[valdo]

üks külakass otsustas külmal talvel ennast mootoripeale sooja sokutada millal täpselt seda ma ei teagi
teadma sain sellest siis kui autos haisema hakkas

Ma tean tuttavatelt paari sarnast, kuid kurvemat kogemust. Tiiviku metallist teravaservalised labad jäid võitluses kassiga ju selgelt peale. Tulemuseks oli see, et mõned kassi kondid lennutati paraja hooga radiaatorisse, kus nad lisaks ribistusele purustasid nende vahel asuvad mõned püsttorud. Keerleb tiivik ju üsna ribide lähedal.

Juht märkas olukorda alles siis, kui veeleke oli juba sedavõrd märgatav, et suur ringkäik katkes ning mootori temperatuur läks üles. Nii et lisaks hiirekuninga taevastele jahimaadele sattumise (loodetavasti on seal ka ikka hiiri, mida küttida) vajas põhjalikku remonti ka radiaator.

[Tom]

Kassid, koerad, nastikud ja rästikud – köki-möki.
Võib palju hullemini minna :

http://www.youtube.com/watch?v=QOm8zog21wI&feature=player_embedded

[Maamees]

Kassidega on asi selge, jutt kohe muutub neil



Kapoti all rämedad kogemused sõbra Taunusega talvel, käivitades kostis ikka kole hääl jne.....avades kapotti oli vaatepilt hullem kui filmis "Saag 4"
Metalltiivik oli oma töö oskuslikult ära teinud.

[Roland]

Mul miskil ajal kah elutsesid rodad audis.tuulutasin ja uksed lahti garaazis.ja batoonikese kommid meelitasid ilmselt nad kohale.Tagant näksisid juhtmeid ja istmetesse tegid pesa..
Püüdsin purkidega kinni...kuid augud jäid mälestuseks.

[pontu6]

Tuttav, kes talveti eelnevalt juba kaks kassi oma vana bemmiga ära viilutanud, teadis küll mida teha, kui hommikul käivitades jälle kapoti alt kräunumist kuulis. Ei läinud isegi uurima vaid kõndis jala tööle. Kui õhtul tuli, avas lihtsalt kapoti ja tõstis külmunud topise välja. Eks ta oli õppust võtnud sellest, et sooja liha sealt välja sikutada ei olnud sugugi meeldiv.

[diesel]

minule kasside viilutamine ei meeldi. samas tööjuures on talviti ikka ühtepuhku keegi kapoti all varju otsimas. piisab kui veidikene neile aega anda lahkumiseks. juhuks kui keegi sügavalt magab, siis enne starteri keerutamist istun muidugi hooga autosse, et füüsiliselt masin ikka kõiguks ja tavaliselt lasen hetkeks ka salongi ventika täie auruga tööle. seepeale on alati allüürnikud välja kolinud ja saab rahumeeli sõitu minna.
kokkuvõttes kassid terved ja endal süda rahul ja muidugi pole vaja ka remondi või koristustöid ette võtta.
kel aeg hirmus tähtis, neil tasub ehk mõelda, et igal käivitusel "hävitud" mõni sekund saab kuhjaga tasa esimese hakkliha tegemise võimaliku koristusajaga.

[ryblik1]

Kas mootoriruumi alumist tuulekaitset või jääkamaka vastu kaitset ei viitsi teha need mootoriruumimõrtsukad

Mul kõigile oma talveautodele ikka karteri ja jääkaitsed alla tehtud, mootoriuum puhas ja mootori soojenemine ka natuke kiirem.

Kapotilembesed kassid ei armasta õnneks minu autosid.

Hiiri ja tarakane olen erinevatest autodest välja rookinud ikka omajagu.
Usast tulnud Chryslerist tuli päris palju neid surnud ca 5-6 cm pikkuseid tarakane välja. Hiired õnneks mumifitseeruvad päris kergelt ja eriti ei haise. Pärast on jõulise tolmuimejaga muumia eemaldamine väga lihtne.

[Mossemees]

Kas mootoriruumi alumist tuulekaitset või jääkamaka vastu kaitset ei viitsi teha need mootoriruumimõrtsukad

Jälle üks väidetavalt tõestisündinud lugu: läinud üks autoomanik kord teenindusse ja kaevanud, et iga kord mõnest löökaugust läbi sõites käib kusagil esisilla piirkonnas tuhm mütsakas. Töömehed siis otsivad viga, kõik puksid ja muud jubinad läbi kontrollitud ja no ei leia... Tulnud siis töökoja juhataja ka asja vaatama, roninud kanalisse, vaadanud, põrutanud käega vastu plastist mootoriruumikaitset ja sealt kostnudki: põnts! Võetud kaitse maha ja seal see kassimuumia lebaski, mis igast august läbi sõites põnts! põnts! tegi.

[Alts]

Aastal 96 sai otsitud zhigulli selliseid kõlareid, mida saaks "kastiga" tagaaknale panna. Lõpuks ostsin paari tutikaid S30 kõlareid. Peagi palus sõber neid nädalavahetuseks oma Taunusesse ja esmaspäeval sain tagasi ümmarguste nurkadega kõlarid, millest üks kipus vähema voluumi korral tumm olema ja lisaks tundus kõlaris midagi pööramisel tuhmide potsatuste saatel ringi liikuvat. Aastaid olid need kõlarid kasutusel nii toas, kui mujal. Eelmisel sügisel võtsin selle vigase kasti laiali ja avastasin selle olevat mumifitseerunud hiire hauakambri. Imelikul kombel ei mäleta tõesti mingit haisemist.

[Mossemees]

Loodetavasti head kaasfoorumlased annavad mulle selle offtopicu andeks (peaks õieti naljarubriiki käima, aga minu endaga tõestisündinud lugu). Nimelt, mul on maal selline kena saunsuvila, kus küll eriti närilisi ei esine, aga vahel harva siiski. Kasutust leiab see peamiselt soojal ajal (kuigi ka talvel, kui korralikult kütta, kannatab sees elada). Nii tubli tosin aastat tagasi sai seal oma seltskonnaga ikka mõnusaid orgiaid korraldatud. Kamba liikmed ja liikmetarid, segasaun, külm õlu, ähh, oh aegu ammuseid... No ja siis ma ükskord kevadel läksin kogu elamist algavaks peohooajaks ette valmistama. Esikus pingi all vedelesid mingid nõukaaegsed, paelteta (kummiga) kotad, sihukesed kollased ja parajalt lohvkad, head nurga taha pissile minnes jala otsa libistada. No ja nii ma läksin siis jälle tärkavat rohtu niisutama ja märkasin, et üks king on paras nagu varemgi, teine jälle samas varbast väheke pigistab. Taskulambiga asja uurides selgus, et üks hiir oli selle "väiksema" kinga ninas oma maise tee lõpetanud ja mumifitseeruda otsustanud... Ei viitsinud mina ka tema "hauarahu" kohe rikkuma hakata, kingad nurka ja sinna nad ununesidki, kuni esimese peoni. Siis, keset pidu, ma märkasin, et üks meie seltskonna tüdruk tuleb õuest tagasi, needsamad kingad jalas. Eks ta nurga taga seal va heas kohas käinud ja esimesed ettejuhtuvad kaunad varba otsa torkas. Ma siis küsisin, et noh, kas need kingad sulle nagu suurevõitu pole või? Tema selle peale, et imelik jah, üks on suur, aga teine täpselt paras. Kui ma siis jälle taskulambi tõin ja näitasin, miks teine täpselt paras oli, jätkus seltskonnal naeru tol hetkel mitmeks tunniks, aga küllap vist tegelikult eluks ajaks.

[Basilio]

Usast tulnud Chryslerist tuli päris palju neid surnud ca 5-6 cm pikkuseid tarakane välja.

Minu esimese auto põrandamati all oli suur kõrvaharkide pesa. Tuli terve pudelitäis mürki sinna alla lasta ja uks kinni virutada. Tööd sai jätkata siis kui kõik juba kenasti vaikseks jäänud... Üldse nägi see auto välja nii, nagu oleks sees kanu peetud. Mustus, kanasuled ja s****ed kirsajäljed looklemas üle istme seljatoe. Oli avariiline ja pikalt taluõue vedelema jäänud. Aga hea odav kah!

[pontu6]

Bemmi foorumis oli teema, kus Tallinna soolastelt teedelt sõitis kodanik autoga maale ja auto jäi kogemata lammastele kättesaadavaks.

Ühesõnaga - kriibitud said kõik plekid peale katuse, peeglid, plastliistud külgedel ... Tuska teeb see, et nädal tagasi olin UMi poistel lasknud üle värvida tagustange ja luugi - keegi oli parklas ära kriipinud. Lambad polnud halastanud ka neile. Põhi vigastused tulenesid lammaste püüdest ronida auto peale. Vigastused on valdavalt metallini.

Tulemusest olid ka pildid. Auto oli ikka tõsise kallaletungi osaliseks langenud. Kahjuks pole pildid enam saadaval.

[hulgus]

Ei ole halba ilma heata...
Teiseltpoolt asjale lähenedes sai tuttav kunagi (minu ässitusel) lahti pidevalt "nusseti" parkivast naabermaja autost.
Igasugu suulised märkused ja sedelid kojamehe vahel, sellele tüübile ei mõjunud, parkis ikka poolviltu otsaga prügikastidele ette, või kesk käimisradu.
Peale seda kui iga kord möödaminnes poetati katusele ja kapotile peoga küll leivapuru, küll kaerahelbeid (mis väheke niisutatud, et lendu ei pääseks) ja ümbruskonna kajakad arvasid endale selle väga meelepärase olema, kadus see ratstel söögimaja õite kiiresti...
Aga pleekind laigud rubiinpunasel värvil jäid...

[kalleb]

äkki keegi tahab prussakatega võidelda kaasaegsete keemaiarelvadega , mul üks hunnik selliseid priboore olemas





pidid olema lennukite putukatest puhastamise mürgid mida lastakse reisijate sekka lennu ajal

vajutad peale ning gaas väljub tasakasi baloonist-peatada pole võimalik

pidi tõhus relv olema , üks kunde oli lasnagorskis hädas vennasrahvaste poolt tikutopsis kaasatoodud jubedate prussakatega , peale selle olevat ei tea kuskohast kirbud ilmunud , tahtis tellida mingit hirmkallist tõrjet aga et need mingit garantiid ei olevat tahtnud anda siis pani tuppa 4 pudelit sellist susisema ja 1 susiseva viskas ventilatsioonikanalisse

, uksed kinni ja kadus

teine päev tuli tagasi ja tuulutas ära ning pole enam elajaid näinud, muuseas õnnetoovad tarakanid olid kadunud tervest püstakust

kui keegi nende baloonide vastu huvi tunneb siis ps abiks

[Martti]

Ameerika ühendriikidest tulnud autodest on välja tulnud, kohalikud herilsade, vöölane ja pesukarud. Kõik olid kahjuks/õnneks juba ammu hinge heitnud ja need tuli välja visata. Aga kõige hullem neist on see pesukaru,kuna ta roojab ja lõhub auto seespoolt ikka väga korralikult ära.

Meenub üks paari aasta tagune lugu Eestist (võin eksida, ehk oli tegu Audi ja vastava margifoorumiga), kus Saksast toodud autos hakkas salongis levima hirmus hais. Lõpuks leiti õhutorudest põhjus, selleks ostusid päris aukartust äratava suurusega roomaja maised jäänused.

Püüton oli Audi ventilatsioonis ja armatuuri all ning veel igavene pirakas, kahjuks on firma ja domeen kadunud, kus pildid olid.

Ja nüüd nii nagu lugu päriselt oli: Auto omanikul oli madu, kes mingil hetkel kaduma läks. Arvas, et lihtsalt pani plehku. Mingi hetk tekkis hais, viis töökotta ning õhutorudest see vaene madu leitigi.

Pilt1
Pilt2
Pilt3

[kalleb]

mulle meenub lugu kuidas vaablased olid mingisse vanasse autosse rajanud suure papimassist pesa (mitte hariliku pallikujulise vaid sellise umbes 1cm seinapaksusega ja pikliku loperguse , Auto pandi müüki , ostjad tulid vaatama aga kui pagasnikuluuki lahti tehti siis olid sealt väga koledad ca 8-10cm elukad välja lennanud ja potensiaalsed ostjad koos müüjaga panid kiiruga plehku , nii jäigi see kaup katki.

Mul olid ka garaazi naabri poolele eelmine aasta rajanud sellise paraja juraka, talvel läksid hiired või rotid ning järasid selle puruks , ju said midagi magusat või meelitas neid vaha .

Paar päeva tagasi tegin lennukimürgiga loomkatsetseid, jälle mingid hiigelsuured herilased või vaablased , pesa oli kusagil müüri sees , sisse lendasid praost , igaljuhul panin susisema ning paar päeva hiljem on seal praos täielik vaikus .
Too balooni väljalaskesüsteem tundub et on seotud korgiga , kork fikseerub kui lõpuni vajutada , kui vähem vajutada siis lasi selliseid pahvakuid nagu ise tahtsid , ilmselt aitaks pritsimiskorgi vahetus 90 kraadise väjavooluga tüübi vastu siis saaks ka vähem korraga lasta

Aga tänasest õhtust tundus et sääskedel hakkab saabuma massrünnaku aeg , täna päeval oli asi veel rahuldav aga õhtupoole olid sääsepilved kohal ja suskasid nii mis kole

[kalleb]

Strateegilised varud vähenesid 200 ühiku peale

Nüüd on testid ka prussakate peale tehtud , pärast tõrjet (korteri omanikud olid kodust ära päev otsa ja tõrje käivitasid hommikul) olid varjust välja tulnud hulgaliselt hiigelprussakaid, päris surnud polnud aga käitusid nii nagu oleks halvatud , tõmblesid ning lasid korteri peremeestel end kergesti kinni võtta ning need muidugi hukkasid elukad kohe

Välja olid tulnud ka sellised jurakad kelle olemasolust pererahval aimugi polnud, kahjuks nad koduloomadest pilte ei teinud

Niiet keemiarelv toimib

[Marko]

Mul on alati olnud (liiga) palju autosid. Iga kord, kui vaja järgmine sõitma panna, on esimene töö pähklikoorte koristamine. Kohad on igal pool, kus natukenegi varju: kindalaegas, venditorud, pagasiruum jne. Siiani ei ole infot, kes sunnikud mu tehnikat laoruumina kasutavad.

[Alts]

Selle kohta on erinevates foorumites muidugi teemad olnud, kuid kuidas masinat näriliste eest kaitsta? Järgmiseks talveks vaja viia maale teadmata ajaks "talvituma" kaks masinat. Hetkel seal viibivatest kahest masinast on ühest leida roti-/hiirepesa +kaasnev. Teise autosse ei hakanud vaatama, kuna ei ole mõtet lihtsalt närve rikkuda, kui konkreetset lahendust pole.
Hetke lahendus tundub olevat autodel rattad alt ära ja siis iga auto nelja sarnase asja peale toetada:



Igasugused lõksud ja mürgid on nagunii ka praegu kasutusel.

[Buzzet]

Tehnika ja loomsed jõud minukäes.

1) Koer ja ATV, täpsemalt juhtus, see, et hundikoer va mõlakas ulatus minu ATV-ni ja otsustas sadulat järada, täpsmalt sõi ta sealt ühe paraja röstsaia jagu sadulamaterjali. Arvatavasti ei meeldinud too neljarattaline talle eriti, oma iseäraliku hääle tõttu.

2) Oli kord doonoriks toodud üks 965A, millelt sain oma tävava muhu jaoks tagumised tuuletaskud/tuulesuunajad, polnud palju aega mõõdunud, kui linnud otsustasid pesa tagumisse rattakoopasse teha. Tore oli vaadata, et kasutu raudruun sai olla kellegi kodu

3)kass kapotil, piisas mõtlematult valjemalt "ksssss" õelda ja tulem oli umbes selline, nagu piikidega jääpeal startida, õnneks ei olnud minu auto

4)sipelgad ja lada, olin oma sõiduriista parkinud nädalaks omaarust tavalisele murulapile, kuid tulem oli see :

Ei olnud küll otseselt pesa, kuid terve armatuurlaua alune oli ohtralt valgeid riisiterade sarnaseid kookoneid täis tassitud