(Seda postitust muudeti viimati: 31-01-2013, 20:50 PM ja muutjaks oli Sillu.)
(31-01-2013, 20:44 PM)deeremees Kirjutas: Eks ta ole jah nii koguaeg arendatakse masinaid edasi.
Äkki keegi oskab öelda millised põllumasinaid tootvad firmad tegutsevad endistes fortschritti aladel. Kindlasti on nad Saksamaal
Minu viidatud hr. Jan Welkerling`i teine raamat just seda teemat käsitlebki. Aga raamatu sisust mingit kokkuvõtet siia riputama hakata -ausalt öeldes väga ei viitsi...
See loogika on Sul muidugi õige, et kindlasti asuvad kõik need ettevõtted Saksamaal.
(Seda postitust muudeti viimati: 31-01-2013, 21:27 PM ja muutjaks oli deeremees.)
Mulle tundub et Fortschritt E 340 on esimesed rattad pandud vedama hüdromootritega
Venelased tegid ka Saksa liikurhekseldi järgi omale Liikurhekseldi. Venelaste silokombaini mark on KCK 100A. Mõlemal on sarnased kabiinid ja üldiselt põhimõte ka sama, aga venelased muutsid kuju teiseks tegid esimesed rattad suunda muutvaks ja tundub olevat ka võimsam mootor peal.
(Seda postitust muudeti viimati: 31-01-2013, 21:55 PM ja muutjaks oli E303.)
1991 -1994 toodeti väikses mahus liikurniidukit E-304 ning kõige moodsamat E-340 valmistati veelgi vähem .Ning isegi saksamaal on need masinad suhteliselt haruldased.
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
(Seda postitust muudeti viimati: 01-02-2013, 19:31 PM ja muutjaks oli pen.skar.)
Mis mootor pandi E 240- vabandan, ikka E 340 peale? Jätkus neile veel D 242? Hüdromootor veoks? Kuidas nad hüdroõli jahutuse lahendasid? Vanematel kettkülgülekanded olid ka eluaegsed, variaatorivärgiga oli rohkem häda. Plunzrite kroompind kulus lapit maha ja siis sõi tihendrõngaid.
Keegi pakkus E 280`l tankimootorit. No siis olen ma mitu aastat trankist olnud...
Ega ei leia jah. Noored ei taha enam selliste masinatega tööd teha ja tulevased noored põllumehed mõtlevad lääne poole. Ise teeks küll sellistega tööd kui endal juba talu pidamine oleks, kuid ma ei tea kas tasub need masinad ära. Varuosi ka eriti enam ei leidu. Kui leidubgi siis vähe
(Seda postitust muudeti viimati: 01-02-2013, 12:36 PM ja muutjaks oli v6sa.)
(01-02-2013, 12:28 PM)deeremees Kirjutas: ...
Ise teeks küll sellistega tööd kui endal juba talu pidamine oleks,
...
Oled Sa teinud pikka päeva vene tehnika kabiinis? Rääkimata mitmest? Ei kõla sedamoodi...
Tuuletõmbus, masinast õhkuv kuumus, parmud, sääsed, tolm... Higi kleebib riided nahale, päeva lõpuks ei ole kohta, kust ei sügeleks... vibratsioon muudab käed ja tagumiku tuimaks....
Egas Tõelised Tööhundid kunagi ilma asjata ka Tõelised Kõrid olnud...
Tund on lahe. Paar tundi - elab ära, kogemus seegi. Aga tunnist tundi, päevast pärva... No ei.
Aga proovida tööd ikka võiks teha nendega saab ikka mingid kogemused. E 281 C ga olen sõitnud aga pole tööd teinud. Selle niidukiga tahaks küll kunagi tööd teha
(Seda postitust muudeti viimati: 01-02-2013, 13:24 PM ja muutjaks oli kopraonu.)
Arvuti kasutajatele on ekraani tagant mõelda, põnev kui tore oleks päev otsa kas Fortschritti liikurniidukis või Belarussi kabiinis tööd teha.Paraku enda kogemused ütlevad,et selleks,et nende masinatega teha 12h tööd päevas, peab olema tugev tervis ja head närvid.
Lagunemine on paratamatus, samas vibratsioon, ving,kuumus ja sääsed ka kabiinis. Võivad nii mõnegi mehe maha murda. Ilmselt sellepärast paljud,sellise vanatehnikaga tööd teha ei saagi. Päris kõike sodi peksta ka ei maksaks, kuid ehk tuleks tõmmata lihtne joon hobiasja ja töömasina vahele.
(01-02-2013, 10:32 AM)v6sa Kirjutas: Omas ajas oli hea asi, kuid täna sinna tööd tegema istuda - no ei leia seda meest enam.
Maakohtades, väiksemates taludes teevad igasugused vanad pillid siiani tööd. Ja teevad mehed ka nendega tööd. Suvel kuumaga tolmused-õlised silmavalged välkumas. Kus tööd on vähe ja elada on vaja siis töömeestest puudust ei ole. Parem ikka miski mehhanika operaator, kui tavaline labida- sitahargimees?
Teevad jah kõik tööd ära. Paljudes väike majapidamistes ja farmides kasutatakse siiamaani vanasid mtz. Need teevad ka kõik tööd ära. Lääne tehnika ju suht kallis.
(01-02-2013, 13:22 PM)MAZ Kirjutas: Arvuti kasutajatele on ekraani tagant mõelda, põnev kui tore oleks päev otsa kas Fortschritti liikurniidukis või Belarussi kabiinis tööd teha.Paraku enda kogemused ütlevad,et selleks,et nende masinatega teha 12h tööd päevas, peab olema tugev tervis ja head närvid.
Lagunemine on paratamatus, samas vibratsioon, ving,kuumus ja sääsed ka kabiinis. Võivad nii mõnegi mehe maha murda. Ilmselt sellepärast paljud,sellise vanatehnikaga tööd teha ei saagi. Päris kõike sodi peksta ka ei maksaks, kuid ehk tuleks tõmmata lihtne joon hobiasja ja töömasina vahele.
Kevadel, kui on põlutööde aeg, saab julgelt üle nädala Belarussiga põldudel kolistatud. Ütleme nii, et ega ta lihtne pole, aga kes ikka vähegi maatöö ja vanema tehnikaga harjunud on, sellele ülejõukäivat küll miskit ei ole. Minuarust kõige raskem on palavus ja seda just eriti kevadisel harimistööde ajal. Samas on see täiesti köömes võrreldes viljakoristusega (Sampo 30, ilma kabiinita), mõnel aastal tolmab väga jubedalt ja see on kordades hullem kui kevadel nädal Belarussiga põldu harida.
Lagunemine pole samuti paratamatus, seda juhtub ikka väga harva, kui töö käigus midagi puruks läheb. Kui pole põllutöö hooaeg, saab masinad kõik üle käidud ja mis tahaks remonti, tuleb ära teha ja see välistab lagunemised kõige kiiremal ajal. Erandei ikak juhtub, aga väga harva.
Ja ma ei tee 10h aastas tööd, nagu keegi varem arvas. Üle tonni kütust kulub aastas, arvutage ise palju siis töötunde tuleb.
Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170
(01-02-2013, 15:20 PM)saarrand Kirjutas: ...
Ja ma ei tee 10h aastas tööd, nagu keegi varem arvas. Üle tonni kütust kulub aastas, arvutage ise palju siis töötunde tuleb.
Tonni kütusega saab russinäks tiksutud suurusjärgus 160 mototundi. Tõsise andmisega küpsetab paagitäie (120 l) läbi 8 tunniga, tühikäigul läheb liitrit 4 tunnis. Harju keskmine arvestus on pang tunnis, siis ei jää kuivale.
Saab, loomulikult saab tehtud. Ning vene tehnika robustsuses on omamoodi võlu, seda ei saa eitada Aga eelistan seda võlu nautida mulle sobival ajal ja kohas.
(Seda postitust muudeti viimati: 01-02-2013, 17:23 PM ja muutjaks oli deeremees.)
ma arvan et 200L. Võin isa käest üle küsida. Kus paikneb E 281 kütusepaak üldse. Neti olevatel piltidel ei ole näha seda. Meil farmi juures olevatel on välja toodud paagid. Küsime nii siis kus paiknesid originaalis E 281 kütusepaak.
Ma sain teada kui suur paak on. Kodus oli täitsa raamat olemas. 185 L on paak.
(Seda postitust muudeti viimati: 01-02-2013, 17:49 PM ja muutjaks oli deeremees.)
Nagu osadelt piltidelt näha siis on toodud kütusepaagid ikka välja, ma arvan sellepärast et parem siis tankida või mis
Kas E 302 paikneb kütusepaak kabiini all?
Aga eelistan seda võlu nautida mulle sobival ajal ja kohas.