[hillar2]

Loopimine lõppes. Sai kiirkorras roolivõimendaja pealmine kaan maha võetud ja võlli muttrut paar kanti kinnipoole keeratud. Veel sai alumist mutrit toruga proovitud kinnipoole väänata. Põõramise probleem sai ka veidike leevendust - filter oli niisama lahtiselt ja vahepeal jäi lati hammaste vahele...

kas esisillast õli välja valgumise probleemile ka oled lahenduse leidnud ja mis viga oli?

Eks seal SK-tihend sai pagu ja väsis ära või hullem variant on, et hülss läks lõhki. Lahti-kokku pidi oma päeva ära võtma. Hülss oli Kulikova poes 60 euriga letis.

[Daff]

SK tihend vaevalt paugu peale järsku ära väsib aga tõenäolisem on , et hülsil lõi ülemise krae hülsi küljest lahti. Sinna tuleb mõra sisse ja hakkab jooksma. Mul selliseid hülsse mitu tükki mis metsas paugu saanud ja tilkuma hakanud. Ühel murdis krae sootumaks küljest ära.

[agdam]

Kas kellelgi 1025.4 meestest on probleeme olnud siduriga?Mul nii kui käigukasti õlid veidi soojaks on sõidetud on käigu sisselülitamine raske ,kuna siduripedaal ei pidurda võlle ,vaid ragiseb julmalt kuni käigu sisse saan.Kui aga käik välja võtta siis uuesti lülitades ei ragise,s.t.sidur lahutab.Segane jutt tuli ,aga ehk oskab keegi aidata.p.s.sellel pillil puudub see hoob mis vanadel 80 -tel sidurit pidurdab.Sidur kahekettaline kuivsidur mehhaanilise lülitusega.

[deeremees]

Kas sul on kahe kangiga 1025.4

[agdam]

Jah.Väga perversne sistem.

---

Kas sul on kahe kangiga 1025.4

Jah. väga rõve sistem.

[hannest]

Mul sellised küsimused:
1) Difrilukk iseenesest töötab igas asendis, aga kui on automaadi peal, siis keerama hakates käib diffri juurest mingi nõks läbi ja kui panna sunni peale ja siis rattad välja pööratult sõita 1. käiguga, on selgelt tunda mingi tõk-tõk-tõk häälitsus, justkui mingi hammas laseks üle vms. Ka silmaga on näha kapoti või esirehvide pealt, et esiosa hakkab kakkuma ja siis laseb korraks lahti jne. Ka on lukus diffriga kohalt minnes tunda, et enne hakkab vedama vasak ratas. Kui differ lahti, siis on kõik anomaaliad kadunud, ei mingit häälitsemist ega midagi.
2) Vahekastist aeglasema variandiga teeb koormuse all kerget undamist. Kiirema peal on vaikne. Mis seda võib põhjustada?

[Rapsijuurikas]

Kas kellelgi 1025.4 meestest on probleeme olnud siduriga?Mul nii kui käigukasti õlid veidi soojaks on sõidetud on käigu sisselülitamine raske ,kuna siduripedaal ei pidurda võlle ,vaid ragiseb julmalt kuni käigu sisse saan.Kui aga käik välja võtta siis uuesti lülitades ei ragise,s.t.sidur lahutab.Segane jutt tuli ,aga ehk oskab keegi aidata.p.s.sellel pillil puudub see hoob mis vanadel 80 -tel sidurit pidurdab.Sidur kahekettaline kuivsidur mehhaanilise lülitusega.

Sellele on väga lihtne lahendus.Ära kunagi võta käiku välja "lühikesest"kangist vaid sellest pikemast mis lülitab sünkro käike.

[agdam]

Sellele on väga lihtne lahendus.Ära kunagi võta käiku välja "lühikesest"kangist vaid sellest pikemast mis lülitab sünkro käike.
[/quote]

Tänud,proovin päeval järgi,ehkki edasi-tagasi manööverdades peab ikka lühikest kangi näppima.

[v6sa]

Mul sellised küsimused:
1) Difrilukk iseenesest töötab igas asendis, aga kui on automaadi peal, siis keerama hakates käib diffri juurest mingi nõks läbi ja kui panna sunni peale ja siis rattad välja pööratult sõita 1. käiguga, on selgelt tunda mingi tõk-tõk-tõk häälitsus, justkui mingi hammas laseks üle vms. Ka silmaga on näha kapoti või esirehvide pealt, et esiosa hakkab kakkuma ja siis laseb korraks lahti jne. Ka on lukus diffriga kohalt minnes tunda, et enne hakkab vedama vasak ratas. Kui differ lahti, siis on kõik anomaaliad kadunud, ei mingit häälitsemist ega midagi.

Kas raskel veol mõlemad rattad ikka veavad? Ning kas mõlemad pidurid pidurdavad võrdselt?

Teoorias saab ka kleepiv ketas nõksuga üle anda, kuid vaevalt see kuudlavat häält tekitab. Kuigi, mine tea.
Tõenäolisem on üle viskav nuut, kuid siis ei tohiks vedu ka olla.

2) Vahekastist aeglasema variandiga teeb koormuse all kerget undamist. Kiirema peal on vaikne. Mis seda võib põhjustada?

Vahevõlli üks laager minemas või hammasratta pinnakahjustus.

---

Kas kellelgi 1025.4 meestest on probleeme olnud siduriga?Mul nii kui käigukasti õlid veidi soojaks on sõidetud on käigu sisselülitamine raske ,kuna siduripedaal ei pidurda võlle ,vaid ragiseb julmalt kuni käigu sisse saan.Kui aga käik välja võtta siis uuesti lülitades ei ragise,s.t.sidur lahutab.Segane jutt tuli ,aga ehk oskab keegi aidata.p.s.sellel pillil puudub see hoob mis vanadel 80 -tel sidurit pidurdab.Sidur kahekettaline kuivsidur mehhaanilise lülitusega.

Kas vahekastis sidurivõlli pidur olemas on? Kas see on õigesti reguleeritud ka? Ilma selleta jooksevad kasti võllid päris kaua.

Kui kasti võllid on peatatud ühe käigu sissepanekuga ja nüüd proovida mõnda teist käiku lülitada siduripedaali üles laskmata, kas kast krooksatab jälle? Aga kui kahe käigu vahele jätta 10 sekundit pausi? Kui krooksatab, veab sidur kaasa ja vajab korrastamist.

Sünkroniseerimata kast peabki ragistama - kastivõllid ei peatu kohe. Asja teeb leebemaks see, kui ka sünkrorõngastega lülitusest võtta käik vabale - lülitatavate hammasrataste kiirused ühtlustuvad kiiremini (sidurivõlli veetavad hammasrattad hakkavad kohe kiirendama vahevõlli, kuna see saab vabalt pöörelda).

Jah, see on tülikas. Aga säästab sünkroniseerimata lülituse hambaid.

Kasuks tuleb masina inertsi kasutamise selgeksõppimine käikude lülitumise hõlbustamiseks. Selleks tuleb mootori pöördeid ja rataste pöörlemise kiirust (ja suunda reverseerimisel) sobitada.

[Daff]

Kuidas 80 blokeering töötab? Blokeeritakse ära pooltelje(külgülekande) hammasrattad ja ei lasta neil sateliitide abiga pöörelda.

Kui nüüd on blokeeritud asendis tunda mingeid nõkse ja rakse siis see eeldab, et tsombe on nendes samustes sateliitides ja pooltelje hammasratastes.. Pakuks välja et nad on kulunud ja koormuse all, tulenevalt lõtkudest, surutakse nad lihtsalt üksteisest eemale ja hakkavad vaikselt üle andma. Normaalse koormuse juures (blokeering neutraalis) ei rakendu diferentsiaali karbile nii äärmuslikud jõud ja koormus jaotub ühtlaselt kõigi sateliitide ja pooltelje hammasrataste vahel. Blokeeritud asendis pööret sooritades aga langeb tunduvalt suurem koormus just ühele pooltelje hammasrattale.

Viimati lõhkusin sellist silda laiali 15 aastat tagasi, aga, kas pooltelje hammaka ja sateliidikarbi seina vahel polnud mitte reguleerseib? Või tundub mulle hetkel niimoodi?

[hannest]

Undamise kohapealt vist ei hakka midagi ette võtma, sest eks nad undavad mingil määral kõik ja bmw'st mtz'i istudes ei saagi loota, et jõuülekanne sama hääletu oleks. Lihtsalt tuleb leppida,et kontekst on teine. Kasvõi youtube'st 99% russidel käib ikka mingi ulgumine taustal, kui on kabiinist filmitud.

Diffriga on kahtlane just see, et isegi otse kohalt minnes veab enne vasak ratas. Ka tagurpidi. Differ lahti, siis läheb ilusti otse minema. Vladimiretsil mul olid kunagi satelliitide tagant need reguleerseibid ära kadunud ja siis hakkas juba hambaid üksteise peale keerama ja rõgisema ka tühjalt sõites, kui natuke kuhugi poole pöörata. Seda nagu russiga küll ei tähelda.

[v6sa]

Diffriga on kahtlane just see, et isegi otse kohalt minnes veab enne vasak ratas. Ka tagurpidi. Differ lahti, siis läheb ilusti otse minema.
...

Kas raskel veol (pidaval pinnasel lukus difriga) parem ratas ikka veab (kaabib)? Kui ei, on kahtlusalune käes: parem veovõll viskab ilmselt üle.

Difrihammasrataste üleviskamine peaks (aga ei pruugi) andma pideva ragina...

[raivo45]

Kas keegi oskab öelda kas T16M ja T16MG hüdropumpa ringi ajav võll on mõlemil samasugune? Et kas MG võlli saab M-i peale panna. Mingist manualist vaatasin et vahe hammasratta võll on kinnituse poolest väheke erinevad: et MG omal on kinnitus kahe pulga või poldiga (ei saanud aru). Äkki keegi nende traktorite remondiga tegelenud inimene oskab vastata.

[hillar2]

SK tihend vaevalt paugu peale järsku ära väsib aga tõenäolisem on , et hülsil lõi ülemise krae hülsi küljest lahti. Sinna tuleb mõra sisse ja hakkab jooksma. Mul selliseid hülsse mitu tükki mis metsas paugu saanud ja tilkuma hakanud. Ühel murdis krae sootumaks küljest ära.

Kaua katkine hülss kesta võib? Peab vist järgmiseks hakkama esisilda lammutama.

Nüüd sai aeg maha võetud ja roolivõimedaja pikk võll ära vahetatud, samuti tihendid ja vahetatud. Vana oli tõesti väheke kõver, keskel oli ka ühe koha peal hõõrumise jälg. Nüüd Käib rool suht kergelt - kui oleks nupp saaks ühe käega keerata. Samuti keerab mõlemale poole nüüd võrdselt. Probleemne on väheke suur roolilõtk. Roolivõimedaja peal oleva punni keerasin suht kõvasti kinni. Kuskil pidi olema veel mingi koht kust saab lõtku maha keerata. Mis asi on roolivõimendi kardaani juures.
Üks koht oli plommitud roolivõimendi küljes, mis sealt saab timmida?

[Daff]

No kaua see hülsi krae küljes püsib teab ainult Allahh, kui temagi. Sõltub kui suur mõra on ja kuna uue põrutuse saab.

See pealmine "punn" või kork regullib võlli üles alla lõtku ja seda pole vaja eriti kinni murda. Ekstsentrik mis asub roolivõimendi kardaani juures on roolivõlli teo lõtku regullimiseks sektori suhtes.

Kusagilt kaane alt sai veel reguleerida hammaslati hambumist sektoriga.

Kolmas ja kõige tähtsam koht regullimiseks asub eestpoolt vaadates nelja poldiga kinnituva kaane all. Seal on kaksisklapi juhtmehhanism, mis juhib jagajat. Sellel on tegelikult olemas ka numbrilised väärtused milliseks tuleb vahe seada aga saab ka silma järgi edukalt. Põhiline, et vahet, ehk lõtku liiga väikseks ei reguleeri, siis võimendi rakendub ainult ühele poole, teisele poole murra kangiga.

Plommi all on reduktsiooniklapp. Seda eriti näppida pole vaja.

______________________________________________________________________________________________________________________

Veel sellest hülsist mis kipub rasketes oludes ära murduma. Et kui nüüd kusagilt veneaegsetest varudest õnnestub hankida see hülss, peab vaatama, et ta taastatud pole. Olid liikvel Türil taastatud hülsid, mis pidid olema komplektis sukaga, mis läks reduktorisse.
Sukad olid neil seest siledaks treitud ja hülsile keevitati peale ning treiti mõõtu. Mul üks selline hülss olemas, mida praegu kuhugile pista pole. Pole nii suurt auku reduktori sees. Vana sukk ootab mõõtu treimist.

[deeremees]

Mis see riistapuuga võiks tegu olla, mitte ei mõika

[kolz]

Paistab, et on tuletõrje MTZ.

[Daff]

Kui teeks ajaviiteks väikese viktoriini. Panen siia ühe pildi MTZ-50 mootorist, mis on toodetud 1965 aastal.

Mis ülesanne on pildil näha oleval voolikul?

[Rapsijuurikas]

Pole sellist varem näinud aga tundub puksimäärija olema?

[weldman]

Pumba võimaliku lekke korral tagasivool roolivõimendi paaki?