[Tift]

Eile tegelesin veesärgi välimiste voolikute ja õhutoru või vooliku äramahutamisega mootorile. Algselt kõik nagu klappis, kuid siis, kui viskasin pilgu kogu kremplile koos kapoti ja kütusepaagiga sai selgeks, et õhutoru, mis tuleb filtrist ja jookseb üle mootori, ei ole päris seal, kus ta võiks olla- jääb liiga kõrgele. Uurisin muid võimalusi – näis, et õhukollektori “kaenlas” on vooliku jaoks ruumi! Kuid mootori eesotsas ilutseb termostaadi kamber risti ees! Noh, mõtlesin, et kui muudmoodi ei saa, siis tuleb see kamber sealt ära võtta. Või eemale liigutada, termostaadi korpuse ja mootori vahele tuleb lihtsalt üks vahetükk meisterdada. Nüüd otsin selle tarbeks alumiiniumi suurusega 32 x 30 x 78 mm…
Siis võtsin ette kütusepaagi. Juba ammu oli plaanis, et paak saab omale teise kuju ja suuruse. Seega… mõõtsin ta üle, märkisin ära ja lõikasin paagi ribadeks:

Avanev pilt ei olnud ilus, üldse polnud ilus. Igast kakat paaki ka koguneb! See eesmine tükk läheb vanarauda, järele jääb ülejäänud osa:

Mida selle sisemise pinnaga ette võtta, seda tuleb veel mõelda – liivaprits, värv, traathari…veel midagi muud ?
Põhi tuleb igatahes uus teha, kraani pesa ja tagasivoolu ühendus kah. Kuigi…tagasivoolu võib ka kütusefiltrisse lasta, eks me näe. Igatahes tuleb paagi lõplik kuju selline:

Praegu veel keevitamata, üks hea sõber lubas selle vastutusrikka töö ära teha. Oleks ju kena, kui paak ei lekiks.

[Sillu]

Tere!

Veidi etteruttavalt edastan Järva-Jaani vanatehnika varjupaiga eestseisuse nimel kutse sellele üritusele (koos traktoriga loomulikult):

http://varjupaik.jjts.ee/?action=text&P=...BCritusest

Lugupidamisega Silver Kuik

[Basilio]

See paagi sisepinna värvimine ei pruugi olla hea mõte. Olin kunagi oma põkaga hädas ega saanud aru, mis tal kuradil häda on. Kord saab benzaini peale, kord ei saa. Paagi sisesein oli vabrikus mingi lakiga "ära kaetatud". See koorus tasapisi maha ja ummistas kraani otsa. Kuna see nahk oli täiesti läbipaistev, siis ei olnud seda bensiini sees üldse näha. Avastasin ta siis, kui paagi maha kiskusin ja tagurpidi pöörasin. Puhastada tuli hiljem veel paar korda, enne kui nahk otsa lõppes. Ära taha omale paagi sisse midagi kooruvat ega ujuvat! Ennem roostetagu!

[lauren]

Paagid ongi tavaliselt seest haljad, kui küte sees ei roosteta ta midagi. Ehk lase seest haljaks ja korras.

[Tift]

See paagi sisepinna värvimine ei pruugi olla hea mõte. Ära taha omale paagi sisse midagi kooruvat ega ujuvat! Ennem roostetagu!

Esiteks tänud Sillule - eks me mõtle selle pääle .
Paagiga on jah nii, et tavaliselt ongi need seest haljad. Kasutatakse küll mingit espesiaalset võõpa, aga milleks mul seda tõepoolest tarvis. Parem hoia paak silmini täis, siis ei mahu ka niiskus sisse - ses suhtes on lugupeetud ksf.lauren-i arvamus otse kümnesse . Siinkohal peaks mõtlema, et paagil võiks lisaks olla üks rõhutasandi ehk niiskuseraldiga filter, mis laseb hingata. Korgi sees peaks ju midagi olema, aga seal käib õhk lihtsalt läbi. Siis saaks korgi umbseks teha. Läbi niiskuseraldi saaks oma hingamist ka näiteks tagasild teha, vahest ka käigukast.. See oli lihtsalt uitmõte .

[maitus]

Huvitav mis Bertast edasi on saanud? Mul ka plaan schnitti võtta ja midagi sarnast valmis teha. Esilaaduri tahaks aga ka juurde teha- väga vajalik asi minu majapidamises. Multicari tagasild on ka samahästi kui olemas, vaja ainult oodata millal see lumealt välja sulab .
Natuke kahtlane tundub mulle aga selliste suurte rataste puhul ülekande vastupidavus, kas see on ikka piisav ? Kurdavad ju 4x4 mehed , et vahekastid kipuvad lagunema, siin aga on tegu sõiduauto difriga ja kündes veel "ankur" ka maasees? Mul on plaan jätta see revers ära ja panna selle asemele siiski 53-e kägukast. Kui keeruline või tülikas see käiguvahetus võrreldes reversiga ikka olla saab ja kahe kastiga oleks ülekanne ikka paras "vints" kui seda vaja peaks minema . Lugesin küll arvutusi ülekande kohta ja saan aru, et kiiruse järgi on ülekanne paras, aga kas ka tugevus piisav on....? Võib-olla on kaks kasti mõttetu aga tunne oleks kindlam. Ka ei tundu 53 kast väga palju sellest reversist ka suurem olevat.
Esiveolise mootori mõte aga tundub olema selles mõttes hea, et mootor koos kastiga paistab tunduvalt lühem olevat kui tagasillaveoga mootoril koos kastiga ja traktor ei veni pikaks. Või eksin pikkuse suhtes?
Sain ka aru, et multicari kardaan peab pöörlema teistpidi kui tavaliselt. Huvitav kuidas toimiks silla teistpidi keeramine määrdeomadustele? Siis hakkaks ta ju õiget pidi tööle....

[Tift]

Huvitav mis Bertast edasi on saanud?

Võtame järjest - Berta seisab mu ukse ees, momendil ei liigu mitte midagi, ootan ära, kui soojemaks läheb. Tööruumi, kus on töölaud ja muu käega katsutav metall, sain tänu ajutisele küttelahendusele soojemaks ja kannatab palja käega juba majandada.
Tänu sellele saab vahepeal tegeleda vidinatega, mis Bertale külge lähevad tulevikus.
Kaks käigukasti üksteise järgi panna...ajab masina pikaks. Kui ruumi on aias majandada, siis pole ju probleemi. Berta mootor on ju ka iseenesest pikk, neljane diisel... kui oleks miskine väiksem süda, siis see oleks võimaldanud käiguosa mitmekesistada. Kartus, et mootori ja silla vahel midagi ära murdub on suht asjatu - on vähe tõenäoline, et transmissiooni mingi osa ülemääraste šokkide ohvriks langeb. Reevers on aga traktori juures päris vajalik asi. Bertal on see autotõstuki oma ja tugevusvaru kümneid kordi suurem, kui Berta-sugusele üldse tarvis oleks. Samuti lahendab see Multicari silla teistpidi-liikumise küsimuse. Pealegi.... kasutades originaalset, tavalises käigukastis olemasolevat tagurpidikäiku tõded suht kiiresti, et see on ikka väga aeglane...ja tulebki pähe mõte, et ..oleks võinud targemaid kuulata ja reeversi vahele monteerida.
Julguse esiveolise mootorit koos kasti ja difriga kasutada andis asjaolu, et on kasutatud ka rollerite-mootorrataste mootoreid koos käigukastidega ja rahvas künnab selliste riistadega põldu mis tolmab! Ja peavad ka vastu... iseasi, kui kaua . Pealegi..Berta komplekt on päris Nissan Bluebird`i pealt, see masin kaalub ise tõenäoliselt tonni ringis. Koormused, mida see transmissioon auto peal olles kannatama peab, on tõenäoliselt mõnevõrra suuremad kui Berta peal olema saavad. Mõni on öelnud, et oleks võinud kasutada väiksemat mootorit jne. Oleks võinud küll. Samas... soov oli teha ikka enam-vähem riist, millel on suht tugev süda ja et oleks teatud tugevusvaru olemas. Mehel ikka mehine pill, millele loota, kui midagi raskemat teha tuleb. Esilaaduri mõte on meil samuti olemas, seepärast on Bertal ka korralik hüdropump peal ja olemas ka vastav hüdrojagaja, neli sektsiooni annab head võimalused iga`st nalja teha .

[Wiki432]

Multicari silla teisipidi pöörlemisest: Kas IFA mootor käis tõesti teisipidi ringi, nagu Honda? Käigukastis reduktor? Ei saa aru...

[maitus]

Mina ei saa ka aru, vaevalt et mootor teistpidi ringi käib, aga võib-olla on difri suur hammasratas teiselpool vedavat h-ratast.

---

Tänan, Tift, selgitamast. Kindlasti on ka üks põhjus mis mulle selle kahe kasti juures meeldib, see, et ma ei tea suurt midagi reversi ehitusest. Samas sinu piltide järgi tundub seal kahe kasti jaoks piisavalt ruumi olema kui kasutada väiksemat mootorit ja revers ära jätta. Aga mõtlema pani see jutt mind küll. Olen heast nõust kergesti mõjutatav . See 53-e kast on mul lihtsalt olemas ja rahakott ei ole mul just puuga seljas .
Küsiks ka natuke hüdraulika kohta. Kindlasti on ka sulle tulnud pähe mõte , et panna jõuvõtu võll hüdromootoriga vedama, kui reaalne see sinumeelest on ja kas näiteks 53kalluri kasti küljes olev pump selle ära toidaks. Ülejäänud süsteemid tuleks muidugi eraldi pumbaga.
Sa ei ole minumeelest kuskil maininud oma pumba tootlikust ja survet ( või on see kahe silma vahele jäänud) ja marki. Ehk annad nõu kuskohast sellise saaksin ja kas selline pump ka eraldi pukaga mootorihmalt tööle hakkaks? Siis oleks rihmavahetusega lihtsam ehk ja üldpikkus ka lühem.
Ma ei ole just autoasjanduses eriti tark aga tehnilist taipu arvan endal piisavalt olema ja loodan, et saan lihtsat jutust aru ka . Öeldakse muidugi küll, et iga kingsepp jäägu oma liistude juurde aga see on lai mõiste, olengi kingsepp ja minu viimane nikerdis mille ma oma töökotta tegin on selline :
http://s1105.beta.photobucket.com/user/m...%20machine

[Tift]

Mina ei saa ka aru, vaevalt et mootor teistpidi ringi käib, aga võib-olla on difri suur hammasratas teiselpool vedavat h-ratast.

---

See 53-e kast on mul lihtsalt olemas ja rahakott ei ole mul just puuga seljas .
Küsiks ka natuke hüdraulika kohta. Kindlasti on ka sulle tulnud pähe mõte , et panna jõuvõtu võll hüdromootoriga vedama, kui reaalne see sinumeelest on ja kas näiteks 53kalluri kasti küljes olev pump selle ära toidaks. Ülejäänud süsteemid tuleks muidugi eraldi pumbaga.
Sa ei ole minumeelest kuskil maininud oma pumba tootlikust ja survet ( või on see kahe silma vahele jäänud) ja marki. Ehk annad nõu kuskohast sellise saaksin ja kas selline pump ka eraldi pukaga mootorihmalt tööle hakkaks? Siis oleks rihmavahetusega lihtsam ehk ja üldpikkus ka lühem.

Nu selle lihvasjanduse järgi otsustades on ühe põka valmistamine sulle paras harjutus. Ega see olegi raketiteadus, aga midagi tuleb teada, mida ei tea, siis ...noh, küsida.
Multicar`i tagasillla vedav võll, lugupeetavad, peab pöörlema päripäeva, kui otsustada selle järgi, nagu ikka maailmas otsustatakse - sõidusuuna järgi. Kui mudugi soovitakse sõita edaspidi . See tähendab, et pöörleb mootorile vastupidises suunas. Multicar`i mootor ei pruugi teistest mootoritest selle poolest erineda, vahest on tal originaalis seal kõhu all, mootori ja tagasilla vahel, veel midagi kavalat, mis laseb masinal, vaatamata sellisele pisiasjale, ikkagi edaspidi liikuda.
Reeverskast töötab lihtsalt - võll sisse-võll välja, vahel on hammasrataste pakk, mida hoovaga siis ühele või teisele poole liigutatakse. Autotõstuki reeversil on ühte pidi ülekanne 1:1, teisele poole liikudes 1: 1,75. Kasutada saab ükskõik kumba pidi, ainult kummuli keerates tuleb õliavadega majandama hakata.
Nagu aru saan, on sul olemas juba midagi? Käigukast, ...veel midagi?
Hüdropumbast ma ei tea praegu täpsemalt muud midagi kui et on ta labapump, ikke Euroopas või kuskil tehtud .. aga pärit ühe japoonia kahveltõstuki pealt, ma usun, et tootlikust peaks tal jätkuma rohkem, kui tarvis. Mu sõbral on Länneni 8 tonnisel kopplaaduril samasugune pump külges . Surve oleneb reguleeringutest, ma arvan, et Bertal üle 100-120 atm tarvis ei lähe.
Jõuvõtuvõll hüdromootoriga käima panna igatahes peaks õnnestuma, kuid ise pole seda kavatsenud. Pigem olen mõelnud, et seadmed, mida haakesse muretseda ja miskitpidi keerlema-pöörlema peaksid, on juba varustatud hüdromootoriga, traktoril on taga ainult ühenduskohad.
53-l oli vist tavaliselt NŠ-32 sorti pumbad küljes. Need on tublid asjad küll, peenemalt nende hingeeluga tutvunud ei ole.Alles rookisin ühelt korvtõstukilt (53 baasil) sellise maha ja vahetasin uue vastu. Vana on aga juba paarkümmend aastat vana...ja ega ta katki polnud, lihtsalt vahetati uue vastu. Arvan, et panen selle pumba ka töötama, hüdropressi külge sobib imehästi.
Kus kandis lugupeetud isand maitus kingseppeerib? Vahest kannatab miskit pidi mõnede komponentidega abistada? Üks ontlik reeverskast näiteks ?

[maitus]

Oojaa... selline reversikast teeks mul meele rõõmsaks küll . Elan ma Tihemetsas aga töökoda on mul Kilingi-Nõmmes. Muidu olen aga sündinud kasvanud päris Pärnu linnas. Linnas läks aga umbseks ja igavaks. Õige elu käib ikka maal. Ja töörõõm on suur asi kui omale midagi teha.
Tegelikult ei ole mul veel kuuriall midagi. Olemas on põhimõtteliselt see 53 kast millel siis see pump ka küljes on ja see asub esialgu väljaspool Eestit, teiselpool suurt väina kui Virtsust merele minna . Multicari sild ootab lumealt väljasulamist ja igaks juhuks sai kaup tehtud ka ühele 66 vahekastile mis vanaraua hinnaga kätte tuleb, aga seegi ootab kevadet.
Kõige hullem on aga see, et mul siin maal ei ole kolme faasi. Keevitus on korralik süsinikkeevitus. Kahe faasi juurdeostmine läheks mul EE jutu järgi ligi poolteist tuhat maksma. Seega ega mul vist muud üle ei jäägi kui poole selle summa eest järelmaksuga generaator muretseda. Ei lähe ka liha sügavkülmas halvaks ja ei kärva tibud kustunud lambi alla ära . See siin tavaline asi, et peale suuremat tormi on vool nädal aega ära.
Tegelikult on peas paras pudru ja kapsad selle mootori ja kastide leiutamisel, et kuidas kõige parem oleks. Esialgu juubeldasin , et saan kogu oma hüdrosüsteemi selle 53 kastiga tööle panna, aga siis nokkisin siinsete foorumlaste abiga välja, et kuidas sa sellise pumbaga, mis siduri lahutades seisma jääb, üldse esilaaduriga töötada saad . Nüüd siis mõtlengi, et teeks selle kasti pumbast siis jõuvõtuvõllile energiaallika ja kuna siin keegi arvas, et hüdromootor liiga kiire ja ebaühtlane agregaatidele on, siis paneks sinna äkki ka mingi väikese kasti vahele, ruumi ju tagumiku all on ja ega kettülekannete ja kardaanide aretamine ka lihtsam ei oleks. Saaks ka hoida jõuvõtuvõlli pöörded paigas kui samadel pööretel mõnda teist käiku kasutaks. ..kui see ikka üldse võimalik on. Samas ei peaks see pump ka kogu aeg uhama kui seda võlli vaja ei ole, tõmbad kangiga pumba tagant ära ja vaikus ja saaks ka seistes kasutada kui masin ei liigu. Seda siin uuringi.

Aga nüüd oled mu pea nii kärbseid täis ajanud, et ma ei teagi enam mida mõelda .
Kui sellest kastist loobuda, siis on kogu mu mõte sellest jvv-st tuules jälle. Sellega muidugi tuleb harjuda kui midagi ehitada...selline kogemus ...
Kui saaks selle 53 kasti otse mingi mootori otsa sokutada siis võidaks muidugi kenasti ruumi. Mulle tundub, et see 53 kast on palju lühem kui enamus sõiduautodel millel kasti ots pikaks on venitatud. Sellele käiks siis otsa aeglustiga 66 vahekast ja selle ja silla vahele läheks siis lahedasti ka revers ja jõupuudust ei peaks kannatama. Saaks kastuada ju ka mingi uaziku kasti millel vahekast käigukastiga ühes tükis on aga 4x4 foorumis ütlevad, et see laguneb kergesti ja nendel meestel on ikka tavaliselt 66 kast vahel.
Mis sa sellest asjast arvad ? Ette paneks siis ikkagi veel pukaga ühe samasuguse pumba nagu Bertal on. Avaneks ehk ka võimalus mõni voolik ringi kruttida kui laaduri kopp kuskil metsavahel vastu maad peaks jääma . Viimane lause ei ole tõsiseltvõetav

---

Mul on selle pumba kohta tehtud ka siia teema, Väidetakse, et ei ole võimalik sellega jvv tööle panna, aga ma ei saa aru, et miks :
http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid304472
Kui leiaks kuskilt üles selle pumba tootlikuse ja surve, siis ehk hakkaksin oskama ka midagi ise arvata. Võib-olla ei pea see pump siis pidevale uhamisele vastu....või...täpselt keegi ei selgita ka... ?

---

Äkki peaks selle 53 kasti hürdomootoriga ühendatult rihmarattaga mingi el. mootori otsa pistma ja vaatama mis toimuma hakkab, Saaks ka rõhku ja pöördeid mõõta. Lisatöö aga muidugi jälle..

[Tift]

Vaata...ega see asi just nii väga lihtne ole ka. Kuidas mina toimisin?
Eks tuleb endale aru anda või selgeks teha, mida, mille jaoks ja missugust masinat tahad ehitada. Kõige lihtsam on nimekiri paberile panna. Et missugune masin, missugused omadused jne. Lihtsalt tõmbamiseks-lükkamiseks pole JVV vaja. Taga rippseade. Mida peab tõmbama, mida lükkama? Kui suur? Mis mootor? Küsimusi, mida endale selgeks teha, on palju. Ka see, missugused rattad tulevad, pole sugugi vähetähtis.
Mootorist peaks nagu alustama. Mootori suurus, võimsus sõltub sellest, mida sa tahad oma masinaga teha. Vahel on tegijal olemas mootor ja ehitatakse selle baasil. Kui sul on olemas tagasild ja sa kindlasti kavatsed seda kasutada, siis hakkagi sellest pihta - mis on selle Multicar-i silla ülekandearv? Kui ma õieti mäletan, siis on see 4:1. Kui sinna otsa panna reevers, siis käigukast (53-lt), siis vahekast 66-lt (või vastupidi) siis kohe tuleks teada ka mootorit, mis sinna otsa tuleb, sest sellest sõltub, kas sobiliku kiirusevahemiku saavutamiseks on kuhugi vahele tekitada veel mingi käigualandus. Kui sa ei plaani ehitada esisillaveoga masinat, siis kas on tarvis vahekasti? Aeglusti pärast? Kindlasti, kui sul on olemas põhikomponendid, siis tee endale joonis - sõlmede pikkused määravad ära masina pikkuse, raami kuju jne. Siis näed, kas kõik soovitav raami vahele ära mahub, kui kõrgele või madalale paigaldada mootor, kuhu paigutada esisild.. Kui mootor viia esisilla kohale või isegi natuke ettepoole, saab masina pikkust ehk rataste vahet vähendada manööverduse parandamiseks, samas aga tuleb siis mootorit kõrgemale paigutada, sest vahel jääb roolilatt jällegi karterile ette.. Väiksema mootori puhul on asi lihtsam.
Oh jah, olin ka ise asjadega Berta puhul vähe kimpus, esisilla kinnituse tegin korra ringi. Raami hakkasin tegema alles siis, kui olin kõik peamised asjad omavahel kokku sobitanud. Joonise peal muidugi.
JVV-ist rääkides - hüdromootoreid on mitmeid sorte. Kuid põhiline jaotus käib pöörete ja pöördemomendi järgi, voolutarve käib asja juurde. JVV-i jaoks saab kasutada selliseid, mis on mõeldud jõuülekannete jaoks, mitte kiiruse ehk kõrgete pöörete jaoks.
Pumpadest rääkides - väiksema traktori hüdrosurve vajadused katab tavalise NŠ-32 suurusega pump kenasti ära. Hüdropump tasub igasuguste listakistuste vältimiseks (kiilrihm, kett jms) paigaldada väntvõlli otsa, ühendus siis kas kardaaniga või pehme muhviga.
Nii..aga kulla isand maitus, vahest võtad kätte ja teed enda teema, kus saaks sinu projektiga seotud küsimusi arutada? Mitte, et mulle ei meeldiks külastatavuse suurenemine Berta "pesas", aga siis keerleks jutt ainult sinu põka ümber.
Muuseas, kui oled huvitatud, siis on mul suht raua hinnaga välja jagada järgnevaid asju: Suht kasutamata mtz hüdrojagaja, kolme kangi ja ujuva asendiga, kangid külges ja puha, ka niplid voolikute jaoks. Siis juba pakutud reevers, täiesti korras, muhvid küljes, vahest leiab ka mõne kardaanijupi koos ristiga, neid läheb ühendamiseks ikka vaja. Kui on soovi hüdrorooli peale aretada, siis on olemas korralik dosaatorpump. Leiab ka ühe Nš-32-he, küll kasutatud, kuid töötav. Kui on soovi, siis saaks kaks velge 51 oma koos mtz rehvidega. Rehvid on ..mitte esimeses nooruses, kuid päris värsked, see tähendab, ei ole nii vanad, et pragusid sees oleks. Samuti on olemas paar lühemaks tehtud 51 silda, üks 53 käigukast, olemas ka sidurikoda koos starteripesaga, mille otsa sobib VAZ-mootor. Aga vaevalt sa sellist mootorit kasutama hakkad. Nii et...vaata, mida kasutada tahad. Hinnas saame vahest ikka kokkuleppele.

[Wiki432]

Multicar`i mootor ei pruugi teistest mootoritest selle poolest erineda, vahest on tal originaalis seal kõhu all, mootori ja tagasilla vahel, veel midagi kavalat, mis laseb masinal, vaatamata sellisele pisiasjale, ikkagi edaspidi liikuda.

Ei saanud hing rahu, vaja oli ikkagi järele uurida, mis vigur asjaga on. Põhjus on aga täiesti labane. Saksa IFA-konstruktorid on mingil põhjusel teinud käigukasti kahevõllilisena. Kõik käigud käivad läbi vastava käigu hammasrattapaari ühelt võllilt teisele. See teine võll käib aga vastupidises suunas võrreldes mootoriga ringi.

[Tift]

Ei saanud hing rahu, vaja oli ikkagi järele uurida, mis vigur asjaga on. Põhjus on aga täiesti labane. Saksa IFA-konstruktorid on mingil põhjusel teinud käigukasti kahevõllilisena. Kõik käigud käivad läbi vastava käigu hammasrattapaari ühelt võllilt teisele. See teine võll käib aga vastupidises suunas võrreldes mootoriga ringi.

Ja reduktoril ongi taldrik vasakul pool, tigu paremal, nagu enne täiesti õieti arvasid .

[Tift]

Täna..tegelt juba paar päeva tagasi sain kätte kütusepaagi. Uus põhi ja kraanipesa külges puha! Ja nii kui paagi enam-vähem paika sättisin, sai selgeks, et mootori õhuvõtutoru, mis jookseb õhufiltrist kollektorisse, tuleb ringi teha. Õigemini ringi tuleb teha kollektor ise - sisenemisava peab olema ees, mitte taga. Sest õhutoru põlv, mis teeb 360-kraadise pöörde tagasi, jääb titaalselt paagile ette! "Titaalselt" seepärast, et kõlab nagu..viisaka vandesõnana ! Kahtlustasin seda ettejäämist juba ammu, aga üritasin hakkama saada väiksema töökuluga... Võta näpust! Hakkan otsima spetsialisti, kes alumiiniumiga ringi oskab käia .. Soovitavalt Tartu kandis?

[tafcka]

alumintsi meh.töötlusega aitab www.racetech.ee ja Valter Teppan

[Tift]

Tänud, isand tafcka! Otsin nad kindlasti üles.

[MeelisV]

just otsisin ka ise alu keevitust aga Tallinnas ja sattusin selle teema peale see siis Tartu kohta käis

http://www.biker.ee/phpbb/viewtopic.php?t=65909

[karvik]

Alumiiniumi keevitamisega saan olla abiks ja toimetan tartu kandis.

[Tift]

Alumiiniumi keevitamisega saan olla abiks ja toimetan tartu kandis.

Väga tore, lugupeetud ksf-id, nüüd on mul piisavalt kontakte. Isand karvik võiks ka enda telefoninumbri mulle saata, et siis parajal momendil saaksin ühendust võtta !