07-04-2013, 00:42 AM
Kuskil 6-7 aastat tagasi tehti arvutused firmas, kui keevitaja töötab päevas 5 tundi järjest siis tasub hinna vahe ära inverteri puhul 4 aastaga.Üle jäänu puhas pluss.Inverter ei olo nii voolu nõudlik kui on trahvo.
(06-04-2013, 21:59 PM)tammetonu Kirjutas: Kas MIG-MAG keevitusi esineb nii inverterite kui trafode näol?Minuteada on profikeevitusel võimalik seadistada ka pinget.Võru mehe keevitusega ongi see lugu,et CO-ga keevitab paremini kui CO-Ar mix-ga.Teadmamehed arvasid,et see on põhjustatud veidi valest pingest.Esabi kodulehel on näiteks selline inverter ja selline step control e. trafokeevitus
(06-04-2013, 11:58 AM)tammetonu Kirjutas: Kas inverteri eeliseks trafo ees on ainult väiksemad mõõdud ja kaal?
...
(08-04-2013, 10:10 AM)tammetonu Kirjutas: ...
Mis puutub keevitusaparaatidesse,siis olen huvitatud kõiksugusest teabest,mis puudutab just traatkeevitusi. Lisaks oskab keegi kindlasti tuua siia teemasse võrdluse TIG aparaadiga,mis paljudel veel täiesti tundmatu teema.See,et temaga saab keevitada ka Al. ja roostevaba on üldteada,rohkem huvitab tema erinevused traat- ja elektroodkeevitustest ehk miks ta üldse"hea" on ja mis eelised ja puudused tal teiste keevitustega on.
(08-04-2013, 10:10 AM)tammetonu Kirjutas: No siin on ilmselge,et "rändkeevitajatel" on inverter parem valik.Mina olen huvitatud statsionaarsest aparaadist,olgu ta või 300 kg.Tööstusvool kodus mitte just nii nagu võiks olla,kuid 14kW generaatori võtab järgi probleemideta,lisaks olemas veel väiksem trafo,mis võimaldab keevitada(mitte lõputult nagu generaator)kuni 5mm elektroodiga.Töödega on nii,et keskmist võtta on sama vale kui võrrelda Eesti keskmisi palkasid.Kui väärtused erinevad juba ligi 10 x,siis keskmine ei iseloomusta enam midagi.Tavaline on see,et paari päevaga keevitad rohkem kui järgneva paari kuuga.Mis puutub keevitusaparaatidesse,siis olen huvitatud kõiksugusest teabest,mis puudutab just traatkeevitusi. Lisaks oskab keegi kindlasti tuua siia teemasse võrdluse TIG aparaadiga,mis paljudel veel täiesti tundmatu teema.See,et temaga saab keevitada ka Al. ja roostevaba on üldteada,rohkem huvitab tema erinevused traat- ja elektroodkeevitustest ehk miks ta üldse"hea" on ja mis eelised ja puudused tal teiste keevitustega on.
(30-04-2013, 20:47 PM)margopyks Kirjutas: Nii ölda otsik on stantartne igast hästi varustatud poest riiuli pealt.Eelmisele postile küsimus TIG masin mis õmbleb RV ja AL ja musta rauda hind on üsna kõrge võreldes masinaga mis võimaldab keevitada MIG TIG ja elektrood aga ei AL MIG.AL MIG masinad on midagi muud.
(30-04-2013, 21:24 PM)meli666 Kirjutas:(30-04-2013, 20:14 PM)Gravity Kirjutas: Tigi on lihtne ümber sättida eri metallide jaoks. Tuleb ainult elektrood vahetada ning masinal paari nuppu vajutada.
Isiklikult ostaks endale Tigi kuna ta on universiaalsem(eri metallid ja peene töö) ja kvaliteetsem,mis sest et aeglasem. Lisaks saab Tig seadmetele panna elektroodi käpa külge kui tuleb robustseid töid ette.
Tuleb mainida, et siis peab AC/DC aparaat ka olema. Odavamate alalisvoolu masinatega alumiiniumi keevitada ei saa.
Tootlikuse koha pealt. Mõni aeg tagasi oli kasutada üks 150A TIG. Paksema metalliga oli tõesti keevituskiirus väga niru. Aga kui on võimsam aparaat, siis ei jää ta kindlasti oluliselt MIGile alla.
Seetõttu sai soetatud üks vene 315A vesijahutusega TIG. Vaatan, kui aega saan, siis katsetan ja panen tulemused siia kirja.
Siiski, kogemustele tuginedes, olgu see TIG kui hea tahes, siis MIG keevitust on ka ikkagi vaja. Kuigi vahepeal oli juba mõte traadikeevitus maha müüa. Müügimõte aga hääbus ruttu, kui sai autol karbiotsi vahetatud. Pleki servadel on tahes tahtmata mingi vahe sees ja proovi sa siis ühe käega täitetraati anda, teisega käppa hoida ja veel pool küürakil asendis laeõmblust teha. Tuhat korda etem on MIGiga, kus täitematerjal tuleb ise peale ja punktimine läheb lennates. Kui panna sobiv voolutugevus, et tekib sisuliselt läbitilkumine, ei ole seal ka eriti lihvida midagi.
(01-05-2013, 20:50 PM)meli666 Kirjutas: Paar päeva tagasi sai alustatud hüdroga puulõhkuja raami tegemist. Kasutan linttraktori T-74 raami karptalasid. Materjal 20mm, kohati 30mm.
Äkki tuled lased need mul omavahel kokku?
Ok, tögasin veidi. Selle asjaga on nii, et midagi eriti nagu soovitada teistele ei saa, kuna nokitsejate vajadused on erinevad.
(21-07-2013, 19:52 PM)meli666 Kirjutas: Oskab keegi rääkida midagi Walliuse keevitustest. Tegu soome brändiga. Eestis vist töökodades on neid tunduvalt vähem kasutuses, kui Kemppit.
Oleks võimalus selline traadikeevitus vahetuskaubana ühe teise asja vastu saada: http://www.hitsikauppa.fi/wallius-lmc-32...rers_id=10
Äkki keegi on sellisega kokku puutunud? Tasuks üldse sellise firma peale mõelda?
Googeldamisega Soome foorumitest eriti targemaks ei saanud. Ühed kiidavad Kemppit, teised jälle Walliust taevani. Või ongi mõlemad lihtsalt nii head, et selline ema ja tütre teema.
Samas ühes teemas oli mainitud, et Walliuse samalaadne toode on Kemppist veel kallim ja seetõttu neid lihtsalt vähem kasutuses.