas turbo väljundvõlli külge kannataks "otse" panna elektrigeneraatorit, õlipumpa, kompressorit, või käigukasti mootori poolset sisendit - või tuleb pöörete alandamiseks ja pöördemomendi suurendamiseks vahele panna mingeid reduktoreid, hammasratta ülekandeid ja rihmadega üleknadeid.

Võimalikud auruturbiinide rakendused saaks eristada võimsuste järgi:
1) 1-3 KW nö "garaazi-ahvile" suruõhu ja elektri tootmiseks.
2) 5-15 KW igasugu puu saagide, tükeldajate, mobiilsete saekaatrite, auru-võrride, auru-buraanide, jne käitamiseks.
3) 20-60 KW igasugu Belarusi taoliste väiketraktorite ja sõiduautode käitamiseks: nii otsene rataste liikumine, kui Jumz'i kopa hüdrosüsteemi käitamine.
4) 100-200 KW igasugu roomikutega ekskavaatorite, harvester/forwarder tüüpi metsamasinad, kamaz tüüpi suuremad veoautod,jne.


Ühesõnaga kui selline veidi teoreetiline teema loodud on, siis saab ehk mõni nokitseja siit ideid ja inspiratsiooni mõne mõistliku seadme või projekti teostamiseks aurujõu abil.

brr

turbo teeb 200 000 ja peale pööret minutis siis teeb ka oma tööd, mis turbo ülesanne on mootori juures?

Oled sa kursis kui palju mootor tarbib liitrites õhku?

Turbol on laagrid sees , mis on õlitusega ja ka jahutatakse veel eraldi.

Kuumakojast lastakse läbi kuumad gaasid ja turbo võlli ei ole võimalik siduda muu seadmega(takistus)

Samas võiks ahju korstnajala täis ehitada turbiine ja generaatoreid, et tuppa valgust saada.

kompressoriga sa ringi ei aja turbot naljalt, mis point nagu.Kompressor võtab voolu ja omab ka mootorit ja väiksem ei jõua seda niipalju toota kui see turbo teda tööks õgib

Vana turbo reeglina vajab remonti ja tasakaalustamist kui seda üldse võimalik on veel remotida.

Porschet, ferrarit ja lahjat ford sierra turbot võrrelda(mis on neist ka kõige võimsam oma geomeetria ja kubatuuri suhtes) ja tootjad on samad suht aga neid nii võrrelda on suht kohatu, kasutatakse turbokompressorit, mis on reeglina rihmajamiga(jõukadu, takistus) peensusteni generaatorite laagriteni välja

Kiirendus meestel polegi generaaatorit, pole vaja seda käib aku pealt ja teeb oma sõidu ja kes väga peensusteni läheb siis kolvide alla veel vaakumpumbad, mis suure mootori kubatuuri juures väidetavat ka oma olemasolu õigustab(takistuse vähendamine)

heitgaaside koostise pead endale selgeks tegema.



Võta elektrimootor ja generaator, seo rihmag ja tõmba käega, kas jääb käima?
generaator toodab voolu ja elektrimootor ajab ringi generaatorit ja tarbib toodetavat voolu

Kas toimib?

[pen.skar]

Teemaalgataja mõte kasutuses: Ees starter, siis reaktiivmootor turbokompressoriga ja eraldi võllil turbiin planetaarreduktoriga. Töötanud gaasid millegipärast küljelt välja. Mingi suurema värgi käivitusmootor, u Vaz mootori võimuga Hp`sid. Kui see nüüd auruga käima panna- pool vedurikatelt toitma?
       

[Moto555]

[phyl]

Eks see teema on puhas teooria ja arvatavasti praktikas on see mõte surnud sündides.

Auto mootor (2300cc) tarbib 7000 rpm juures MINUTIS umbes 16 000 liitrit õhku (oleneb silindri täiteastmest), kui mootor on üle laetud siis suureneb see kordades.
See on suva, küsimus on see palju heitgaase tekib - teoorias 2 või 3 korda rohkem. (pead ei anna selle info juures)

Kuidas hakkab tööle turbo?

Tekib piisavalt suur rõhk ja gaaside voolavus kiirus (kuuma koja poolel) mis suudab turbo turbiini piisava kiirusega liikuma panna mis muudaks "külma" poole töö kasulikuks.

Nagu eespool mainiti siis tavaliselt peab turbo turbiin saavutama 100-200t pööret minutis (ei lasku peensustesse), et töö oleks kasulik.

Minu küsimus see, et kuidas sa lahendad korstnas ülerõhu teema ja kuidas sa muudad asja nii voolavaks, et see läheb turbiinist läbi. Tavaliselt töötab ahi tõmbe abil - kui sa sokutad korstnasse mingi turbo turbiini siis ahi ei tõmba ja turbot sellega käima ei pane.

Hea näide on juba see, et võta kodus kompressor, lae täis (10 bari) ja suuna suruõhk kuumakoja tiivikule peale, vaata kas hakkab tööle - kindlasti mitte, sest sa ei suuda suunata turbiinile peale umbes 300 liitrit õhku sekundis (väike turbo - 100 HP)

Kui tõesti on soov ehitada endale mingisugune jõu jaam siis lihtsam on ehitada aurumasin valmis - kuid arvestades tänaseid elektri hindu siis aurumasina valmis ehitamine ja töös hoidmine on kallim kui maksta Elektri eest (koos kõikide teenus tasude ja riigilõivudega).

Aga jõudu leiutamisel.

[xyzwt]

Videos toodud turbo tundub olevat mingi "hüper-super" ralli-auto oma (mootori väljalase läheb päeval silmnähtavalt punaseks: reaalsetel sõiduautodel midagi sellist ju pole!).
Seega tuleks otsida võimalikult väikese pöörlemiskiirusega turboseadmeid (a'la 20 aastat tagasi tehtud turbo, mis tõstis VW 2.0 liitrise 40 KW diiselmootori võimsuse 51 KW peale).
Sellistel peaks pöörlemiskiirus olema oluliselt väiksem, kui nad hakkavad mootori 2000 pööret/min juures kasuliku tööd tegema.

Turbo väikeste pöörete juures muutuks mõeldavaks võlli pöörlemisenergia ülekandmine turboseadmest välja.


Kui tõesti ei õnnestu leida ühtegi madalapöördelist turbot, siis tuleks auru abil tavaline sisepõlemismootor liikuma panna: sisselaske klappidest lased 10 atmosfäärise rõhu all olevat 150-200C auru sisse, mis paneb mootori liikuma.


Tasuvuse kohta saaks tuua 2 näidet:

1) Keskmise maja kütmiseks kasutatava katla võimsus on ca 10KW - kui isetehtud aurumasina kasutegur oleks kasvõi 10%, siis oleks 1 KW elektrit "tasuta olemas", ehk elektrit ei peaks ostma.
Kui aurumasina "doonoriks" võtta mingi ca 100 eurot maksev automootori osa, ning oma töö eest endale palka ei maksaks, siis tasuks selline projekt oma tarbeks ära juba mõne kuuga.
Kui aga silme ees hoitakse mingit 10000+ eurot maksvat hüper-super-sportauto turbot või mootorit, ning kodune elektritarbimine on olematu, siis ei tasu selline projekt enast kunagi ära.

2) Igasugu "veoauto mootoriga" masinad (suured laadurid, metsamasinad, jne) kulutavad tööd tehes ca 40 liitrit diiselkütust tunnis - päevas teeks see ca 1000 liitrit, ning aastas 365 tuhat liitrit diislit, mis rahasse ümberpanduna teeks ca 0.5 miljonit eurot aastas masina kohta (küll ja küll on kohti, kus rasketehnika masinad töötavad 24/7 ja 365 päeva aastas).


Ma ei väidagi, et sellised lahendused sobiks igaühele - kuid mõne "paksu metsa vahel" elava nokitseja jaoks võib olla tegu üsna väärtusliku mõtte-arendusega.

[diesel]

siin kuskil foorumisügavustes on ju see jaan tatika teema olemas. miks siis nüüd uue pidi tegema? või kui tatikas ei sobi, siis naljateema ka juba ammu tehtud.

[mlsluik]

Siinkohal olen ääretul pessimistlik antud lahenduse osas, aurumasinate ajastu on lõppenud ning sisepõlemismootori turbot ei saa kuidagi efektiivselt auruturbiiniks kasutada.

Pealegi mina isiklikult garaasinurka aurukatelt ei paigaldaks...

Hullul ja aurul on kõva jõud... ja kui hull auru all on...

[phyl]

[quote='xyzwt' pid='300619' dateline='1358751563']
Videos toodud turbo tundub olevat mingi "hüper-super" ralli-auto oma (mootori väljalase läheb päeval silmnähtavalt punaseks: reaalsetel sõiduautodel midagi sellist ju pole!).
Seega tuleks otsida võimalikult väikese pöörlemiskiirusega turboseadmeid (a'la 20 aastat tagasi tehtud turbo, mis tõstis VW 2.0 liitrise 40 KW diiselmootori võimsuse 51 KW peale).
Sellistel peaks pöörlemiskiirus olema oluliselt väiksem, kui nad hakkavad mootori 2000 pööret/min juures kasuliku tööd tegema.

Turbo väikeste pöörete juures muutuks mõeldavaks võlli pöörlemisenergia ülekandmine turboseadmest välja.


Eksid rängalt turbode töö kohta.

VW ja Audi kasutavad/kasutasid kõik KKK turbo firma toodangut mis on madala kiirusega turbo -120 000 rpm-i. Nende vilede viga on see, et tootlikus on ka väike.

Mootori pöörded ei ole võrdelises seoses turbo omaga.
Just nimelt vanemad turbiinid on halva ehitusega ja ebaefektiivsed - ergo mootor sai 11 lisa kW juurde.

Tänapäeva turbod suudavad kasulikku tööd teha palju vähemate väljalaske gaasidega - labade geomeetria on muutunud paremaks.

Teine asi mida pead endale selgeks tegema on see, et läbi turbiini ei suuna ükski automootor kogu oma väljalaske gaase - saavutatakse kasulik pöörlemis kiirus ja ülejäänud suunatakse westgate-i kaudu mööda. Autol on see kasulik, kuid kui sa tahad kasulikku energiat toota siis möödaminevad gaasid (üleliiksed gaasid) on puhas energia raiskamine ja läbi turbiini ei ole võimalik suunata kuna turbo jookseb kinni (hakkab "surgema").

Videos nähtu (kollektori üle kuumenemine) ei juhtu diislitel, kuid enamus bensiini mootorid mis on üle laetud, neil läheb pika koormuse all kolle punaseks.

Racing mootorid on lihtsalt suurema efektiivsusega (50psi - 3,44bari laetakse peale) tavalised tänava mootorid laetakse üle 10psi - 0,7bariga.
Mootor on mootor lihtsalt efektiivsuse küsimus.

Ühte sa küsisid, kas on võimalik võlli külge kinnitada midagi?
Võid ju kinnitada aga see võll ei hakka pöörlema - kõiksugu mehaanilised ühendused on lisa koormuseks ja turbo turbiin ei hakka oma väikese labade mõjul liikumagi.


Soovitan soojalt lugeda umbes 5 aastat kõiki turbotamis klubide teemasid ja siis mõni raamat ka läbi lugeda "How engine works" jne.
Ja peale seda kui ei ole veel pihta saanud kuidas turbo töötab ja miks ta nii töötab siis noh...

Kiirem ja kasulikum viis on endale (sügavate metsade vahel) ehitada tuule generaator (töötab ja on juba tõestatud, et on kasulik).

Eelnevalt kirjutasid, et kui suudaks endale 1kW tasuta energiat toota siis on juba kasulik - mille baasil saa seda toodad - kui kütad mingit aurukatelt puudega siis ma arvan, et puude hind (maha müümisel) on kõrgem kui kasutegur millega toodad uuesti energiat.

Elektri hind on umbes 5 senti 1kWt eest, ma tahan näha, et sa suudad 5 sendi väärtuses puid põletades toota auto turbo abil 1kWt energiat.

Aga jätkuvalt jõudu leiutamisel ja ära ennast õhku lase.

[Moto555]

Nii.

Audi kkk?

Turbod on erinevad tõesti ja tootjad ja nii oma geomeetria kui kõige muu poolest ja audil on muutuva geomeetriaga turbo(lisalabad turbiini ümber)

Hüper super test pingis-tavaliikluses liiguvad ka selliste punaste väljalasetega isendid aga v.kolekktor on teibi sisse mähitud ja kui piitsutad siis punaseks ta läheb kui on torukollektor ja tavaliselt audi, VW pigem malmisegune.

Teema algatja teooriat kumab läbi innovaatline mõtlemine kuidas saada
energiat seda 5 korda rohkem kulutamata.

Küsi mõnelt ülikooli professorilt matemaatikult näiteks kumb oli ennem kana või muna või kuidas uiversum üldse tekkiud on kogu päiksesüsteem ja mis jama sellega siis...ma huvi pärast küsisin, küsisin teist korda veel mõnus muhe mees vastas, et kurat ma ka koolis spikerdasin ja kõndis muigega edasi

[phyl]

[quote='Moto555' pid='300648' dateline='1358767521']
Nii.

Audi kkk?

Turbod on erinevad tõesti ja tootjad ja nii oma geomeetria kui kõige muu poolest ja audil on muutuva geomeetriaga turbo(lisalabad turbiini ümber)

Hüper super test pingis-tavaliikluses liiguvad ka selliste punaste väljalasetega isendid aga v.kolekktor on teibi sisse mähitud ja kui piitsutad siis punaseks ta läheb kui on torukollektor ja tavaliselt audi, VW pigem malmisegune.

----

Mitte kõik ei ole muutuva geomeetriaga ja audi ei kasuta ainukesena muutuvat geomeetriat - kõik mootsamad DIISEL mootorid mis on üle laetud kasutavad muutuvat geomeetriat, kuid bensukad kasutavad westgate-i süsteemi.

Kollektori teibi sisse mähkimine on selline pool pidane lahendus - kui kolle punaseks läheb, siis teip hakkab ka kärrsamma.

Lähevad malm kolled ka punaseks - tuleb lihtsalt rohkem piitsa anda, eriti veel, kui segu on ka lahja siis ei ole probleem kolle punaseks saada. Malm kolledega lihtsalt ei proovi mitte keegi mootorist jõudu välja võtta ja selle pärast kohtab (punast malm kollet) ka seda vähem.

Eks see kolde ja turbo "kuumakoja" punaseks asjamine ei mõju turbo elueale ka hästi.

Jätkuvalt jõudu leiutamisel.

[xyzwt]

See turbost auruturbiini projekt tuleb kahjuks "jamaks" tunnistada: põhiline häda seisneb turbo liiga suurtes pööretes (100- 200 tuhat pööret minutis), mida ei õnnestuks üldlevinud hammasratastel põhinevate aeglustite abil 100 korda vähendada, saavutamaks mootorite, õlipumpade, kompressorite ja muude seadmete jaoks vajalikud pöörded suurusjärgus 1000-2000 pööret minutis.

Youtube videoklipis õnnestus küll auto turbo veeauru abil "liikuma saada", kuid mingit kasuliku tööd sealt peale õhu kokkusurumise eriti välja ei võluks: pöörded liiga suured.


Seega võiks "auru huvilised nokitsejad" suunata oma mõttetegevuse sellele, kuidas mõni vana bensiinimootor panna auru abil käima, lastes sisselaskest sisse 2-10 atmosfäärise/baarise rõhu all olevat 150C veeauru, ning väljalaskest välja läbitöötatud aur: 1. takt on aur sisse, ning 2. takt on aur välja.
Selliseid mootoreid on tehtud peale IIMS, muutes 2 liitrise 40hj bensiinimootori ca 40hj võimsusega aurumootoriks.

[Wiki432]

Kuigi ka mulle tundub. et kodus bursuika energialt töötava auruturbiini idee tundub Jaan Tatika stiilis, tuleb möönda, et mõned vastasoponentide väited ei pea paika. Üks nendest on näiteks see, et nii kiire turbiini otsast mingit mehaanilist pöörlemist ei saa ära kasutada. Mitmeid aastaid on juba tootmises ja meie teedel sõitmas Scania veokid, millel on nn. Turbo Compound mootorid, kus turbiini jõud kantaks puhtmehaaniliselt jõuülekandesse. Infot näiteks siin ja siin

[karvik]

Suruõhul töötav tsiklimootor vedeleb nurgas. asi ta siis auru peale teha pole. Rooste saab ilmselt olema natuke probleemiks aga töötaks kindlasti. Suruõhu pealt töötades on pöördeid suht tagasihoidlikult aga jõudu piisavalt, et pöördeid muutmata saapatald peeti keerata.

Keskkütte katla külge pigem mitte aurupomm vaid tuleneelaja või stirling .

[phyl]

Kuigi ka mulle tundub. et kodus bursuika energialt töötava auruturbiini idee tundub Jaan Tatika stiilis, tuleb nöönda, et mõned vastasoponentide väited ei pea paika. Üks nendest on näiteks see, et nii kiire turbiini otsast mingit mehaanilist pöörlemist ei saa ära kasutada. Mitmeid aastaid on juba tootmises ja meie teedel sõitmas Scania veokid, millel on nn. Turbo Compound mootorid, kus turbiini jõud kantaks puhtmehaaniliselt jõuülekandesse. Infot näiteks siin ja siin

Kaks eri asja ajad segamini - tööpõhimõte on sarnane, kuid turbo turbiini otsa ei ole sellel süsteemil mitte midagi ühendatud mehaaniliselt.

Vaid on lisa üksus väljalaske süsteemis mis "suudab" anda mingi protsendi enda energiast hoorattale ja vastpidi. Selle turbiini ehitus on teine, kui turbo ehitus.

See jumbstükk on selline kahtlase jõu lisaga. Kui mootoril koormus väike ja heitgaase ei teki piisavalt siis mootor veab tuugalt seda "jõu jaama" kaasa -mingil pöördel, kui tekib piisav rõhk ja gaaside voolavus kiirus siis annab 3-10 protsenti juurde, kuid minu loogikaga on see järjekordne "roheliste" teema kuna see takistab turbol tööd.

Kõige parem on turbo mootoritel peale turbo kuumkoja tiivikut 0 protsenti vastusurvet, sellel süsteemil on umbes sama suur vastusurve kui enne turbo kuumakoja tiivikut. (2-4 bari ja nii 95-100 protsenti)

See süsteem toimib natuke aeglasemal pöördel kaa nii 2-4 korda olenevalt mis turboga võrrelda.

Väljalaske gaase saab ära kasutada, kuid mitte kasutades turbot - selle jaoks peab välja töötama teisuguse turbiini. Nagu see lisa üksus siin rekka mootoritel on.

Kuid jällegi selle turbiini ringi ajamiseks kulub rohkem energiat, kui turbiini teisest otsast kätte on võimalik saada - füüsika.

Kui kuskil on tasuta puid või mingit muud energia allikat mida põletada ja mille põletamise peale ei jookse keskonnakaitse kohale siis andke mulle ka teada!

Jätkuvalt, jõudu leiutamisel.

[Daff]

Mehed, selle Scania Turbo Compaundiga te panite hetkel küll puusse. Seal ei kanta mingit jõudu üle väntmehanismile. See nn. "teine turbo" mis asub allpool ja saab ülekande tagumisest jaotushammasrataste karbist tekitab vaakumi turbos ja kogu väljajaske süsteemis ning tänu sellele on turbo võimeline arendama suuremat efektiivsust. Ta ei pea tegelema heitgaaside surumisega läbi väljalasktrakti vaid saab täiel rinnal pühenduda oma tööle, st, toota suruõhku. Ja seal ongi kogu kala peidus. 420 Hp mootorile andis see seade juure 50 Hp.

Nüüd turbost ja turbiinist. Kuna turbol on ainult üks turbiin sees, siis see seade jääb lihtsalt nõrgaks ja enamus auru läheb vileks. Auru kasulik energia jääb suuremas osas kätte saamata. Turbo labade nurk on dimensioneeritud pöörete saavutamiseks ja mingi erilise jõutarbele pole ta arvestatud. Ilus näide on seesama Turbo Compaund, kui vähe takistust on vaja , et efektiivsus langeks.
Väga ebaefektiivne ja jõuetu kooslus sellise projekti jaoks.

[Timm]

Igasugused iseehitatud aurukatlad unustage kohe heaga ära. Eriti, kui siin mõnel juba 10 atm silme ette tuleb. Jätate enda ja teised terveks.
Ja kui ikka kuidagi ei saa, siis laske paberitega keevitajatel monotube valmistada, see nagu lollikindlam.

Mis puutub aurumasinatesse, siis ühe või kahe rehviga turbiini pole kodustes tingimustes võimatu ehitada ja pakub päris rahuldavat kasutegurit võrreldes kolbmasinatega. Eriti, kui veel kondekas, filtriplokk ja toitesüsteem lisada. Elekter tuleb nii et mühiseb.

[Basilio]

Keskkütte katla külge pigem mitte aurupomm vaid tuleneelaja või stirling .

Täpselt seda ma ka ise tahtsin soovitada, aga sõber Karvik jõudis ette!
Üks (väga ebaefektiivne) lahendus kuumast ahjust elektrit toota on veel termopaar ehk Peltier element. Sama asi toimetab ka autokülmikus. Kui selle ühte külge kuumutada(ahi) ja teist jahutada (külm välisõhk) hakkab elektrit tootma. Tõsi küll, stx vähe, aga Jaan Tatika moodi katust ka pealt ära ei lase.

[Moto555]

Kuigi ka mulle tundub. et kodus bursuika energialt töötava auruturbiini idee tundub Jaan Tatika stiilis, tuleb nöönda, et mõned vastasoponentide väited ei pea paika. Üks nendest on näiteks see, et nii kiire turbiini otsast mingit mehaanilist pöörlemist ei saa ära kasutada. Mitmeid aastaid on juba tootmises ja meie teedel sõitmas Scania veokid, millel on nn. Turbo Compound mootorid, kus turbiini jõud kantaks puhtmehaaniliselt jõuülekandesse. Infot näiteks siin ja siin

brr, otse ju ei kanta! ja kas sa tõesti arvad, et see on kanne mitte väljavõte hoopis???????