[Tift]

Miks tahate töö peale viia?

Ei taha. Aga seni pole keegi silmaga nähtavat ja käega katsutavat lahendusviis välja pakkunud. Tahaks leida lahendust, kuidas leida optimaalne SPM-HP-HM kooslus, et planeeritava kaaluga traktorit rahuldavalt liigutada.
Õhutakistus ei tule kõne alla, ega traktor nii kiiresti ka liigu.
Lihtsad lahendused ei tule väga kõne alla. Olen ise näinud oma silmaga lahendust, kus hüdrostaatika liigutab 6 tonnist laadurit, küll roomikutel, samuti 17 tonnist roomikutel masinat... Ei lähe seal midagi üle mõistuse kuumaks ja masinad töötavad rahuldavalt. Tuleb vastavat tehnikat kasutada, kogu lugu.

On oluline ületada veeretakistus ja hõõrdekaod ülekandes. Viimased on oluliselt väiksemad ja esmase idee kontrolli staadiumis võib need jätta arvestamata. Küll hiljem jõuab kontrollida, kas piiripealne lahendus ikka piisab...

Need kaod on suht olulised asjad, kui räägime jah, täpsematest asjadest, traktori juures piisab vahest, et neid meeles peetakse ja momentide jne arvestuse juures ei hakataks väga allapoole ümardama.
Tegelikult ei ole väga suurt vahet, mis ühikutes me asja lahendama, kui me teame ühte, saame samahästi leida ka teist. Oluline on lahenduse leidmise tee ja tulemuse õigsus.

[v6sa]

...
Aga seni pole keegi silmaga nähtavat ja käega katsutavat lahendusviis välja pakkunud. Tahaks leida lahendust, kuidas leida optimaalne SPM-HP-HM kooslus, et planeeritava kaaluga traktorit rahuldavalt liigutada.
...

Lihtne ju.

Valid tingimused (koormus, kiirus, olud) ja leiad vajaliku pöördemomendi. Pöördemomendi võllil, sest me veeretame.

Sõltuvalt kiirusest ja pöördemomendist valid jõuallika.

Sisepõlemismootori puhul ei pääse oluliselt pööretega mängimisest - ottomootori pöördemomendi graafik on üsna kitsas ja mõlemast otsast madal. Magus ala on vaid kolmandik vahemikust.
Diiselmootoriga on lihtsam - enamasti on pea pool vahemikust täitsa kasutatav.

Aga ikkagi räägime pööretest 1000-3000. Aga ratas pöörleb vaid sadades... Ehk pöörlemissagedust tuleb oluliselt vähendada ja samas tõuseb ülekantav pöördemoment.

Kui võtame hüdrostaadi, siis siin saab pumba ja mootori mahtude suhtega üsna lihtsalt asja ära teha ühes kiirusvahemikus. Aga me tahame ju erinevaid (roomamiseks, töö tegemiseks, aegalseks transpordika, kiireks transpordiks) ning nüüd hakkab hüdrostaadiga asi kehvaks minema.
Lihtne võimalus on valida raudvara kiireima võimaliku järgi ja kiirust alandada mootorissejõudva õlikkogusega (ehk lastes pumba ja mootori vahelt "üleliigse" paaki tagasi). Sest hüdrostaatilise ülekande korral teeb küll tööd rõhk, kuid selle rõhu saavutab ajaühikus ette antav õlihulk. Pump (ja kaitseklapp määravad maksimaalse võimaliku), mootor realiseerib ajaühikus ette antava õlikoguse sellel rõhul, mida võllil olev takistav moment arendama sunnib.

Ma ei kujuta ette, kui hästi võiks sellises möödavoolu piiramisega süsteemis toimuda aeglane vedu rasketes oludes, kuid kindel on see, et igasugused õli mööda- ja ümberjuhtimised soojendavad õli ja seega suurendavad kadusid jõu ülekandmisel.

[Tift]

Sõltuvalt kiirusest ja pöördemomendist valid jõuallika.

No peaks saama ka teistpidi - on jõuallikas ehk sisepõlemismootor. Valiks nüüd sellele ülejäänu?

.. ikkagi räägime pööretest 1000-3000. Aga ratas pöörleb vaid sadades... Ehk pöörlemissagedust tuleb oluliselt vähendada ja samas tõuseb ülekantav pöördemoment.

Peaülekanne ehk reduktor ka tegeleb sellega. Ja on ju olemas hüdromootorid, aeglaste pööretega. Ja on olemas ka mootorid koos reduktoriga, need muidugi oluliselt kallimad.. Aga valikut on.
Käisin ja mõõtsin natuke.. Ütleme, kasutatav ratas on ümbermõõduga 2 m. hüdromootori 1000 pöörde juures paneb selline ratas asja liikuma 30 km/h. Kui valida hüdromootor suurema isuga, siis Pascal`i seaduse järgi väheneb kiirus ja suureneb toimekus ehk siis jõud.

me tahame ju erinevaid (roomamiseks, töö tegemiseks, aegalseks transpordika, kiireks transpordiks) ning nüüd hakkab hüdrostaadiga asi kehvaks minema.
Lihtne võimalus on valida raudvara kiireima võimaliku järgi ja kiirust alandada mootorissejõudva õlikkogusega (ehk lastes pumba ja mootori vahelt "üleliigse" paaki tagasi). Sest hüdrostaatilise ülekande korral teeb küll tööd rõhk, kuid selle rõhu saavutab ajaühikus ette antav õlihulk. Pump (ja kaitseklapp määravad maksimaalse võimaliku), mootor realiseerib ajaühikus ette antava õlikoguse sellel rõhul, mida võllil olev takistav moment arendama sunnib.
Ma ei kujuta ette, kui hästi võiks sellises möödavoolu piiramisega süsteemis toimuda aeglane vedu rasketes oludes, kuid kindel on see, et igasugused õli mööda- ja ümberjuhtimised soojendavad õli ja seega suurendavad kadusid jõu ülekandmisel.

Su jutt on asjalik. Üldiselt sarnaselt ongi koostatud vastavad kooslused.
Põhimõtteliselt kasutatakse kahte sorti skeeme - avatud ja suletud. Mul on mölemad joonised olemas ja mõlemad skeemid töötavad vastavates kooslustes hästi. On loogiline, kui lihtsalt lambist midagi kokku kruttida ja loota, et asi ka laitmatult töötab... Noh, võib ju õnnestuda.
Vaata, eks üks masin on ju teatud kaaluga ja teeb teatud tööd. Ei ole nii, et on üks tonnine masin, mis künnab, lükkab lund ja sama masinaga käid poes leiva järgi, spidomeeter 100 peal. Kui on mõeldud kasutada skeemi traktori peal, mis liigub vahest max 20 km/h ja peab toimetama lume lükkamisega ning vahest mingi transpordiga 100 m raadiuses, siis on see vahemik nii-öelda suhteliselt kitsas.

[v6sa]

Sõltuvalt kiirusest ja pöördemomendist valid jõuallika.

No peaks saama ka teistpidi - on jõuallikas ehk sisepõlemismootor. Valiks nüüd sellele ülejäänu?
...

Saab.

Anna mootori pöördemomendi graafik ja ütle, mis liikumiskiirusele optimeerida 2-meetrise ümbermõõduga ratas peaülekande 4 otsas Mis pinnasele liikuma paneme?

Hüdrostaadi tarvis oskaks praegu küsida veel, milline on pumba või mootori rõhk ja tootlikkus/õlivajadus.

---

...
Kui valida hüdromootor suurema isuga, siis Pascal`i seaduse järgi väheneb kiirus ja suureneb toimekus ehk siis jõud.
...

Palun tõlget...

[Tift]

Anna mootori pöördemomendi graafik ja ütle, mis liikumiskiirusele optimeerida 2-meetrise ümbermõõduga ratas peaülekande 4 otsas Mis pinnasele liikuma paneme?

Väike pilt, aga vahest saad aru. Olemasoleva mootori graafikut näitab ülemises pildis alt teine joon, see tumedam punane, sama värv ka alumises.
Pumpa ja hüdromootorit veel olemas ei ole. Masina enda kohta oskan öelda:
täismass 600kg, vedav sild peaülekandega 4:1, vedavate rataste ümbermõõt 2000 mm.
Liikuma peaks masin suutma mõõda tavalist heinamaad. Mõte on paigaldada hüdromootor peaülekande vedavat võlli ringi ajama.
Muud hüdraulikat masinal põhimõtteliselt pole, kui ainult veokasti kallutus.

Pascal-i seadus on hüdraulikasüsteemide loomise juures üks põhivalemeid, nii väidetakse:
Üritan siia ka selgitava pildi lisada.

[tammetonu]

Ma isiklikult kaldun arvama,et päris täppisarvutusi teha ei õnnestu.Minumeelest peaks alustama sellest,et teha endale selgeks,milline võimsus(N) on vajalik sõiduki liigutamiseks soovitud kiirusel.Võiks isegi võrrelda sellega,milline sisepõlemismootor teda toimekalt vedada jõuab-sealt saaks ka vajaliku võimsustarbe.Küllaltki jäme arvestus on selline,et ca 180 bar rõhul töötav kolbmootor tarbib iga 10 ccm mahu kohta 5 kW võimsust,järelikult välja annab veidi vähem.Siit saaks tagant otsast alustades välja rehkendada vajalike hüdromootorite ja ka sisepõlemismootori võimsuse(viimase maksimaalvõimsust küll mitte arvestada,ehk 60% sellest). Tegelikult ka tänapäeval superarvutite ajastul tehakse kõrgel insenertehnilisel tasemel ikkagi uskumatult palju katse-eksituse meetodil ja tulemus ei saa alati eelmisest parem.Muidu oleks ammu olemas ideaalne lennuk,laev,auto jne.Ka Airbus A380(mis ei olnud esimene lennuk inimkonna ajaloos)esmalennul olid piloodid varustatud langevarjudega ja kokpitist külgukseni oli torust käsipuu.Seetõttu arvan,et paratamatult pead sellise masina ehitamisel välja minema riskile,sest sellist meest,kes ütleks sulle täpsed andmed ja selle eest ka vastutaks, vist leida ei õnnestu.Kui selliseid on,siis andke endast teada.

[Tift]

Ma isiklikult kaldun arvama,et päris täppisarvutusi teha ei õnnestu.Seetõttu arvan,et paratamatult pead sellise masina ehitamisel välja minema riskile,sest sellist meest,kes ütleks sulle täpsed andmed ja selle eest ka vastutaks, vist leida ei õnnestu.Kui selliseid on,siis andke endast teada.

Täiesti nõus! Mina ei räägi täpsusest väikestest vahemikes. Plaan oleks teada saada enam-vähem vahemik. Et millega kastetama hakata.
Kui on selge kui svõimas peaks vastava masina juures olema hüdromootor, siis oleks juba lihtne valida ka pumpa. Või kui on olemas sisepõlemismootor, siis kui suurt hüdropumpa on sinna mõistlik otsa panna, et liigutada teatud kaaluga masinat... Küsimusi kui palju. Ma oskaks vahest isegi vajalikud komponendid leida, oleks vaja teada, kui võimas hüdromootor peaks konkreetsel juhul olema seal peaülekande otsas. Vahest ka siis mingi alandava reduktoriga, kui tarvis...

[tammetonu]

Kas sarnase massiga analoogseid masinaid olemas ei ole?Sealt oleks lihtne "maha kirjutada".Mina isiklikult arvaksin,et 25kW väljundvõimsusega hüdromootor peaks sellist masinat liigutama päris edukalt.Mõni väiksem sõiduauto diisel peaks sobima sellele sobiva pumba käitamiseks.Minuarust tulekski vaadata pump,mille tööpöörded jäävad sisepõlemismootori "normaalsete" pöörete piiridesse(~1600),sealt edasi on võimalik teada saada õli vooluhulk sellistel pööretel ning selle kaudu valida sobiva pöörlemiskiirusega h.mootor.

[v6sa]

...
Masina enda kohta oskan öelda:
täismass 600kg, vedav sild peaülekandega 4:1, vedavate rataste ümbermõõt 2000 mm.
...

Nu vaatame.

Kui mu vanad silmas ei peta, siis mootori maksimaalne vääne on 45 Nm ja 43 Nm on päris suures vahemikus saadaval. Pöördeid aga välja ei loe. Tundub, et graafikud on kahesajase sammuga vahemikust 1800-3600 rpm.

Keskmiselt pehme heinamaa (rehv vajub sisse 10% raadiusest - veeretakistuseks võtame nii viiendik massi. Ehk veeretamiseks vajalik jõud on 6000*0,2=1200 N. Kahemeetrise ümbermõõduga ratta raadius on umbes 0,31 m, seega on võllil vaja veeremiseks pöördemomenti 1200*0,31=372 Nm. Peaülekanne vähendab käbil vajalikku neli korda - käbile jääb seega 372/4=93Nm. Ehk käbile paigaldatud rõhtsale ühe meetri pikkusele hoovale riputatud kümneliitrine veepang peaks panema selle liikuri veerema...

Eeldan, et heinamaal tahad sõita 2 meetrit sekundis (see on üks rattapööre sekundis), seega käbi teeb neli korda rohkem ehk 4*60=240 rpm.

Seega pead mootori pöördemomenti kaks korda võimendama, viies pöördeid umbes kümme korda alla.

Hüdrostaadi korral valiks mina pumba, mille tootlikkus on neli korda väiksem mootori omast (ehk ajam on neli korda aeglustav). Või pumba olemasolu korral vastavalt neli korda väiksema mootori... See lubaks liikuri massi kahekordistada. Säärasel juhul annaks mootor 80% kasuteguri juures maksimaalselt välja 4*45*0,8=144 Nm. Seda eeldusel, et hüdromootor üleüldse suudab antud vahemikus säärast pöördemomenti toota.

Sealjuures teeb ratas 112,5-225 rpm, millest ilma nühamiseta saame kiiruseks 112,5/2/60=0,94 kuni 225/2/60=1,88 meetrit sekundis. Harjumuspärasemalt 3,4-6,8 kilumeetrit tunnis. Vähe, kuid talutav.

Hüdropumba ja -mootori valikul tuleb kontrollida, kas pump tohib pidevas režiimis vajalikku kogust õli nõutud survel pumbata.

Hüdropumba ja mootori paar on sisuliselt sama, mis kiilrihmülekanne - mõlemaid saab panna tööle muutuva ülekandesuhtega. Lihtsalt arvutama peab üle, kas soojuseks muutuv osa liiga suureks ei kasva muutmise käigus.

Kui nüüd mõni arvutustulemus ei meeldi, siis on kaks võimalust: ignoreerida ja loota, et ma panin millegiga puusse (küsitavusi on) või teha uus ring, muutes mõnda tingimustest. Aga ei tasu loota, et loodusseadusi annaks rikkuda karistuseta. See pole teil maksuamet, keda saab pehmeks rääkida. Kangiseadus kehtib vääramatult.

[metsakohin]

Hüdrostaadi korral valiks mina pumba, mille tootlikkus on neli korda suurem mootori omast (ehk ajam on neli korda aeglustav).

Siin on eksitav vastuolu. Mõtle uuesti, mida tahad öelda, kas ülekannet kiirendada või aeglustada.

[Tift]

Huvitav, HP-del antakse tehnilistes andmetes tootlikkus. Aga missugustel pööretel? Pole nagu tähele pannud, et iseloomustuses oleks seda märgitud, kas on mingi pöörete arv üleilmselt kokku lepitud?

Hüdrostaadi korral valiks mina pumba, mille tootlikkus on neli korda suurem mootori omast (ehk ajam on neli korda aeglustav).

Siin on eksitav vastuolu. Mõtle uuesti, mida tahad öelda, kas ülekannet kiirendada või aeglustada.

Jah, kas see ei peaks olema vastupidi - HM suurem HP-st, vähendame HM pöördeid, suurendame saadavat momenti? Kas see ongi see, millest räägib Pascal`i seadus ?
Muidu on isand v6sa kasutatav lahenduskäik täiesti jälgitav ja loogiline, vähemalt inimese jaoks, kel insenööri teadmisi napib . Nüüd peaks saadud tulemid paigutama kokku.

[tammetonu]

Tavaliselt antakse tootlikkus ühe pöörde kohta ccm.Jälgida tuleb ka töörõhku-suuremal tööröhul töötav pump(mootor) on sama töömahu juures loomulikult suurema võimsusega.Oluliseimaks näitajaks nii pumba kui mootori valikul tuleb pidada võimsust(hr.v6sa teeb kohe siia puusalt näited,kuidas teised ühikud hüdraulikas on seotud võimsusega),sest muud ühikud võivad eksitada-võime väiksema võimsusega saavutada küll vajaliku pöördemomendi,kuid edasiliikumiskiirus võib jääda puudulikuks.

[Tift]

Ok, ütleme, et masina liikumiskiirus ca`7 km tunnis on rahuldav.
Mida me siis praegu teame:
Sisepõlemismootori kasulik ala pööretel 1800-3600 : 43-45Nm
Veetavale võllile (käbile) peab rakendatama jõud 93 Nm
Soovitatavad veetava võlli pöörded: ca`250 rpm, kui masina max liikumiskiirus on 7 km tunnis.
Nüüd peaks vastavalt neile näitajatele valima HP ja HM-i...
Krt, ma olen jupp aega vahtind seda lehekülge Hüdaulika ja juhe muudkui säriseb... Häda, kui valik on säänne...
Ega ma siin kah ilma abita pääse.

[tammetonu]

Minuarust eksid sa arvuderägastikku.Vali kõigepealt sobiva pöörlemisvahemikuga ja võimsusega HM.Võimsuse saad :pöördemoment*pöörlemiskiirus.Nüüd tead antud võimsuse juures toodetavat õli hulka,selle järgi vali vasavate pöörete ja võimsusega HM.Ma ei ole üldsegi mitte täppisteooria vastane,kuid sel juhul peab arvestama absoluutselt KÕIKI tegureid,vastasel korral on arvutused mõttetud.Paraku kõiki tegureid suudab arvesse võtta vaid konkreetsel alal väljaõppe saanud insener.

[v6sa]

Hüdrostaadi korral valiks mina pumba, mille tootlikkus on neli korda suurem mootori omast (ehk ajam on neli korda aeglustav).

Siin on eksitav vastuolu. Mõtle uuesti, mida tahad öelda, kas ülekannet kiirendada või aeglustada.

Pardon, minu viga. Pump peab aeglustava ülekande tootmiseks olema väiksema tootlikkusega.

Olen nõus, et minu arvutus on väga jäme ja sisaldab kolme eeldust. Aga pakkuge parem välja - paneks meelsasti kõrva taha.

Midagi peab alati ette valima, muidu ei saa arvutada. Praegu on teada, et hüdromootor peab väljastama nii 100 Nm veerandtuhandel pöördel. Ning valitud mootori pöördemomenti peab vähemalt kaks korda suurendama, viies pöörlemissagedust kümme korda alla.
Selle teadmise järgi validki muid komponente.

---

Tavaliselt antakse tootlikkus ühe pöörde kohta ccm.Jälgida tuleb ka töörõhku-suuremal tööröhul töötav pump(mootor) on sama töömahu juures loomulikult suurema võimsusega.Oluliseimaks näitajaks nii pumba kui mootori valikul tuleb pidada võimsust(hr.v6sa teeb kohe siia puusalt näited,kuidas teised ühikud hüdraulikas on seotud võimsusega),sest muud ühikud võivad eksitada-võime väiksema võimsusega saavutada küll vajaliku pöördemomendi,kuid edasiliikumiskiirus võib jääda puudulikuks.

Võimsuse peale võime viia küll, kuid võimsus on pöördemoment korda nurkkiirus ehk sama võimsuse võime saada nii väikstel pööretel suurt momenti arendades kui suurtel pööretel olematut momenti tootes. Oluline on pidada silmas seda, et HM toodetud pöörded oleksid õiges vahemikus. Antud hetkel peame arvestama, et mootor (või mootorreduktori väljundvõll) peab tootma u. 100 Nm veerandtuhandel pöördel. Tahate võimsuse ühikutes?

Üks konverteritest elab siin:
http://www.wentec.com/unipower/calculato...torque.asp

Selle järgi peab HM tootma 2,62 kW. Väike varu võiks ju ka olla...

Mina ei viitsi võimsusele arvutada, kuna ei näe sel mõtet - pöörlevat liikumist toodab alati pöördemoment. Oluline on see, et kõigi hüdroseadmete puhul määrab maksimaalse momendi töörõhk koos töötavate pidalade suhtega. Tifti pandud skeemidel on see kõik kenasti kirjas.

Muide, 2,62 kW võimsust on ka 10 Nm korda 2500 rpm. Muidu kena, kuid Tifti mure lahenduseks on siis vaja kümnekordselt aeglustavat reduktorit...

[tammetonu]

Põhimõtteliselt hr.v6sa kinnitas seda,mida ma ennist ütlesin,kuid miks ma rõhun just võimsusele(tööhulk ajaühikus)on see,et ei saa masinat liikuma panna soovitud kiirusel kui puudub vajalik võimsus.Ka mehhaanilise ülekandega võib paarikilovatise võimsusega mootoriga suure masina liikuma saada,kuid imeväikestel kiirustel.Sama kehtib hüdroülekande puhul;vaid kaod on veidi suuremad.Võib-olla olen ma eelnevast tekstist valesti aru saanud,kuid 2,6kW mootor sellist masinat talutaval kiirusel liigutada küll ei jõua-see on ju otseselt vastu energia jäävuse seadusega.Vastasel korral võiks ju sellise 600 kg masina jõuallikaks sobida väiksema mootorsae mootor!

[Tift]

mehhaanilise ülekandega võib paarikilovatise võimsusega mootoriga suure masina liikuma saada,kuid imeväikestel kiirustel.Sama kehtib hüdroülekande puhul;vaid kaod on veidi suuremad.Võib-olla olen ma eelnevast tekstist valesti aru saanud,kuid 2,6kW mootor sellist masinat talutaval kiirusel liigutada küll ei jõua-see on ju otseselt vastu energia jäävuse seadusega.Vastasel korral võiks ju sellise 600 kg masina jõuallikaks sobida väiksema mootorsae mootor!

Nii, lugupeetud ksf-id, on ilmselge, et teie aju hallollus liigub palju vilkamalt, kui minul ta kunagi üleüldse liikuma saab. Pange kahepeale mingid näitajad ritta? Mingil ajal ma jõuan ise ka selleni, kuid selleks läheb aega .

[tammetonu]

Tõe kriteeriumiks on praktika.Uuri välja,palju on umbes sama raskete väiketraktorite mootorite võimsus ja tea,et umbes sama suur peab olema vedava hüdromootori võimsus.Siin mingit laveerimist pole võimalik teha-ei ole võimalik autole kapoti alla muruniiduki mootor paigutada ja liiklusesse söösta.Esimene konkreetne ja praktikas kontrollitav suurus ongi käes.

[v6sa]

...
Võib-olla olen ma eelnevast tekstist valesti aru saanud,kuid 2,6kW mootor sellist masinat talutaval kiirusel liigutada küll ei jõua-see on ju otseselt vastu energia jäävuse seadusega.Vastasel korral võiks ju sellise 600 kg masina jõuallikaks sobida väiksema mootorsae mootor!

Ei tasu unustada, et minu arvutus kehtib vaid veeretakistusele juhul, kui ratas on sisse vajunud 3 cm. See ei ole mootori koguvõimsus.

Palju see ziidi võimsus oligi? 4 kW? Ja päristavad oma traktoritega rõõmsalt teadmata, et praktikas need ei tohiks jõuda...

Tammetonu - pritsi numbreid, mitte demagoogiat. Ma tean ise ka, et hüdrostaadil on mingid rusikareeglid. Neid oleks kena lugeda, et saaks arvestada.

Saemootori häda on selles, et need 2+ kW saadakse kätte vändapööretel 13 000... Sobita neid Lada sillale 250 rpm.

[tammetonu]

Kui keegi oskab minusugusele vaegguugeldajale saata linke müüdavate hüdromootorite ja -pumpade kohta,siis oleks tänulik.Ehk kulub teistelegi marjaks ära.Tifti näidatud lingil ei leia ma tehnilisi andmeid,hinnad küll meiesugustele mängijatele sobivad.

---

Mis puutub numbrite pritsimisse,siis mina ei hakka sellega enne tegelema kui suudan oma väidete eest ka vastutada.Paraku minu teadmised ei küündi sellele tasemele,et teostada hüdraulikas keerukaid arvutusi,mis aga ei tähenda seda,et ma loodusseadustest üldse aru ei saa.Kui minu väide,et 2,6kW võimsust on sellisele traktorile(peab lisaks enda liigutamisele veel midagi tegema) on ilmselgelt vähe on demagoogia ,siis olen ma nõus,et olen demagoog.Kui keegi suudab teha sellise massiga traktori,mis 2,6 kW võimsusega tööd teeb ,siis andke teada.

---

Muidugi linttraktor võib mitte ainult edasi liiukuda,vaid vajadusel ka atra vedada ainult käivitusmootori jõul.Seda võib keegi nimetada samuti töötegemiseks(füüsikalises mõttes ta seda ongi).