Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi

Nii palju, kui aru olen saanud siis paneeli must pind peaks olema matt? Kes milliseid ventilaatoreid õhu juhtimiseks üldse kasutab ?
Vasta

See jäigi mul veidi segaseks. Üldiselt tehakse ju tagapõhi soojust isoleerivast materjalist. Penost jne. See ju soojust ei salvesta ja torudes olevale õhule midagi juurde ei anna? Peegeldav kiht oleks seega parem? Ja kast tuleks vist ikka tihedalt täis panna? Mida rohkem toru - seda rohkem jõuab soojeneda?
Vasta

tasuta energia ideed järgides võiks ventikas olla 12V mingi arvuti ventikas ja toidet saada päikesepaneelist
ehk kui on päikest ja kütab siis ka puhub ja kui pole siis pole ka õhku vaja
Vasta

(25-01-2013, 14:51 PM)MeelisV Kirjutas:  tasuta energia ideed järgides võiks ventikas olla 12V mingi arvuti ventikas ja toidet saada päikesepaneelist
ehk kui on päikest ja kütab siis ka puhub ja kui pole siis pole ka õhku vaja

Mõtlesin sama ideed kasutada, arvuti ventikad, üks puhub sisse teine välja. Päikesepaneeli osas pole ma kindel, tundub maru kulukas olevat praegu? Samas puhumise mõtlesin teha temperatuuri järgi, et näiteks kui paneelis sees on õhk 25+ C siis hakkavad vendid tööle.
Vasta

(25-01-2013, 15:19 PM)omaenergia Kirjutas:  
(25-01-2013, 14:51 PM)MeelisV Kirjutas:  tasuta energia ideed järgides võiks ventikas olla 12V mingi arvuti ventikas ja toidet saada päikesepaneelist
ehk kui on päikest ja kütab siis ka puhub ja kui pole siis pole ka õhku vaja

Mõtlesin sama ideed kasutada, arvuti ventikad, üks puhub sisse teine välja. Päikesepaneeli osas pole ma kindel, tundub maru kulukas olevat praegu? Samas puhumise mõtlesin teha temperatuuri järgi, et näiteks kui paneelis sees on õhk 25+ C siis hakkavad vendid tööle.

no sellise pisikese arvuti ventika võimsus on ehk mõni üksik watt ju
selle ajab käima ikka päris väike patarei
termostaat vahele muidugi
aga päikesepatareiga saab sõltumatu iseseisva süsteemi toimib suvilas ehk garaaziz ka siis kui väline toide puudub
Vasta

(25-01-2013, 14:40 PM)pontu6 Kirjutas:  See jäigi mul veidi segaseks. Üldiselt tehakse ju tagapõhi soojust isoleerivast materjalist. Penost jne. See ju soojust ei salvesta ja torudes olevale õhule midagi juurde ei anna? Peegeldav kiht oleks seega parem? Ja kast tuleks vist ikka tihedalt täis panna? Mida rohkem toru - seda rohkem jõuab soojeneda?
Peno tuleb põhja panna enivei. Kui põhi teha mustaks, siis paned mustaks värvitud pleki peno peale. Kui peegeldav, siis peegel peno peale. Ehk sai nüüd jutt arusaadavam.
Kas kast tuleb täis panna? Kui härral materjali on, siis lase käia. Hõre ja/või reljeefse pinnaga soojusvaheti "võtab" päikest ka mingi nurga alt. Tihe ja tasapinnaline töötab põhiliselt vaid päikesega risti. Kui paneeli päikesega kaasa keerata-kallutada, siis pole vahet. Õhkkütte paneelid on aga reeglina paigal.
Nii et kompromiss.
Kes see siin tahtis arvutiventika paneeli väljatõmbe poole panna? Arvesta siis sellega, et õhu temp liiga kõrgeks ei tõuseks, muidu kärvab vent maha! Mina paneks ikka jahedama poole peale puhuma, kestab kauem.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Vendi valimisega on selline lugu, et peab saavutama õhu liikumiskiiruse nii suure kui võimalik ja paneeli võimalikult palju jahutama toast tuleva õhuga. Kusagilt kunagi lugesin sellist asja kus öeldi tembi vaheks 2-3*C. Enam ei suuda leida seda ja ei ole kindel selle õigsuses aga miks seda vaja oli on põhjus see, et siis pidavat olema paneeli soojus kaod kõige väiksemad kuna paneel jahe ja õhumass kõige suurem mida soojendati.

Enda kogemus oli selline.
Kui oli paneel peaaegu 2m2 siis kaks arvuti venti ei jõudnud piisavalt õhku läbi paneeli imeda, et temp väga hulluks ei läheks. Ma ei tea palju prose vent kuuma kannab aga omas kohas ta nii kuumaks ei lähe kui seal. Edaspidi kasutasin ainut paneeli sissepuhuvat venti mida poes müüakse ja on mõeldud torude vahele ja oli vist 140mm. Võimsust ei mäleta.

Soojustuse kohapealt paneks ma hõreda paneeli puhul põhja vastu hoopis miski tuuletõkke plaadi või midagi sellist sest temp paneelis sulatab peno ja on soojustuskiht kadunud. Nähtud kogetud juhtum.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Veel rumalaid küsimusi:
Kuidas käitub paneel öösel? Vent küll seisab, aga kas külm õhk torust tuppa ei pressi? Või soe õhk toast torusse? Või mis toimub talvel pimeda ja pilves ilmaga?
Vasta

Küsimus ka inimestele kes purkidest ehitavad, millega purgid kokku liimite ja kas see selle suure kuuma käes mingeid keemilisi aure ei levita?

Vastus eelmisele küsimusele, kuna ma ise teen ühte sellist lõputööks, siis endal plaanis asi täis automaatseks teha, koos temperatuuride logimisega, ning samuti klappidega toru sulgeda, kui temp liiga külm.

Ilmselt hakkab kogu kompotti juhtima "Raspbeyy PI" ja väike releeplokk.
Vasta

(25-01-2013, 20:12 PM)omaenergia Kirjutas:  Küsimus ka inimestele kes purkidest ehitavad, millega purgid kokku liimite ja kas see selle suure kuuma käes mingeid keemilisi aure ei levita?
Mul asi alles idee tasandil, aga olen poes vaadanud kasvuhoonele mõeldud "siili-kärssa" ehk silikooni. Kas kellelgi on olnud sellega kogemusi, kas haiseb ja milline on meh. tugevus?
Ega vist n.n. kuuma liimiga kokku ei pane küll! Smile
Üks võimalus oleks fooliumteip, millega torude soojustust kokku kleebitakse. Teadmata on selle käitumine suure kuumaga.
Peno mul veesoojendi all sulanud ei ole, aga kõrgeim temp on olnud 80 kraadi. Mõte kasutada siiski midagi muud, kuumakindlamat, on õige.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Hetkel siis selline seis, põhi sai ka veel alla, ilmselt katan põhja mingi villaga toru alt ja värvin esialgu mustaks.

Tekkis küsimus kas toru jätta spiraalina, et oleks soenemiseks pikk teekond või teha kambrid, kust torud vahepealt eraldi jooksevad, lisan ühe umbmäärase joonise ka? Kumb on effektiivsem ?

[Pilt: k54rjs.jpg]

[Pilt: 6yzfwp.jpg]
Vasta

(26-01-2013, 12:10 PM)omaenergia Kirjutas:  Tekkis küsimus kas toru jätta spiraalina, et oleks soenemiseks pikk teekond või teha kambrid, kust torud vahepealt eraldi jooksevad, lisan ühe umbmäärase joonise ka? Kumb on effektiivsem ?
Minu arvates on küssa selles, kas sa tahad saada suurt hulka õhku 2 kraadi soojemana või väikest kogust õhku 20 kraadi soojemana. Esimesel joonisel on teekond soojusvahetis lühike aga avar. Teisel pikk ja kitsas.
Kui tahad teha tihedat paneeli, millel tagapõhi päikest ei näe, siis on vist parem kasutada sirgeid torusid ja kogumiskaste. "Ussi" on raskem tihedalt pakkida. Sirgeid torusid on hilisema ekspluatatsiooni käigus ka tunduvalt lihtsam puhastada. Ussi ainuke eelis on ehituse lihtsus ja üsna soe õhk ka paneeli väikeste mõõtude puhul.
Nii arvan mina oma pisikese peaga. Smile

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Kusjuures ise ka ei jääks vist selle ussi juurde, kui ma teeks esimese joonise järgi tuleks seda köetavat pinda ikkagi rohkem ja ehitus pole oluliselt keerulisem, paar lauda juurde ning natukene rohkem isoleerimist, proovisin ka vendiga läbi toru puhuda, ilmselt esialgu panengi ta sissepoole puhuma, sest õhk liikus küll väga edukalt, täna vast jõuab ära viimistleda ning jääb üle esimest päikest oodata. Ette läheb praegu 1 tavalien aknaklaas vaatame kuidas vastu peab, ega muidu teada ei saa. Ainus põhjus miks ma ussi kasutaksin oleks see, et ei satu igasuguseid värvi silikoni jms aure sinna torusse.
Vasta

(26-01-2013, 09:28 AM)Basilio Kirjutas:  Peno mul veesoojendi all sulanud ei ole, aga kõrgeim temp on olnud 80 kraadi. Mõte kasutada siiski midagi muud, kuumakindlamat, on õige.

Peno läks sulama muide just veekütte paneelis. Juhtus see ühel tuttaval peale seda kui ringluspump ära minestas. Miskise ühendus koha vahelt vilistas auru. Tegemist oli 6m2 suuruse terastorudest kokku keeratud paneeliga.

Kas see 80*C oli sul vee temp või paneeli sise temp?

(26-01-2013, 12:53 PM)Basilio Kirjutas:  Minu arvates on küssa selles, kas sa tahad saada suurt hulka õhku 2 kraadi soojemana või väikest kogust õhku 20 kraadi soojemana.

Selle loogika pealt on sul vist õigus aga sellisel juhul on eesti nirus talves ussist rohkem lootust sooja saada. Et kui väga niru ilm siis suudab ussi lõpuks läbi voolav õhk saada 2*C juurde aga ilma ussita jahtub äkki väga ruttu kogupaneel ja vent pannakse jälle seisma.
Kastidega on ühtlase õhuvoolu tagamine kõigis torudes ka natuke probleem.

Ja see jutt vist tähendab seda, et tuleb teha loomkatseid ja nüüd ma tean mis ma oma 4m2 plastiga peale hakkan.

Edu!

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

(26-01-2013, 16:04 PM)karvik Kirjutas:  Kas see 80*C oli sul vee temp või paneeli sise temp?
Pigem paneeli sisetemp. Tegelikult oli isegi vist 82*C.
Tekkis siis, kui vedasin ringluspumbale toidet üldsüsteemist. Enne oli akult ja aku sai tühjaks. Lõunaks sain kablad veetud ja temp oli juba sealmaal. Smile
Edasi piinama ei hakanud, et kas auru kah vilistama hakkab. Usun siiski, et viimane lõpp enne 100*C oleks olnud väga aeglane, kuna klaas ühekordne ja soojustus kehvapoolne. Kaod oleksid järsult tõusnud.
Aga kui vaeva näha, siis saab suvise päikesega vee keema küll.

Jutt ussi kohta ka õige. Eks seda sooja ole kõige rohkem vaja siis, kui päike lahja. Ka väide kastidega tuule võrdse jagamise kohta torudes on väga loogiline. Paraku mul vist nii teha tuleb. Kavatsen teha nii õhu sissevõtu kui väljavõtu samasse paneeli otsa. Üksjagu peamurdmist ja katsetamist saab olema, et asi korralikult käiks. Aga ei karda raskusi pioneer! Big Grin
Arvan et kui katsetamiseks läheb, siis panen igale torule temperatuuri anduri külge, LM35 vms ja määndsegi Arduino lugema. Siis peaks reaalajas näha olema, mis toimub. Lihtsam variant oleks laenata või kasvõi osta distantstermomeeter(või kuidas seda laseriga püstolilaadset kanni nimetataksegi?) ja sellega eemalt mõõta.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Katsetan ka ussi ära, keerasin toru sinna veel teistpidi, sai natukene pikkust juurde veel sellele, häirib ainult see tühi ruum, mis tuleb ilmselt läikega saab sealt allapoole ka veel tagasi peegeldada. Ussi lahendus jääb ka sellepärast, et hiljem lihtne maja külge nokitseda.

Millega klaas kinni panna, mõtlesin tavalisi väiksed 90 kraadise nurgaga liiste, aga miski asi peaks puu ja klaasi vahel ka olema mis seda isoleerib?
Vasta

Mina kasutasin küll valmis akent, aga raami ja akna vahe tuli ometigi tihendada. Igas ehituspoes müüdav ukse/aknatihend on igati tänuväärne materjal. Kleebid paika ja peab väga hästi.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Esimene lammas päikse ootel, see valge äär on kuivanud silikon mis pahtlilabidaga siledaks tõmmatud moodustas sellise enam vähem tihendi, kui tuleb uus paneel teen paremini. Valge ääre katan liistuga ära mis ühtlasi hakkab siis klaasi hoidma.

[Pilt: 24oyn0h.jpg]
Vasta

Nagu soolestiku röntgenpilt Big Grin.
Väga hea!


Tekkis purk lahenduse puhul selline uitmõte, et kui purkide vahele ei paneks üldse mingit siili koonu vaid fikseeriks nad niisama sinna kuidagi tihedalt üksteise vastu sest purgi põhi ja kaan sobivad omavahel kokku. See, et seal vahel miskine leke on, ei tohiks ju midagi suurt mõjutada sest kui paneeli sisse puhuda siis piisavalt tihedalt tehtud paneeli tekib väike ülerõhk ja mis ta seal halba ikka teha saab.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Keegi on ebayst päikesepaneele tellinud, või neid elemente millest üks suur kokku panna, kui jah siis kuidas toll suhtub?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne