28-01-2013, 12:28 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 28-01-2013, 12:30 PM ja muutjaks oli
hullmaks.)
poolakas pani talvehommikul mootori tiksuma, käis ära söömas, tõi staabist teekonnalehe ja alles siis asus sõitma katlamaja poole, kus sooja vett radikasse kallata. Selle aja peale aga oli seal mootoris midagi nii läbi kuumutanud,e t jõudu absoluutselt polnud. Kogunes siis kiiresti komisjon kokku, major sam po tõlu(mida iganes see ka ei tähendanud)ja kaasteenijad, kes imejuhtumit analüüsima asusuid. Pikapeale avastasime, et tema gaz66 käivitusüritusel vända abil võib viimast ka kõige väiksema näpu abil ringi ajada. EI mäleta, kes see tark oli, võibolla veel et mina ise, aga diagnoos oli selge, kompressiooni ei ole. Selle sõna peale haaras ähmi täis poolakas pange ja pani jooksu. Kuhu tõttad, hüüdis major talle järele. Kompressiooni järele, hüüdis ajateenija üle õla. Ju ta oli seda vana nalja kuulnud kusagil, kuidas noori autojuhte pangega kompresiooni tooma saadeti, aga vaene mees oli nii ähmi täis, ikkagi vaid pool aastat vanal autol mootor kutu, et esimese ähmiga seda sõna kuuldes meenus vaid, võta pang ja pane ajama. Lugu päädis sellega, et võeti tutikas mootoor ribadeks, poisi vanemad saatsid talle kodust uued kolvid/rõngad ja muu vajalikku, ja ladus mootori uuesti kokku.
Teine juhus, armeenlane vahetas oma UAZikul plokokaane tihendit. pani mootori kokku, käima ei lähe. jälle sama viga, vändaga aja mootorit ringi väikese näpuga. Pika pinnimise ja uurimise peale selgus, vaene mees oli plokikaane poldid lehtvõtmega kinni keeranud, võtsin padrunvõtme, panin sellele taha veel 40cm toru ja pingutasin poldid üle, läks käima nagu hansu viiul.
Tee keetmisega juhtus korra nii, kuna klaaspurgid defitsiit, oli neil ju kalduvus puruks minna kui soe ja külm mingil põhjusel kohtusid, siis sõber poetas selle teadatuntud ja kirjeldatud traktori saadaolevasse plekkanumasse, kus hakkas alles sädemeid pilduma ja plekkpurgist moodustus vahva purskkaev kuniks vesi seintesse keevitatud aukudest välja voolas.
Saadeti ka kaks meest dispatti, oli mingi väljapressimise keiss. No selles ühest mehest lahti saades hingasid kõik kergendatult. Oli sihuke lühikene lastekodu poiss,venelane, aga tsetseeniast pärit, pool aastat teeninud. Magas kasarmu kõige tagumises nurgas, rivistusel käis siis kui tahtis, iga öö tassis dnevalnõi talle köögist praekartuleid. Kui ohvitserid olid läinud ja õhtune rivistus, siis vend loivas oma koopast blatnoide nurgast välja ja käis rivi esimese rea läbi(esimeses reas üldjuhul seisid noored)ja virutas igale mehele rusikaga kõhtu, ka endast vanematele kes esiritta olid sattunud. Seeru, kes rivistust läbi viis, ja muidu oli kõva vend, naeratas ainult virilalt. Selline külma kalapilguga tyyp. tahtis mind panna oma hb-d pesema, ütlesin, et ei pese, tema vastu, kas tead, et ma võin sind tappa, mina vastu, tean küll ja jalutasin minema. Kuigi tema pilk pani ikka judinad mööda selgroogu käima.Eks temaga mul muudki jama oli aga pikapeale mingi respekt tekkis, et murda ta mind lõpuks enam ei üritanud.Aga tõesti, terve rood pelgas seda tüüpi.Teine vend, kes dispatti saadeti oligi tema ohver kes väeosast suure hirmuga putket tegi.