[karvik]

Ära siis juhtmete ristlõike pealt koonerda! Ise pole omal mõõtnud, aga kaod teel katuselt tuppa pidid üsna märgatavad olema.

Õige jutt!

200W 12v juures on u.16A. Kui kasutada mingit suvalist näiteks 1,76mm2 juhet ja kui ma õigesti arvutasin, siis on võimsuse kadu 10m kaablis u. 55W.
Lohutuseks võiks öelda, et MPPT puhul on pinge kusagil 18v ja 11,1A. Seega võimsuskagu samas kaablis u. 27W.

[indrek1000]

See katsetuse jaoks on 2,5mm2 seal.

Katuselt tuppa läheb 6mm2 kaabel, ostsin 15m seda, vast jagub. Inverteri sain ka kätte täna - proovisin, toimib. Selle väikse akukesega oli muidugi pingelang märgatav, aga originaalis tuleb 180Ah aku.

Järgmiseks tuleb pööramismehanism, kui aega saab.

[karvik]

6mm2 vaskkaabel sobib tegelikult paremini alles 24v 200W süsteemi. 12v ja 16A juures on sellel 15m kaablil 25W kadu.

PV paneeliga on sellessuhtes vähe lihtsam, et reeglina jääb ta akupargi ligidusse. Tuulikud on aga kõrgel mastis ja sealt on vaja pikk kaabel alla tuua.
200W 12v tuuliku mastis voolu alla toomiseks 10% kao juures ja 50m kaabli puhul on vaja 25mm2 kaablit.

Suured kaod 12v süsteemis või kulukas kaabli komplekt on üks põhjus miks tasub suuremate süsteemide puhul minna üle 24v peale või veelparem 48v. Sama 200W tuulik ja 50m kaabel aga 48v on vaja ainult 1,5mm2 kaablit et jääda enamvähem 10% kao juurde.

[Basilio]

Minul said kablad vist 4mm2 ja 200W paneelidega annab veits tunda...
Kablade pikkus on umbes 6m.
Indreku otsus kasutada 6mm2 kablat on minu arust OK.

[karvik]

Minul said kablad vist 4mm2 ja 200W paneelidega annab veits tunda...
Kablade pikkus on umbes 6m.
Indreku otsus kasutada 6mm2 kablat on minu arust OK.

6m ja 4mm2 kaablis on kadu 16A puhul 15W.

Kui sama 4mm2 kaabel, 15m ja 16A siis oleks kadu 38W.

[judas]

Tervist AMF seltskond.
Pikale elektrijutule vahelduseks pakuks ka õhkkütte teema arendust, nimelt sai nikerdatud "kuulus" õllepurkidest päikesekollektor. Kasulikku pinda u. 1,9m2, tootlikuse mõõtmiseni pole ühe vahejuhtumi tõttu veel kahjuks jõudnud: Siit ka hoiatus teistele paneeli valmistajatele, et nad minu viga ei kordaks ja ventikat väljalaske poolele ei ühendaks, nimelt seal kasutuses olnud tavaline "eurovent" väljatõmbe vurr sulas igatahes üles. Hetkel ühendatud sisselaske poolele 3w arvuti ventikas, ja sellega puhub otsepäikesega välja u. 70-80C õhku, paneel ise paigutatud seinale vertikaalselt ja suunaga edelasse, seega kui nüüd kallutada ja suunata lõunasse peaks keskpäevase päikesega temp. veelgi ülespoole ronima. Kui uue ventika ja temp. erinevuse kontrolleri (arduino baasil) külge saab siis ehk ka mingeid mõõtmistulemusi näeb. Kui kellelgi miskit huvitavat mõtet selles vallas pähe torkab siis ootan huviga.

[Basilio]

On endalgi plaanis selle aastanumbri sees sama vigur ära teha, aga 2x suurem!
Vurri asukohast on selles teemas vist ka juttu olnud, aga kordamine on tarkuse ema! Ise kavatsen lisada veel tolmufiltri. Pole ju tarvis liiva ja puulehti tuppa pumbata.
Mis andurit Arduinol kasutada plaanid, kas analoogi a la LM35 või digitaalset LM75? Endal kogemus esialgu analoogiga ja pika juhtme puhul on häired igavene peavalu. Näit ujub ja hüpleb 10 mõõtmise keskmise väärtuse arvutamisest hoolimata. Pisut aitasid kondekad juhtme mõlemas otsas.
Kui LM35 asub kohe Arduino kõrval, siis on täpne. Digiandurid on juba olemas, sõbra poolt testitud ja programmgi kirjutatud, aga pole mahti olnud paika panna. Kasutan neid esialgu vaid keskkütte juhtimises, aga plaanis on kasutada ka päikesekollektorite juures.

[judas]

Nu jah, eks selle vurri kohapealt on nüüd vitsad käes.
Arduino teemal alles täiesti roheline, kui vidin käes, eks siis saab katsetama hakata ning kaasvõitleja Karviku lahke abiga ka asi jooksma saada.
Miks siseõhku läbi paneeli ringlema ei pane? Või kavatsed seda hoopis ka hoone ventilatsiooni kaasaaitamiseks ära kasutada?

[nunu]

Miks siseõhku läbi paneeli ringlema ei pane? Või kavatsed seda hoopis ka hoone ventilatsiooni kaasaaitamiseks ära kasutada?

Siseõhu ringi keerutamine oleks vast tõesti lihtsam ja mõistlikum. Kui väljast sisse puhuma hakata, siis tuleb vähemalt sama palju (soovituslikult natuke rohkem) välja imeda. Ei maksa unustada asjaolu, et maja tervise huvides peaks siseruumides olema kogu aeg väike alarõhk.

[judas]

Kas alarõhuga ei hakka just niiskus õuest läbi seinakonstruktsioonide sissepoole liikuma?

[v6sa]

...
Ei maksa unustada asjaolu, et maja tervise huvides peaks siseruumides olema kogu aeg väike alarõhk.

?

[nunu]

Kütteperioodil liigub niiskus raudselt seest väljapoole. Kisub küll väga OT-ks aga tegelikult siiski oluline, sest kahju, kui keegi päikesküttega oma maja sinna samusesse keerab.
Niisiis väga laias laastus...
Kuigi suhteline õhuniiskus on toas tavaliselt madalam, kui väljas, siis absoluutne niiskus jällegi on toas suurem (soojem õhk mahutab oluluselt rohkem niiskust) ja seega on veeauru osarõhk sees suurem ehk niiskus liigub seest väljapoole ja kuskil seinas on ikkagi olemas kastepunkt. Eriti tundlikud on selles mõtte kõikvõimalikud villad, mille võime niiskust siduda on olematu. Seepärast seda kilet tänapäev pappkuutide siseseina peabki toppima. Pisut hooletum on termoliittäidise ja ka lihtsalt saepuru puhul, sest need seovad niiskust kordades paremini ja enamasti välja kondenseerumiseni ei jõuta. Enne tuleb suvi peale ja niiskus hakkab seinast välja tuulduma.
Vabandag OT päras

[Basilio]

Ei see olegi nii väga OT, käib ju täitsa päikesekütte juurde. Hea kui sellest räägitakse.
Täpselt veel ei tea, aga peaks tegema mingi Arduinoga juhitava segisti, mis vastavalt sise- ja välistemperatuuridele võtaks õhku kas rohkem väljast või seest ja juhiks selle kas otse või läbi päikesekütte tuppa.
Plaanis on siis vent. süsteemi ja päikesekütte kombo.
Hea oleks lisada veel ka soojusvaheti talviseks ventileerimiseks, aga sellega on pisike probleem - kondents. Tegelikult mul sellest soojusvaheti ideest algaski purkide kogumine. Nüüd siis olen välja jõudnud palju suurema ja uhkema lahenduseni.
Ventilatsiooni hakkasin üle-eelmine aasta lolli inimese entusiasmiga tegema ja arvasin, et mis seal ikka keerulist. Teen jupikaupa! Augud lakke, "seened" paika, ühendustorud külge ... ja siis jäi raha ning aja taha toppama. Kolm päeva pärast torude ühendamist hakkas magamistoa voodisse äkki sorinal vett voolama. Avatud "seente" kaudu oli tekkinud õhuringlus pööningul paiknevate isoleerimata torude ja toa vahel. Torudes tekkinud kondentsvesi kogunes ja hakkas tagasi voolama sinna kust tuli.
Ronisin vandudes pööningule(pime, suurim kõrgus umbes 80cm, veneaegne klaasvatt & turritavad naelad, ühesõnaga - paradiis!)
ühendasin torud lahti, kuivatasin ära ja teipisin kõik torude ja läbiviikude otstesse kilekotid, et tolm sisse ei pääseks. Sinna nad jäid paremat aega ootama.
Vot ja see intsident kondentsiga pani piduri peale ka soojusvaheti ideele, kuna ei suutnud leida lihtsat ja toimivat lahendust, kuidas sellest saadana veest vabaneda. Niiskes kinnises ruumis võib ju kasvama hakata hallitus ja oma eostega kõik majaelanikud maha tappa.
Tunnen oma lolluse pärast häbi , aga ehk aitab see ülestunnistus teistel vigu vältida.

[tammetonu]

Pole küll diplomeeritud ehitaja,kuid ajaga praktikat kogunenud.Olen jõudnud järeldusele(ei pretendeeri absoluutsele tõele,ainult isiklik arusaam),et pregune praktiliselt ainuaktsepteeritav ehitusstiil(aurutihedad seinad,keerukas ja kallis ventilatsioon) sobivad rakendamiseks kaugpõhja väikeste hüttide puhul,kus oluline on see talv kuidagi üle elada.Eestimaal kiputakse ehitama suuremaid ja keerukamaid majasid,kliima on sootuks teine ning kogu teooria ei kipu praktikas rakenduma.Olen jõudnud järeldusele,et praktikas on väljanaerdud termoliitsein soojem kui villasein ning on võimalik ehitada meie kliimas soe ja meeldiva sisekeskonnaga maja ilma aurupidavate kihtide ja kalli ventilatsioonita.Ei hakka kõike üksipulgi lahti siin seletama ega ka tõestama,sest asi väljub teemast ja tegemist on minu subjektiivse arvamusega,kuid huvilised võivad vajadusel ühendust võtta.Noorematele meestele soovitaksin vanameister Arvo Veski ehitusraamatuid.Kirjutatud küll ammu,kuid loousseadused pole selle ajaga muutunud.

[v6sa]

Viimased postitused lähead pigem nende teemade alla:
palkseina lappimisest
ja
elumaja soojustamisest ja kütmisest

Märkus loodusseaduste igikestvusest on õige - lihtsalt materjalid muutuvad. Kas tingimata paremaks...

Märtsipäike oli ikka päris tige, kui ventika plasti faasimuutust läbima sundis

[Basilio]

Tulles tagasi teemasse: oleks huvitav teada, kuidas härrased päikesekollektori-ehitajad on plaaninud sooja õhku majja sisestada ning laiali jagada? A la "auk seinas" või midagi tummisemat?

[judas]

Auk seinas variant on alustuseks hea küll, aga süües kasvab isu, nii et mine tea mis edasi saab?

[taavi]

aga mis kesksuvel saab? 100 kraadi otse tuppa? Või panete siibri vahele? Ma olen ka pikalt mõelnud sellele süsteemile, aga kuidagi võiks see paneel hakata suvel jahedat tuppa puhuma, vot siis oleks ideaalne.

[Basilio]

Suvel tuleb soe otse õue tagasi lasta, kui ei viitsi kinni katma hakata.
Aga kust paneel palava ilmaga selle jaheda peaks võtma, mida tuppa puhuda?
Lihtsaim lahendus on kasutada radikatega varustatud Peltier elemente torustikus, kui päikeseelektrit üle jääb. Iseasi kui suure kasuteguriga selline asi on. Kavas on siiski katse teha. Hiinast tellitud väiksem Peltier element on kohal. Selle jahutuse efektiivsus on siiski nii väike, et piisab vaid otse näkku puhutavat õhku jahutama, süües samal ajal 6A 12V. Täpselt sama vidin "teeb külma" autokülmikus.

[taavi]

ega nisama lihtsalt jah seda jahutama ei pane. Meenus paari aasta tagune reklaam, kus 10tuh kr eest pakuti umbes taolist täielukult võrguelektrivaba seadet, mis talvel kütab tuba ja suvel jahutab ning samas tagab tuppa ideaalselt puhta õhu. Tööpõhimõtet kahjuks siis ei uurinud. aga eks ta vist selle külma tegi nii, nagu teeb külma külmutuskapp või nagu saab viina külmaks teha kõrbes palava päikese käes aga just see insener-tehniline lahendus oleks huvitav teada saada.