[krossifänn]

Aga mis oli sellise "kuukulguri" ülesanne rabas? Kas selliseid ratse ka tänapäeval kasutatakse?

[mlsluik]

Aga mis oli sellise "kuukulguri" ülesanne rabas? Kas selliseid ratse ka tänapäeval kasutatakse?

Jõudsid ette, mõtlesin et jätan selle maiuspalaks...

See sama masin on täiesti olemas ja töötab... Lähipäevadel kirjutan lähemalt.

   

---

Meh. koguja NL avarustes.

   

ja meh.koguja tühjendamine


       

NL päritolu pneumokogujate tühjendamine käis samamoodi küljepeale transportööriga, uuema aja kogujad aga kallutavad koorma maha.



NL aegne pööraja, vahe uuemate pöörajatega on see et tiivad käisid hüdraulika abil kas "seljataha" kokku või siis eemale, uuemad pöörajad tõstavad "tiivad" külgede peale üles.
   

   

[krossifänn]

Lisaks siis ka mõned pildid vene foorumist http://www.rcforum.ru/
Milleks kasutati DT-le monteeritud kraanat MTT-12 ja kas juurikakogujaga josse siinmail ka kasutati?

[Illimar]

Selline kraavitaja töötab veel Viljandimaa rabades:
   

[motamees]

Nagu eelpool kirjutasin, sain masinaks DT 75e. Oli teine päris korralik ja suht uus traktor. Mingile poisikesele jäi ta seetõttu, et all olid tavalised lindid. No pidin sellega hakkama saama.
Muidugi oli masinal puudu aku ja starter. Nöörist pidin käima panema. Käivitusmootor oli ilmselt sandisti reguleeritud. Igastahes vihastasin ma peale ühe nööri ja ühe nööri otsas oleva pulga katki tõmbamist ja läksin mehhaaniku käest starterit küsima. Ei uskunud mu juttu käivitusmootori kohta, kuni ise käe haigeks tõmbas. Sain siis vajaminemad asjad ja elu nagu lill. Nii lill, kui see üldse rabas olla sai.
Huvitav oli tarktori tankimine. Umbes paarsada meetrit töökodadest raba poole oli mingi puidust osmik. Seal sees oli õlivaat ja osmiku taga suurem vaat. Õlivaadist lasid parasjagu niipalju õli, kui mootorisse vaja oli. Tankimine käis "poodium" pumbaga. Oli selline kangiga pump. Kui edsi tagasi liigutasid, tuli voolikust kütet. Liigutasid senikaua, kuni paak täis sai. Ei mingite liitrite mõõtmise, ega allkirja jama. Sõidulehest rääkimata.
Seal sain esimese praktika mootori põlemisõhu osas. Öösel, niiske õhuga, vuras traktro oluliselt kiiremini. See oli ka põhjuseks, miks vanemad traktoristid päeval magasid. Nende töö käis ööseti. Muidugi oli põhjuseks ka palavus. Küll mehed oleks vastu pidanud, aga traktor ei jaksanud selle kuumale vastu panna. Freesimine ja kogumine olid ka palju raskemad (traktorile) tööd. Kaarutada, vaalutada võis ka päeval.
Mäletan ka, et mehed olid kangesti hädas kogujate transportööri ülemise võlliga. Nagu känd sinna kopa vahele sattus, nii keeras võlli otsast jupi maha. Lõpuks treiti võllid tanki või tanketi torsioonvedrust. Siis sai ka turvast koguda.
Mul erilist teenistust polnud, aga poisikese kohta 180rubla kuus teenida oli ikke uhke tunne. Isa ja ema said tol ajal kahepeale kokku umbes sellise summa.
Vanemad traktoritid aga teenisid miskit 700-800rubla kuus. Palka jätkus ka selleks ajaks, kui juba ammu mehed jõid ja magasid. Lihtsalt ei tohtinud kõike korraga kirja panna, muidu oleks palk ikke väga "lõhki" läinud.
Palju teeniti ka mustalt. Tehnoloogia nägi ette kolm korda kaarutamist. Vahel aga kuivas turvas ka ühe kaarutamise korraga ära. Eks need kaks kaarutamist pandi kirja siis niisama. Mina kahjuks sellest osa ei saanud, una olin liiga "roheline" alles.

[mlsluik]

Lisaks siis ka mõned pildid vene foorumist http://www.rcforum.ru/
Milleks kasutati DT-le monteeritud kraanat MTT-12 ja kas juurikakogujaga josse siinmail ka kasutati?

Ka ulila rabas oli DT75 koos kraanaga(MTT-12), kutsuti seda rohkem KTG-ks. Ei teagi päris täpselt miks... Kasutasime seda kõiksugu tõstetöödel nagu mootori vahetus platsil, raudtee remont jne. Igavesti hea masin oli aga kuna kindel omanik sellel puudus siis nägi välja nagu viimne peldik, suitses ka meeletult seniajani kui ühel vihmasel päeval miskit paremt teha polnud ja sai huvipärast siis selle masina õhupuhastisse vaadatud.... Nii ääreni täis filtrit polnudki enne näinud, lõkesse visatuna põles see briketitükk mitmeid tunde. Paar uut pihustit ning mootor oli nagu uus.

Neid masinaid enam alles ei ole..
       



Sellel ksf krossifänn'i poolt mainitud detul oli küljes turbalaadimis haaratsid, huvitav kas tõesti laeti ka turvast sellega või lihtsalt kasutati millegi tõstmiseks..

[deeremees]

On ikka igasugused masinad rabades kasutusel, lust kohe vaadata. Aga ma sellest aru ei saa et miks need osad linttraktorid nii pika raamiga on. On sellisel ka mingi otstarve et nad nii pika raamiga on.
Nii nimetatud see kuukulgur ja kraavitaja.

[mlsluik]

On ikka igasugused masinad rabades kasutusel, lust kohe vaadata. Aga ma sellest aru ei saa et miks need osad linttraktorid nii pika raamiga on. On sellisel ka mingi otstarve et nad nii pika raamiga on.
Nii nimetatud see kuukulgur ja kraavitaja.

Pikendatud roomikuosa selleks et pinnal püsiks ja pikendatud raam ning mootor eesotsas on vastukaaluks haages olevale "kraaviteole" vms seadele.

[deeremees]

Ok siis jah ma saan selle otstarbest aru

---

Turarabades kasutatakse ka meil väga haruldasi traktoreid DT 175C. See pilt on tehtud Kantsi turbarabas. Googeldades leidsin. Peaks vist ka asuma Valgamaal

[deeremees]

Kas see masin selle traktori taga pole mitte kännu juurija. Või ma eksin
Kas rabas olevad teed on tehtud betoonist. Ehk betoon paneelid on maha pandud. Kas vastab see tõele.

Leidsin youtubest video DT 75 turbarabas. Äkki keegi tunneb ära kus see turbaraba asub http://www.youtube.com/watch?v=iHZnw8zQVhw.

[mlsluik]

Kuna väljas sajab järjekordselt valget kõntsa taevast alla ning suurt miskit teha ei saa siis pajatan veel natuke turbatootmis tehnikast.

Seekord siis Sangla rabas töötavad masinad.

Kõigepealt näide kraaviteost ja kraavide puhastamisest. Kord aasta-paari jooksul tuleb kraavid üle käia et vesi liikuma pääseks. Suvel võib suurem torm loetud tundidega aunad laiali puhuda ja kraavid turvast täis vedada...

Sangla raba on üks väheseid kohti kus kraavide puhastamiseks spetsiaalset selleks tööks kohandatud masinat ei kasutada vaid aetakse läbi "tavalise" valtraga. Pehmemate platside puhul on teine masin trossiga ees ning aitab vedada...

                   

Järgmisel pildil uuema aja meh. punkerkogujad. Neid valmistatakse ka eestis.

   

Masin mida tuntakse "rändtsirkuse" nime all, ehk ees freesturba vallitaja 20m pikk, taga kõigepealt turbafrees 9mlai ning siis veel pööraja 10m lai.

           

           

Vanad FBU ümbervallitajad on välja vahetatud moodsamate vastu...

       

ja lõpetuseks vana hea profilaator...

   

Pildid tegi Neeme S. Tänud.

Rohke infot Turbatootmis masinatest leiate siit: http://www.vapo.ee/?m1=109

[deeremees]

Valtrad on sellise töö jaoks head. Paljud kasutavad kraavide puhastamiseks Valtraid. Aga seda ma ei tea millega minu kodukandis kraave puhastatakse. Muidu üks Valtra on ka, meil seal rabas. Tahaks ka kunagi turbarabas tööd teha.

[huvi5]

aga miks just valtra?

[mlsluik]

Kas see masin selle traktori taga pole mitte kännu juurija. Või ma eksin
Kas rabas olevad teed on tehtud betoonist. Ehk betoon paneelid on maha pandud. Kas vastab see tõele.

Ei-ei betoonplaadid ikka liiga rasked.Ise pole asja juures olnud aga üht-teist lugenud.Kasutati igasugu variante rabasse teede ehituseks.Materjal pidi olema võimalikult,kerge,odav ja samas ka kandev.

Ulila rappa rajati mõned aastad tagasi betoonplaatidest väljaveo tee, betoonplaadid toodi tartust raadi lennuväljalt. Sammuti on ka mitmes teises rabas tehtud nendest samades lennuvälja plaatidest tee.


Mõned postitused tagasi selle kollase kraavimasina alt paistab jupike betoonteed.

[bruno5]

Leidsin siis ühe väikese video DT-75 taga olevast mehaanilisest kogujast.
http://www.youtube.com/watch?v=FUJ7SuqHv...XQ&index=2

[vipi666]

http://turba.ee/wp-content/gallery/ajalo...gumine.jpg

[deeremees]

Eks see turba pätside vedu käiski nii nagu kaasfoorumlane vipi666 siin postitas. Ma arvan et see pilt 40-50ndadel aastatel tehtud. Siis neid masinaid ei olnud ja pidi kõik tööd peamiselt füüsilist jõudu kasutades ära tegema.

[Illimar]

aga miks just valtra?

Valtraid kasutatakse just seetõttu, et need traktorid on "tolmukindlamad", st parem õhupuhastussüsteem (puhtam õhk = õnnelikum mootor ) ning radiaatorid ei ummistu nõnda kergelt. Nii räägiti vähemalt Valtra esinduses.

[krossifänn]

Ahaa vot kuhu need Raadi lennuvälja betoonplaadid siis lõpuks jõudsid.Siin Tartus jäi nii mõnigi nende järgi taga nutma sest kiirendamis/kimamis territooriumi jäi järjest vähemaks
Ajad ja olukorrad muutuvad.Nõuka-ajal rajati turbarabasse teid teistest materjalidest:puud/oksad,kruus,põlevkivituhk jne.Betoonteed oli muidugi vaid sõjaväel(lennuväli).Hea on et need "punakotkastele" mõeldud betoonplaadid siis ka lõpuks asjalikku kasutust leiavad.Kui palju kulutati NL-s sõjaväele ja kui vähe jäi tsiviili...
Kütusega säästlikkust muidugi manitseti ka siis aga kes sest kinni pidas kui sinu palk sõltus sellest kui palju kütust läbi põletatud/traktori töötundidest jne.Üks selline naljapilt siis ka.

[motamees]

Meil olid ikka autoteedeks petoonplaadid kasutusel. Traktorid sõitsid raba mööda. Ainult väljaveo autod kasutasid plaate. Tee oli ühesuunaline. Vajadusel tõsteti tee teise kohta.