[kopraonu]

Hea küsimus, kui juhtun mehega uuesti kokku siis küsin selle kohta, kuidas ta selle kummijukuga ringi liikus.

[zazik]

Väike kommentaar viimastele piltidele.Kas see savikarjäär mitte Valgamaal polnud?Tsirgulinnas.Olen sellest raudteest korduvalt ülegi sõitnud.Rööpad vöeti seal üles ja kogu see savitööstus suleti kusagil 70 teisel poolel.Laiarööpmeölise Tartu -Valga liini Sangaste jaama juures olevast ülesõidust pisut valga poole oli see ülesõit.Kui nüüd hästi mäletan siis Sangaste jaam asub Tsirgulinnas.
Tervitades,
Flanagan

Kaarti (aerofotot) vaadates tundub, et see ülesõit oli praegusel Jõe tänaval. Raudtee ise kulges mööda Savi tänavat. Valga maanteele ei oska küll kuidagi paigutada seda.

[maisalup]

Valgamaal Võru piiri lähistel oli kunagi savikaevandus ja tellisevabrik. Täpsemini olevat olnud see Hargla lähistel? Aga täpsemalt ei tea sellest midagi

[deeremees]

Proovisin otsida küll midagi selle savikaevanduse kohta aga mitte midagi ei leia. Ju seda siis ei peeta enam tähtsaks ja on unustatud.

[hillar2]

Millal Misso savitööstus loodi? Savi kaevandati vist Luhamaa lähistelt.

[deeremees]

Siit peaks midagi leidma http://www.misso-savi.ee/?page=1

[honkomees]

Millal Misso savitööstus loodi? Savi kaevandati vist Luhamaa lähistelt.

Luhamaa juures oli tellisetehas ja savi kaevandamine juba tsaariajal, mul sealseid kirjadega kive veel maja juures olemas, aga õndsal nõuka ajal ei olnud seal midagi. Alles uue vabariigi aegu pani Luts savitööstuse Missos käima.

[pen.skar]

Endale lähima Õisu mõisa Kalvre savikoja kivi. Vana, aastaid ilma käes olnud, sammaldunud, aga ei lagune!

Ja mis Misso- Luhamaa, Otepää kivile sisse kirjutatud? Über, kui pildid saaks!
Kuskohal neid oranzikaskollaseid kive vene aeg tehti, mis summagi ilma ei kannatanud- iga aasta kooris kihi pealt maha.

[saarrand]

Vanasti oli Otepääl ka tellisetehas olemas, Otepää kirjaga kive endal mitmeid siin seal kasutuses.

[kopraonu]

Sain teada,et see savikarjäär asus Tsooru kandis, kus asus ka Tsooru tellisetehas. Fotod tehtud 1961.a
See läks ikka meelest küsida,kuidas seal savikaevanduses liigeldi koppaga.

[honkomees]

Endale lähima Õisu mõisa Kalvre savikoja kivi. Vana, aastaid ilma käes olnud, sammaldunud, aga ei lagune!
....
Ja mis Misso- Luhamaa, Otepää kivile sisse kirjutatud? Über, kui pildid saaks!
....

Need Luhamaa kandi kivid ei lagune ka mitte ... vedelevad nö kõnniteena õues ja ei midagi. Foto tegemiseks peab ootama suve aga sisse on vene tähtede ja "jätiga" kirjutet tellisetehase omaniku nimi, vist oli N. Vung . Luhamaa oli ju tsaariajal Pihkvamaa osa.

[2715]

Need kivid, mis kohe lagunesid olid Võrukivi tellised.
Sealt läks veel enne nende lagunevate kättesaamist 50%praaki, kuna ahi oli halvasti tehtud ja alt tuli vesi peale, kuna täitematerjal kanditi mujale ja asub soo peal.
Vana ringahjuga oli oluliselt parem asi aga seal olid töötingimused ebainimlikud ja toodang väike.

[aavu]

Kuna jutt savi peale liikunud, tahaks väga ühe küsimuse esitada.
Alloleval sirgeldisel ringis on Kloostri jõe looge Padisel. Seal oli kunagi 50-ndatel tamm ja roheline jõelooge oli üle ujutatud. Ringis asuv maja ilmselt mingi veski moodi asi pidi olema. Olen seal majast mõni samm ülesvoolu ujumas käinud ja mälus on mingid ahjusuud vastu jõge. Küsimus: kas keegi mäletab, mida neis ahjudes põletamisel tehti? Kas telliseid, puusütt või kõige tõenäolisem, et tõrva või hoopis miskit muud? Neid ahjuuksi mõõtudega alla ruutmeetri võis olla reas kolm või rohkem. Üle jõe asus saeveski, mis toona töötas.
Seal ujumisega üks seik, keegi minuvanune poiss (8-10a) lõi ujudes põhjas olnud kahva jalalabast läbi ja viidi Keilasse haiglasse.

[honkomees]

... Seal ujumisega üks seik, keegi minuvanune poiss (8-10a) lõi ujudes põhjas olnud kahva jalalabast läbi ja viidi Keilasse haiglasse.

Kahva küll pole võimalik jalalabast läbi lüüa, pigem vastupidi, jala kahvast läbi
äkki ikka oli tegu västra elik ahinguga?

[aavu]

Õige märkus, aju vist üleväsinud, sõnad segi!

[saarrand]

Endale lähima Õisu mõisa Kalvre savikoja kivi. Vana, aastaid ilma käes olnud, sammaldunud, aga ei lagune!

Ja mis Misso- Luhamaa, Otepää kivile sisse kirjutatud? Über, kui pildid saaks!
Kuskohal neid oranzikaskollaseid kive vene aeg tehti, mis summagi ilma ei kannatanud- iga aasta kooris kihi pealt maha.

Otepää kividele oligi otsale peale kirjutatud trükitähtedega OTEPÄÄ, püüan mõne pildi teha, aga võib juhtuda, et enne kevadet ei leia üles, hunnik õues lume sees. Mul oli vanasti neid kive kõvasti, aga omal ajal sai vana viljakuivati ahju ehitamiseks hulga ära kasutatud, nüüdseks kuskile juba täiteks jõudnud. Aga midagi on kindlasti veel alles.
Otepää kivid olid sellised üsna kollased, umbes nagu poemuna kollase tooniga, mitte oranzikad.

[mlsluik]

Sellise väikse pöörajaga on 6-7a tagasi isegi ksf mlsluik veel tööd teinud, sai kütteturba platse pööramas käidud. Labad olid suht rasked et tihtipeale polnud peale kogumis tsüklit isegi freesida vaja, piisas sellest kui pöörajaga üle lennata ja uus kiht saigi kuivama...



Nende pöörajate eripära seisneb selles et labasid polnud võimalik üle tõsta, mis omakorda tähendas et tagurdada pole võimalik.

See tekitas vahel päris mitmeid "piinlikke" olukordi.
Juhtus paar korda kui platsi keskel said kaks pöörajat kokku, siis proovisid kuidagi üksteisest mööda pusida... Õhtul viimase platsiga tulles sattusin mitu korda sellisesse situatsiooni kus teine mees oli oma pööraja platsi otsa jätnud ja ise siis traktoriga minema sõitnud... Sai kuidagi pooleldi läbi kraavi mööda siblitud. Muidu ikka vaatasid platsile keerates et ega kedagi vastu ei tule, aga vahest juhtus ikka...

[motamees]

...Nende pöörajate eripära seisneb selles et labasid polnud võimalik üle tõsta, mis omakorda tähendas et tagurdada pole võimalik...

Kas ka ükshaaval polnud võimalik neid transportasendisse tõsta?
Meil rabas olid ka umbes sellised. Kiire sõidu peal viskas vahel mõne laba transportasendisse. Tagurdamiseks pole neid muidugi keegi viitsinud ükshaaval üles tõsta - ikka ainult edasi, kommunistlike võitudeni. Selle tiisli tõstmisega traktori haakesse panin ma oma seljale eluaegse põõna.

[mlsluik]

...Nende pöörajate eripära seisneb selles et labasid polnud võimalik üle tõsta, mis omakorda tähendas et tagurdada pole võimalik...

Kas ka ükshaaval polnud võimalik neid transportasendisse tõsta?
Meil rabas olid ka umbes sellised. Kiire sõidu peal viskas vahel mõne laba transportasendisse. Tagurdamiseks pole neid muidugi keegi viitsinud ükshaaval üles tõsta - ikka ainult edasi, kommunistlike võitudeni. Selle tiisli tõstmisega traktori haakesse panin ma oma seljale eluaegse põõna.

Vaat seal raami peal oli tavaliselt üks varras, mis takistas labadel hooga ettepoole üle võlli lendamast. Üle kändude jms sõites viskas vahest ikka mõned labad ülesse ning tagasi ei tahtunud nad üldse kukkuda, seega olid enamusetel need piirajad suunaga tahapoole painutatud et hooga labad üles ei lendaks...samas ei olnud enam võimalik labasid üles tõsta et nad ise sinna püsima jääks.


Aja jooksul paindusid labad järjest sirgemaks ja õigete painete andmiseks oli olemas spets toru millega neid siis painutati. Teoorias...
Praktika oli selline et tagurdasid mõned meetri ja labad olid jälle sobiva kalde all...


See raami tiisel oli tõesti täitsa tubli tükk, russiga oli vähe lihtsam, sai haakeraua praktiliselt turbasse suruda ning siis üles tõsta. Mul sõitis üks pakk pidevalt kaasa mida siis hea tiisli alla oli pista kui haakest lahti võtsid.

[SirAllar]

Tervist!

Väga huvitav teema, endal vanaisa töötas pikalt Saaremaal Piila rabas, isegi ühte Dt-75 sai sealt "suveniiriks" Eesti Vabariigi tulekul. Kahju, et selle masinaga lõpuks nii loll diil tehti ja keegi sai sellest EMEX-sis ilusa summa, kuigi lubas, et ta seda vanarauda ei vii. See selleks, aga äkki leidub kellelgi pilte veokitest millega vanasti turvast veeti. Väiksena vanaema/vanaisa juures olles vurasid ikka päevast päeva meist Sini-Valge kabiiniga GaZ-53 või ZiL-id mõõda, turbakärud järgi. Foorumi pildialbumis olid mõned pildid: http://www.automoto.ee/galerii/view_phot...d=IMG_4530
http://www.automoto.ee/albums/album17/IMG_4528.jpg
Pole küll kindel, aga võib-olla Saaremaa turbaveokatest ka mõni EPT hoovil alles veel, kunagi nad vist seisid seal.