Säästame elektrit!
#21

külmik, pesumasin, kuivati, nõudepesumasin ehk veel miskit sellised suuremad asjad märgistatakse enegrgiamärgisega ja tekis küsimus kui suur on siis vahe nt. D või E klassil vms. lõpu otsal ja siis A või nagu tänapäeval juba pop on siis A+++ vms. masinal.
hinnavahe on märgatav aga kui pikalt ta seda hinnavahet tagasi teeb ?
on keegi arvutanud ?- ise olen hakanud vaatama küll neid A ja A+jne. seadmeid aga ....
vanast ajast jäänud külmiku tarbimine(loe: kulutamine) võib olla isegi üllatav tänapäevasega võrreldes äkki ? ja tasub välja vahetada isegi olenenemata sellest, et on töökorras ?
Vasta
#22

Energiklassid külmiku puhul eriti palju ei loe. Toodi töö juurde uus ca aasta tagasi, läks pidevalt jäässe. Tuli välja, et ukse ülemine serv on kõver aga see koht kus vastu ta käib on jumala sirge. Õhuvahetuse külmiku sisu ja köögi keeduauruse kliima vahel igatahes tagab ülihästi. Vanad saraatovid-minskid on vähemalt sirgete ustega.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#23

ma just vaatasin ühest suvalisest e-poest külmikuid
230L A klass 321kWh aastas
230L A++ klass 187 kWh aastas
300L A+++klass 150 kWh aastas
tasuvus on iseenesest eraldi teema ja pikk aeg nii kui nii
aga kui ikka tarbimises sellised vahed ja mahtudes teistpidi võit siis paneb mõtlema.
Vasta
#24

Pesumasin, muideks, võtab üllatavalt vähe! Külmkapp võtab ehk tõesti rohkem. Töötab tihedamini ja kui usinalt ust lehvitatakse, siis ka päris palju.
Olen kuulnud mujal maailmas levivast trikist, ehk naised saunas rääkisid -
ostetakse külmakirst ja tehakse ringi plusskraadidele. Kokkuhoid pidavat olema meeletu. Asju küll pisut kehvem kätte saada, aga luugi avamisel ei voola külm õhk mauhh! välja ning isolatsioon parem. Kui keegi näppimas ei käi, pidavat kompressor töötama a la 1 kord päevas.

Polegi väga kursis, kuidas uute LCD telekate voolutarve on?
Mul endal majas 2 koobiga viisorit. Smile Õnneks ei ole me eriti suured vaatajad.
Mina vaatan vahel TV pulgaga arvutist.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#25

(08-03-2013, 13:36 PM)MeelisV Kirjutas:  vanast ajast jäänud külmiku tarbimine(loe: kulutamine) võib olla isegi üllatav tänapäevasega võrreldes äkki ? ja tasub välja vahetada isegi olenenemata sellest, et on töökorras ?
Mul on 18 aastat vana ~230l külmik, uriseb ja läheb sealt jääse kust ei peaks, järgmist suve ilmselt üle ei ela. Panin prooviks paariks nädalaks mõõtja vahele, keskmine tarbimine on 2 kWh ööpäevas – kohutavalt palju tänapäeva mõistes.
Ligikaudne tasuvusarvutus näitab, et aastas hoiaks kokku 500kWh == 75€ ja uus kapp oleks ennast tasa teeninud nelja aastaga, jah? Viiendal aastal jõuaksin kasumisse! Aga kas ta säilitab oma A++ omadused ka pärast garantiiaja lõppu? Mitmendal aastal hakkas praegune üle normi võtma? Lisaks, autofoorum ju siin, kõik teavad mis vahe on normatiivsel ja tegelikul küttekulul.
Vasta
#26

(08-03-2013, 18:15 PM)karlarnold Kirjutas:  Ligikaudne tasuvusarvutus näitab, et aastas hoiaks kokku 500kWh == 75€ ja uus kapp oleks ennast tasa teeninud nelja aastaga, jah? Viiendal aastal jõuaksin kasumisse!
Kasumisse ei saa kuidagi jõuda! Kasum tähendab seda, et selle pealt Sa juba teenid, vaevalt külmiku pinda välja rentida annab või mõnel muul viisil kasumlikuks toota. Kulutusi on võimalik vähendada, seda küll.
Vasta
#27

(08-03-2013, 17:46 PM)Basilio Kirjutas:  Olen kuulnud mujal maailmas levivast trikist, ehk naised saunas rääkisid -
ostetakse külmakirst ja tehakse ringi plusskraadidele. Kokkuhoid pidavat olema meeletu. Asju küll pisut kehvem kätte saada, aga luugi avamisel ei voola külm õhk mauhh! välja ning isolatsioon parem. Kui keegi näppimas ei käi, pidavat kompressor töötama a la 1 kord päevas.

Sellisel juhul kirst kummuli,riiulid sisse,uks avaneb ülespoole nagu pagasi luuk.
Vasta
#28

siis aitaksid ju ka parajad plastkastid riiulite asemel
Vasta
#29

Mis siin laiata, külm on.
Mul üüripind, pole nagu soojustusse investeerida, viimane aeg ära kolida, dohh.
Vasta
#30

üüripinnale suured munarestid seintele
Vasta
#31

Mul kah wc jahedas ruumis.Kui kütet taga pole on ikka külm.Kuid soovitan soojendamiseks kiirgurit.Mille omalegi panin.Bauofist.Miski Eurom i toode.Sooja annab tegelikult sekunditega.Tarkuseks oli jutt juures,et soendab objekye,kuid mitte õhku!Kolmadas astmes 1500 w.Kuid need minutid mis vaja hoiab ikka julmalt kokku,kui võrrelda põranda küttega.No muidugi,kui vaja torustikku soojendada,kui on oht külmumiseks.On lood hoopis teised.

(07-03-2013, 16:27 PM)omaenergia Kirjutas:  Pean boileri mahu ära vaatama siis saab aimu. Aga kütab öösel
Pesu pesen korra nädalas ~
Söögi teen 1x päevas elektripliidil, umbes tunnike kulu.
Külmkapp vurab, aga see pole nii suur tegur.

Suvel elektriarve umbes 27-30eur.

Talvel lülitan sisse põrandakütte WC-s 2x2m hoian madalal temperatuuril ühtlaselt.
Ja 500W elektriküte mis vuhab öösel.

noh muid pudinaid ei hakka välja tooma.
Aga nüüd talvised arved olnud 120+ Eur.

Kas tõesti paneb väike põrandaküte ja radikas siukse tiraka pikki näppe ? Enam ei oska kuskilt kokku hoida, arvutiteks läpparid, valgustus säästupirn. A klassi telekas, tunnike paar mängib päeval. Üks koht veel oleks muidugi, puupliidiga süüa teha.
Vasta
#32

(09-03-2013, 00:11 AM)Roland Kirjutas:  ... soovitan soojendamiseks kiirgurit.Mille omalegi panin.Bauofist.Miski Eurom i toode.Sooja annab tegelikult sekunditega.Tarkuseks oli jutt juures,et soendab objekye,kuid mitte õhku!Kolmadas astmes 1500 w.
Omal p***et põlema pole lasknud sellega? Big Grin
Peller ju väike ruum enamasti...

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#33

(09-03-2013, 09:41 AM)Basilio Kirjutas:  
(09-03-2013, 00:11 AM)Roland Kirjutas:  ... soovitan soojendamiseks kiirgurit.Mille omalegi panin.Bauofist.Miski Eurom i toode.Sooja annab tegelikult sekunditega.Tarkuseks oli jutt juures,et soendab objekye,kuid mitte õhku!Kolmadas astmes 1500 w.
Omal p***et põlema pole lasknud sellega? Big Grin
Peller ju väike ruum enamasti...
Selja taga ,kütab natu soojemaks ja tõmbad seisma.
Kuid jah see tema miinus siiski,et ei ole miskit kaitset seal peal.Uhab nagu jube .
Vaja olekski leida miski lõliti mis toimiks nii 3 minutit ja lülitaks välja.Vanasti oli miski koridori valgustus lülitid nii plõksuga...kuid ilmselt see 1,5 KW vastu ei peaks.
Vasta
#34

Kuidas see "ainult objekti soojendamine" toimub? Kuidagi on mikrolained käigus?

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#35

(09-03-2013, 10:27 AM)Roland Kirjutas:  Vaja olekski leida miski lõliti mis toimiks nii 3 minutit ja lülitaks välja.Vanasti oli miski koridori valgustus lülitid nii plõksuga...kuid ilmselt see 1,5 KW vastu ei peaks.

555 taimer ja relee.
Vasta
#36

(09-03-2013, 10:45 AM)Tegelane5 Kirjutas:  Kuidas see "ainult objekti soojendamine" toimub? Kuidagi on mikrolained käigus?

tead ma kah ei tea,kuid nii on kirjas.Hetkel seda paberit küll käepärast ei ole,kuid elektri kokkuhoid jah olemas kondlasti .Kuna enne seda oli puhur ja see andis alles msiki aja pärast sooja.
Vasta
#37

No kui puhur, siis kempsupaberit ei kulunudki... Varoitus- mikrolained rikuvad isikliku omleti lõplikult...
Vasta
#38

Jaanuari elektriarve kahetariifsega ja börsihinnaga 253 euri, veebruari oma 171 euri. Kahekorruseline väike puitkarkassmaja, kasulikku pinda u 60 ruutu, köetavat osa veel ca 25 ruutu juurde (kaldseinad teisel korrusel), lisaks kõrvalhoonena saun, kuhu kogu mu veevärk sisse tuleb ning sealt edasi majja. Pean ka talvel plussi sees hoidma, et ää ei külmuks. Mugavam teha seda muidugi elektriga. Kaks boilerit (50l kütan saunas ainult nädalavahetustel, 100 l maja oma ainult öösiti mõne tunni), kaks külmikut, kineskooptelekas, ker.elektripliit, paar el.radikat (saunas, välsiesikus) õhksoojuspump. Üleliigse soojusega just hiilata ei saa külma ilmaga elamises. Endal oleks poogen, võiks ju talve üle elada ka +16 kraadi juures, ent majas kaks pisikest põnni, kes soojemat vajavad.
Vundament tahab soojustamist, üks otsasein uut laudist, tuuletõket ja ilmselt ka soojustuse timmimist- need tööd võtan suvel ette. Säästmiseks kasutan boileri puhul taimerit, lisaks terve hunnik ooterežiimiga väiksemaid tarbjaid ühe juhtme otsas, mis on kodunt ära olles ja öösiti välja lülitatud. Talveks kleepisin ka suure läbipaistva kile suurele (1,9 korda 2,3 m) terraassiaknale ette, enam sealt külma ei õhka. Seda viimast lahendust soovitan suure klaaspinna jaoks soojalt- v hea ja toimiv lahendus. Aga jah- korralik soojustus on märksõna.
Vasta
#39

Äkki on tolles müstilises so0jendis infrapuna lained käigus? Nagu infrapunasaunas? Variant oleks ühendada soojendi vetsu lambiga kokku, niikaua kui tuli põleb on soojendus sees. Tavaline lambilüliti kannatab 10A, seega 1500W+pirni elab ta ilusti üle. Iseasi kas valgustus juhtmed/kaitsmed seda välja kannatavad.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#40

Tere. Tekkis üks mõte, kui rumal võib kohe maha teha Smile
Kaevust tulev vesi on ca. 5 kraadi (täitsa umbes pakun) Kui panna sisse tulevale veele tuppa mingi nt. 200 l vaat vahele peaks vesi soojenema seal ca. 20-25 kraadini. Kas oleks mingi arvestatav kokkuhoid boilerile ja pesumasinale. Kui kiiresti, aeglaselt see 200 l. soojeneks toanurgas, pliidikohal läheb kindlasti kiiresti. Äkki keegi juba proovinud jne. Igasugu arvamused teretulnud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne