Vene auto - remondimehe hirm? Otsin mõnda, kes ei karda.
#21

Padisel mingi remonditöökoda kus mees tunneb vene tehnikat.
Vasta
#22

(16-06-2013, 15:34 PM)MAZ Kirjutas:  ...Ning ülemus ei võta vabandusena,et täna on mul Ziguli jagaja katki ja ma tööle ei tule...
Sellepeale küsiks, kas vabandusena läheb arvesse, et tutika auto pardakompuuter läks lolliks?
Pikemalt pole vaja seletadagi, kuna talumees seletas keik ära.
(16-06-2013, 17:57 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  ...Ja ega see uuem tehnika ka päris igavene pole.... igaljuhul jõuad ennem oma Mossel jagaja sada korda lahutada,kui mingi uue rondi tööle. Seega jääb ka ülemus rahule....
Zigulli jagajas pole ka mittemidagi sellist,mille pärast teepeale jääks!Big Grin...
Lisan veel, et igapäevaselt sõidangi just vene tehnikaga ja kusagile pole minemata jäänud

hp
Vasta
#23

Ärge unustage,et meie tore, läbipõlenud haridussüsteem on tootnud järjepidevat praaki ja sellepärast keegi nende NL autode, mootorratastega muud teha ei oskagi kui vaid lõhkuda ära.
Lisaks ajalistele ja emotsionaalsetele pingetele vaadake,mis maksis bensiin aastal 1998 ja nüüd.
Kui venemaa küttekraanid kinni pandi pidin ka tõdema, et veneautoga sõita selle eesti kütuse pealt polegi võimalik. Imestasin seda,et venemaa bensiiniga läks kütet vähem, kui kohaliku kütusega!?
Ühesõnaga probleem pole lollis mehaanikus, vaid kogu see protsess, kuidas inimesed on NL tehnikast võõrdunud on väga mitmetahuline.


Vasta
#24

Ärge nüüd karburaatori reguleerimist ja kogu ühiskonda ka päris ühte auku pange.

Vaadake enamuse vene autode väljalaske kuupäeva - nende tarbesõidukina pidamise otstarbekuse aeg on läbi, neil on vaid kaks teed - kas vanaraud või hobisõiduk. Sama jutt käib ka kunagiste ülimasslevinud rahvaautode kohta, olgu need siis ford sierra, opel rekord või kirsi-datsun.

Proovige töömehest ka aru saada - vanal autol on sageli juba poldi lahti keeramine ooper omaette. Lihtne detaili vahetus stiilis kolm polti lahti, kolm kinni võib võtta terve päeva. Ja kiirustad, keerad liigse jõuga, siis murrad poldi ära. Siis paremal juhul puurid ja keermestad, halvemal juhul demonteerid detaili, sest puuriga ei pääse ligi. Aga kes selle töö kinni maksab?
Lisaks - meie oleme vanatehnika huvilised. Tema jaoks on see järjekordne aja ära elanud rauakosu, millele hinge sisse puhuda.
Igasuguste reguleeringute tegemine - kui masin on täielikult renoveeritud, siis hea küll. Aga kui ta on niisama...siis sagelik on viimane kui tükk kulunud ja asi pehmelt öeldes ei allu reguleeringule.

Paralleeli tõmmates - mina oma arvutite seadistamisega. Too sa mulle oma pentium 3 ja palu sinna uus windows peale panna...kui sa ei ole mu väga hea sõber või muidu väga vajalik inimene...saadan su minema soovitusega uus osta. Miks - sest windowsi install on windowsi install ja raha tahab tarbija maksta ühepalju, aga mul kulub selle vana pajaga aega kordades rohkem, rääkimata üllatustest mis seal veel välja tulla võib. Või palun väga, lööge mind rahapakiga uimaseks Wink
Vasta
#25

(16-06-2013, 18:03 PM)mossepower Kirjutas:  Kui tahta max. kvaliteediga tööd peab niikuinii ise kõrval seisma kui asja remontimine käib, sest see motiveerib asja ära tegema nii "nagu endale teeks".

Ja oi kui tihti klient omale kahju toodab selega, et mehaanikule koguaeg kuklase hingab. Eriti kui veel midagi võssa kisub.
Tähelepanu hajub ja olulisi asju võib sootus tegemata jääda.

Kui klient on mõistlik, ei ole kliendi juuresolek sugugi probleem, aga tavalised sellised saavad aru, et segavad töömeest ja lähevad eemale.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#26

(15-06-2013, 22:24 PM)motamees Kirjutas:  
(15-06-2013, 12:50 PM)Tom Kirjutas:  ... Kõik nad ongi töö vastu võtnud ning IGAL korral avastan ma ennast samast olukorrast ...
Äkki peaks peeglisse vaatama. Ei saa ju olla kõik remondimehed "pahad".

(15-06-2013, 12:50 PM)Tom Kirjutas:  ... Peaks olema tegemist ju ülilihtsa ning ilma igasugu elektroonikata sõidukiga, lisaks ülihea ligipääsuga kõikidele atribuutidele...
Selline jutt viitab juba asjaolule, et raha ei taheta hästi maksta.

Peeglisse vaatama?!? Ma räägin kolmest konkreetsest juhtumist. Ning mul pole plaaniski kõiki remondimehi "pahadeks" liigitada. Kustkohast sa selle võtsid? Mul oli konkreetne küsimus, kas keegi teab soovitada meest, kelle poole pöörduda.

KUST kohast sa seda välja loed, et " ei taheta hästi maksta"?!? Kirjeldasin SELGE sõnaga, et ei oota mitte mingisuguseid allahindluseid ning sellega seoses ootan ka "standardset" suhtumist.

(15-06-2013, 23:08 PM)denis23 Kirjutas:  Olen Sergeid soovitanud, töötab Metallisti tehase territooriumil, praegu tel. ei ole käe all, aga siin oli teemaks vanaautode tegijad,seal see oli.
Aitäh Denis konkreetse kontakti eest!
Vasta
#27

(16-06-2013, 20:38 PM)karvik Kirjutas:  Ja oi kui tihti klient omale kahju toodab selega, et mehaanikule koguaeg kuklase hingab. Eriti kui veel midagi võssa kisub.
Tähelepanu hajub ja olulisi asju võib sootus tegemata jääda.
Kui klient on mõistlik, ei ole kliendi juuresolek sugugi probleem, aga tavalised sellised saavad aru, et segavad töömeest ja lähevad eemale.
Vend Karvik tunneb jällegi pühakirja kõige paremini Smile
Eks sa katsu tööle keskenduda, kui keegi sul kogu aja seljas ronib või jalalt jalale keksib nagu oleks tal põiekas. Pealegi pidid autotöökojas tööriistad teinekord jalutama minema kui kõik soovijad ligi lasta. Ja kuidas sa vahet teed, et üks tohib ja teine ei tohi ligi tulla. Tõmmataksegi joon vahele, millest üle ei tohi tulla. Kui tahad ise peadpidi kapoti all olla, siis teedki ise koos sõpradega.
Lohaka töö risk muidugi on, kui ise ei näe mida tehakse, aga eks tuleb kohta valida, kus teha.
Ja et jutt arvutitele läks, siis üks arvutisalong olla pealetükkiva kliendi kviitungile töö iseloomuks märkinud "remont kliendi näpunäidete järgi". Et ei oleks kobisemist kui asi pärast sussid püsti viskab. Kui ise juures õpetad, siis ka ise vastutad!

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#28

(17-06-2013, 09:11 AM)Basilio Kirjutas:  Kui klient on mõistlik, ei ole kliendi juuresolek sugugi probleem, aga tavalised sellised saavad aru, et segavad töömeest ja lähevad eemale.

Mul on aastaid tagasi olnud selline tööots,et kutsuti appi T-16 remontima. Peremees ka usinasti ümber traktori jalutamas ja õpetamas. Väike viinuski ka sees ja..... Kuna peremees keeras ise asja vussi ei jäänud ta ka kitsiks õpetamisega. Kuna abis oli veel üks asjalik naabrimees,kes esialgu vaatas pealt .....ja ei ütelnud midagi. Siis järsku kargas tal hing täis ja ütles:"T..a,ise kutsusid sõbra appi(minu),kurat jäta mees rahule,mine .... n....mõnda eite ja lase inimesel tööd teha ,ära sega!" No jutt oli midagi sellist aga kahjuks ei suuda minu jutt edasi anda tolle hetke võlu,meeste näoilmeid ja kõike seda olukorda......seda kino oleks pidanud nägema kohapeal,sest ütleja välimus,nägu ja olukord oleks igal mehel naerukrambid tekitanud....Big Grin Aga raske on inimest aidata,kui ta palub ennast aidata ja samal ajal ka takistab.......seda on elus mõned korrad ette tulnud.
Vasta
#29

Lisaks krdi hästi kinniroostetand kraamile üks oluline mure veel - vene tehnikale praegu saada olevate juppide kvaliteet. Ajab ikka kahtluse üles küll kui juba kolmas tutikas pidurisilinder mõne päevaga suusa annab. Ja pole võimatu, et ka remontija osa jamast oma kraesse saab.
Vasta
#30

Järve servises oli eraldi juurdehindlus juures passimise eest,mullegi ei meeldi seljataga passiv klient,kui pole tegu nt õlivahetusega,aga isegi selle toimingu juures on olnud õpetajaid.Vene tehnikaga tuleb tegeleda loominguliselt ja õrnalt,sest poldid venivad võllid viskuvad ja muud peensused,ning sa pead selgusele jõudma miks omanik seda masinat tahab ehitada lasta.
Vasta
#31

Jah, vene materjalivalik ja töötlemiskvaliteet on nagunii teema omaette. Samas on suur osa kraamist molekulideni remonditav. Uut veepumpa ei pea ostma, saad suht kergesti ka laagrid/tihendid eraldi osta ja vahetada, kohati on see ka töökindlam lahendus kuna ühe ja konkreetse uue jupi panekul on vähem riske kui terve koostu asendamisel. Aga elementaarseid oskusi, aega ja kannatust peab olema, oma garaazita toimetamine kah kahtlane, st enamasti kilomeetri kohta lihtsalt liiga kallis. Muide, omaaegne jooksva remondi norm oli tavalisel vene sõiduautol 3-4 tundi 1000 km kohtaSmile mõelge nüüd, kui keskm aastaläbisõit oleks tänapäeval tavaline 20-25 tuhat, palju siis tunde tuleb. pluss kapitaalid, mis tulid moskudel/sigullidel sõltuvalt kasutajast 100-150 tuhande järel. Mul oma taat istus 80-ndail ikka omajagu kapoti all, olgugi autod sugugi vanad polnud. Võiks öelda, et nõukaajal hoolega sisse harjutatud garaažikultuur kängus lääne kärude tulekuga, kuna nende jooksva remondi vajadus ikkagi tüki väiksem.

Mis muidugi ei tähenda et vastutulelikumaid vene autode remontijaid siin välja tuua ei võiks. Oleksin ise huvitatud Tartu ja Võru näidetest.
Vasta
#32

Minu kogemused on näidanud, et kui kõrval seismine probleem pole, ei ole enamasti ka üldse põhjust kõrval seista. Mul on paar "ihumeistrimeest", kelle juurde lihtsalt juppide ära viimiseks peab päevakavas tunnikese kirja panema, kuna alati kaasneb töö vastuvõtmisega ülipõhjalik seletus sellest, mis töid täpselt tegema hakatakse, kuidas, mis pinkidega, miks just neid asju teha vaja on jne. Ehk kilomeetri kaugusele on aru saada, et inimesed teevad asju korralikult ning valdavad teemat.

Samas nende "hind kliendi juuresolekul"-vendade juurest liigun kohe tagurpidi välja tagasi - mul pole mingit põhjust seista tundide kaupa töökojas ja iga mutri üle järelevalvet teostada, aga töökultuurist aimu saamiseks alguses paarkümmend minutit seisan küll. Kui töökoda on puhas, valge, tööriistad on kõik ordnungis, töömehel on naerunägu ees ning esimese veerandtunniga mingeid räigeid lollusi silma ei hakka, siis võib üsna kindlalt eemale minna, tõenäoliselt tehakse töö hästi ja korrektselt. Samas päris palju on ka selliseid asutusi, kus esiuks ja tööde vastuvõtu lett on ilusad läikivad, aga töö ise käib kuskil pimedas niiskes ja kitsas urkas tööriistahunnikute ja sodikuhjade vahel, samas hind on ikka sama "läikiv" - ilmselgelt hoitakse sellises putkas ka kõige muu arvelt hästi kokku.

Vaevalt et teema aluseks olev probleem reaalselt selles GAZ-is on, pigem ikka tuleb ridamisi peldik-asutusi läbi käia enne kui selle õige ja hea leiad. Ja minu arust see polegi nii oluline, et töömees oleks kursis konkreetse margi ja mudeliga, või üldisemalt "vene autodega" - mõtlev inimene suudab üsna kiiresti endale need mõned spetsiifilised asjad selgeks teha ja enamus asju on siiski "lääne autodega" sarnane. Samas mõtlemis- ja kohanemisvõimetul indiviidil on koguaeg "veri higi ja pisarad" ning loe või raamatust protseduur ette, ta oskab seal ikka midagi ära vussida.
Vasta
#33

teemaalgataja võib minu poole pöörduda, meie töökojas saab igasuguseid asju remontida, ehk see kes maksab tellib ka muusika, üldiselt tegeleme kaasaegsete autodega, aga kui kliendil vaja siis saab ka vanema tehinkaga hakkama (näiteks ühe sigull 03 uuendasime tehnika poolepoolt, arve tuli ca 2000 euri + teist samapalju keretöö(värvimine nii seest kui väljas, keevitust polnud vaja))[/u] ehk kui vaja, saad PS, asume tallinnas
Vasta
#34

(17-06-2013, 14:15 PM)supp Kirjutas:  teemaalgataja võib minu poole pöörduda, meie töökojas saab igasuguseid asju remontida

Soojendan teema korraks üles, et siin avalikkuse ees ja kõva häälega tänada Ksf! Supp'i (ning kompanii "Autoasi" Mustjõe tn. tiimi) (Tasuta reklaam Wink ). Olin siiani noori poisse (-mehi) vene tehnika remondi osas peljanud/umbusaldanud ning otsinud vanakooli jörsse, nüüdseks suhtumine täiesti vastupidine. Töö kiire ja korralik! Tänud! Cool
Vasta
#35

mina tänan, noored on ka siinmail väga hakkajad, ning meil ikka remonditakse autosid, mitte ei vahetatta detaile, eks vanaauto tekitab ka ühtjagu elevust töökojas
Vasta
#36

Kuule lihtsalt nii palju ütlen, et kui see on sama 69, mis Sergei ja Andres juba kolm nädalat keevitavad (lahtivõetud kollane kere), siis ma ka ei imesta, miks seda keegi ei tahtnud tegema.

On ikka auto, mida varasemate keevitustöödega päris persse keeratud, ütleme ikkagi sõnad nii nagu on.



Üldiselt, aru ma ei saa, probleemist, 69 GAZ on üks meeldivamatest vana aja jeepidest, varuosi on lademetes, lihtne, kergesti juhitav.
Mootor võiks Volga oma olla ainult.

Varuosi on lademetes, ning ega vene varuosade kvaliteet on tõesti kõikuv, aga üldiselt, mitte nii hull, nagu siin kodanikud maininud.

Ega need lääne autod, samas vanuses väiksem hirm ei ole. Ainult et kirjandust, varuosi, oskusi kordades vähem, kui vene autode puhul.

Vana lääne autode varuosad maksavad ikka tublisti 5-10 korda rohkem. Uued (new old stock) varuosad ikkagi ulmelise hinna.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#37

(31-08-2013, 01:03 AM)denis23 Kirjutas:  Vana lääne autode varuosad maksavad ikka tublisti 5-10 korda rohkem. Uued (new old stock) varuosad ikkagi ulmelise hinna.

Ega varsti jõuavad veneauto osad samasse kategooriasse, vaid aja küsimus.


Vasta
#38

(31-08-2013, 01:03 AM)denis23 Kirjutas:  Kuule lihtsalt nii palju ütlen, et kui see on sama 69, mis Sergei ja Andres juba kolm nädalat keevitavad (lahtivõetud kollane kere), siis ma ka ei imesta, miks seda keegi ei tahtnud tegema.

Kui pead silmas selle teema alustamist ajendanud autot, siis ei, see ei ole seesama. Kollane (liivakarva) muidu küll. Mina vuran enda omaga juba tubli nädalajagu mööda Tallinnat. Rolleyes
Vasta
#39

Irw. Kas on asi minus,et ma lihtsalt ei saa teema püstitusest aru.

Ma eeldan kui inimene omab NSV aegset autot siis see on rohkem tal hobiks mitte aga igapäeva liikuriks. Kui juba ise oled huviline ja tahad miskit taastada miks mitte ise võtmed kätte võtta ning remontima asuda? 90% tehnikast on kodus remonditav va keretööd kus on vaja esmane üritamine võib väga jubeda tulemuse jätta.

------

Asja reaalne pool on,et NSV sõiduki keskmine omanik eeldab kuna auto on vana ja odav siis selle remont on lihapiruka hinnaga. Uutel B varuosadel hinnaerinevus puudub kuigi jah vidinaid on vähem ning kasutatud varuosad on kilohinnaga.

Töötunni hind ei sõltu ju mis marki autot tehakse ja mida vähem levinum seda rohkem kulub ka aega auto defekteerimise,varuosade otsimise,remondi jm peale.

Ise vahepeal remontisin NSV aegseid mootorattaid ja nende varuosade kvaliteet oli ülikehva. Eks neid kuskil stepi muldonnis valmistati kui 30a vana orginaal tihend pidas paremini kui krõbeda hinnaga uus. Tihti kohtasin ka eriti kolvirõngaste puhul seda,et uued rõngad on roostes. Varuosade saadavus ka siuke,et ühe jupi saad Tlnast ning teise järgi mine Tartusse/Võrru.Vaevalt NSV autode puhul olulist vahet on.Liidu aegset varuosad on hea kvaliteediga aga nüüd puudub ju kontroll ning iga jumala sepp vorbib neid!!!

----------

Lihtsam oleks hädalistel ära mainida mis tööd konkreetsemalt teha on vaja.

Ise teenin igapäeva leiba väikemootorite(bensiin,diisel) ja ehitustehnika remondiga ning seetõttu saan aru kui töökojad pole huvitatud mingite harulduste parandamisest.Liiga palju aega kulub sellepeale mida üldjuhul ei taheta kinni maksta.
Vasta
#40

Üldiselt Gravity jutt õige, välja arvatud see lihapirukavärk. Nimelt kirjutab algataja seitsmendas postituses, et hinna üle virisemine pole talle isegi mõttesse tulnud.
Ja muidugi sõidavad uunikumidega ka need inimesed, kes pole elu sees käsi õliseks teinud.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 13 külali(st)ne