(13-05-2013, 22:20 PM)hannest Kirjutas: Mul sellised küsimused:
1) Difrilukk iseenesest töötab igas asendis, aga kui on automaadi peal, siis keerama hakates käib diffri juurest mingi nõks läbi ja kui panna sunni peale ja siis rattad välja pööratult sõita 1. käiguga, on selgelt tunda mingi tõk-tõk-tõk häälitsus, justkui mingi hammas laseks üle vms. Ka silmaga on näha kapoti või esirehvide pealt, et esiosa hakkab kakkuma ja siis laseb korraks lahti jne. Ka on lukus diffriga kohalt minnes tunda, et enne hakkab vedama vasak ratas. Kui differ lahti, siis on kõik anomaaliad kadunud, ei mingit häälitsemist ega midagi.
Kas raskel veol mõlemad rattad ikka veavad? Ning kas mõlemad pidurid pidurdavad võrdselt?
Teoorias saab ka kleepiv ketas nõksuga üle anda, kuid vaevalt see kuudlavat häält tekitab. Kuigi, mine tea.
Tõenäolisem on üle viskav nuut, kuid siis ei tohiks vedu ka olla.
(13-05-2013, 22:20 PM)hannest Kirjutas: 2) Vahekastist aeglasema variandiga teeb koormuse all kerget undamist. Kiirema peal on vaikne. Mis seda võib põhjustada?
Vahevõlli üks laager minemas või hammasratta pinnakahjustus.
(13-05-2013, 20:00 PM)agdam Kirjutas: Kas kellelgi 1025.4 meestest on probleeme olnud siduriga?Mul nii kui käigukasti õlid veidi soojaks on sõidetud on käigu sisselülitamine raske ,kuna siduripedaal ei pidurda võlle ,vaid ragiseb julmalt kuni käigu sisse saan.Kui aga käik välja võtta siis uuesti lülitades ei ragise,s.t.sidur lahutab.Segane jutt tuli ,aga ehk oskab keegi aidata.p.s.sellel pillil puudub see hoob mis vanadel 80 -tel sidurit pidurdab.Sidur kahekettaline kuivsidur mehhaanilise lülitusega.
Kas vahekastis sidurivõlli pidur olemas on? Kas see on õigesti reguleeritud ka? Ilma selleta jooksevad kasti võllid päris kaua.
Kui kasti võllid on peatatud ühe käigu sissepanekuga ja nüüd proovida mõnda teist käiku lülitada siduripedaali üles laskmata, kas kast krooksatab jälle? Aga kui kahe käigu vahele jätta 10 sekundit pausi? Kui krooksatab, veab sidur kaasa ja vajab korrastamist.
Sünkroniseerimata kast peabki ragistama - kastivõllid ei peatu kohe. Asja teeb leebemaks see, kui ka sünkrorõngastega lülitusest võtta käik vabale - lülitatavate hammasrataste kiirused ühtlustuvad kiiremini (sidurivõlli veetavad hammasrattad hakkavad kohe kiirendama vahevõlli, kuna see saab vabalt pöörelda).
Jah, see on tülikas. Aga säästab sünkroniseerimata lülituse hambaid.
Kasuks tuleb masina inertsi kasutamise selgeksõppimine käikude lülitumise hõlbustamiseks. Selleks tuleb mootori pöördeid ja rataste pöörlemise kiirust (ja suunda reverseerimisel) sobitada.