Miks veepumbad imevad ainult 8-9m sügavuselt?
#41

(10-07-2013, 12:57 PM)Daff Kirjutas:  ...
Kas hüdrofoor jõuab nii kaugelt vee ülesse imeda?
Kas imemisel on tähtis ainult kõrguste vahe, või mängib rolli ka trassi pikkus?

Ei.
Kindlasti.
Sad

Lihtne lahendus: Malõš hüdrofoori toitma...Toungue

Mõni elektriks võiks kommenteerida, kas kondekaga annaks käivitusmomenti parandada sedavõrd, et juhtmeke jaksaks hüdrofoori käima tõmmata.
Vasta
#42

(10-07-2013, 19:24 PM)v6sa Kirjutas:  Mõni elektriks võiks kommenteerida, kas kondekaga annaks käivitusmomenti parandada sedavõrd, et juhtmeke jaksaks hüdrofoori käima tõmmata.
Ei.
Antud juhul ei ole tegemist alalisvoolumootoriga, mille käivitamisel tekkivat pingelangu tõesti kondekaga siluda annaks.
Vahelduvvoolumootoritel on kondekas faasinihke tekitamiseks.
Vend Karvik tunneb pühakirja kõige paremini. Las parandab kui midagi valesti... Smile

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#43

Aga kui n.ö. kondekas on nii võimas et suudab mootori käivitada ja juhtmest tuleb niipalju peale kui tööks tarvis -

Oletame et pump on 12V ja pumba käimalöömiseks saab kasutada tavalist autoakut? Ja tööks vajalik tuleb juba läbi juhtme. Ja pumba jõudeolekus laetakse akut?

Jah jah, tegu on pelgalt teooriaga ja lisavidinate vajalikkus nulliks kauge kaarega ära selle raha mis on kokku hoitud uue kaabli ostmise pealt...

Aga minu loll pea ütleb et reaalselt oleks juhuste kokkulangemisel selline asi võimalik...

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#44

Veel üks teoreetiline võimalus: Selle pika ja hädise liini ühte otsa tuleks paigaldada trafo, mis tõstaks liinipinge kõrgemaks ja teise otsa analoogne, kuid vastupidise toimega. Nii mahuks peeneks jäänud liinist suurem kogus energiat jõe äärde tööd tegema. 220v. ja 6 amprise tarbimise asemel näiteks 440v ja 3 amprit. Projekti jääks piirama trafode leidmine/valmistamise finantseerimine ning kaabli ülelöögipige taluvus.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#45

(10-07-2013, 18:40 PM)Basilio Kirjutas:  Mismoodi ta siis "võimendab"? Minu arusaamist mööda imiteerib seoke paak vaid põhjaklappi. Ehk siis ei lase trassist vett tagasi veekogusse valguda kui pump seisab. Käivitusmomendil on ka ehk pumbal kergem imema hakata.
Seetõttu oligi "võimendi" jutumärkides.Wink
Aga abi tast oli.
Vasta
#46

(10-07-2013, 23:30 PM)Wiki432 Kirjutas:  Veel üks teoreetiline võimalus: Selle pika ja hädise liini ühte otsa tuleks paigaldada trafo, mis tõstaks liinipinge kõrgemaks ja teise otsa analoogne, kuid vastupidise toimega. Nii mahuks peeneks jäänud liinist suurem kogus energiat jõe äärde tööd tegema. 220v. ja 6 amprise tarbimise asemel näiteks 440v ja 3 amprit. Projekti jääks piirama trafode leidmine/valmistamise finantseerimine ning kaabli ülelöögipige taluvus.
Teoreetiliselt on asi õige. Praktikas on teadmata kui palju pinget selle vana ja hädise liini isolatsioon kannatab. Muidu võiks 5kV-ni ka üles ajada! Big Grin
Ehk a la naabrist parem. Isiklikku kõrgepingeliini igal talumehel ette näidata ei ole!

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#47

No ma ei tea. Kas odavam ei oleks uus kaabel vedada? Oleneb küll pinnasest aga kui tegu on maaga, kus midagi ei toimu ja labidas peale hakkab siis piisab ju labidaga visatud madalast kraavist. Peaasi, et kaabel maapeal ei oleks. Mingid trafod ja mõllud ning lõpuks lööb ikka kaabel läbi ja tuleb uus panna.
Vasta
#48

Tänud kaasamõtlejatele. Vanasti oli selle hädise kaabli otsas KAMA (0,4 Kw) pump mis töötas nagu mühiseb aga 800W hüdrofoor on palju. Võib olla ka et juhe on vigane. Ja teiseks, asi pole mitte niivõrd juhtme vedamises või hinnas, lihtsalt tekkis mõte, et kui hüdrofoor on mõeldud ka imema, siis miks mitte üritada ja lasta tal imeda. Võtmesõnaks võiks olla mugavus.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#49

Kui tootlus pole peamine, siis on 400 W hüdrofore ka olemas.Omal pumbamajas selline toimetamas.
Vasta
#50

Vanasti pandi eit ämbrite ja kaelkookudega vedama. Vat see on mugavus! Big Grin
Nüüd hakkavad sindrid kohe lõugama kui kraani keerates vesi ise tuppa ei karga.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#51

(10-07-2013, 13:29 PM)nunu Kirjutas:  Kui juhe 1,5 mm2, siis tuleks säästulahensdusena kõne alla riputada jõkke vene vibropump (Malõš, Harkiv jne). Tootlikkus küll väike, aga paar vihmutit toidab vast ära. Paned ööseks jooksma, hommikul tõstad vihmuti ringi, ega jõest vesi otsa lõpe Cool


Jõest vesi vast otsa ei lõppe, Malõss pigem lõppeb hommikuks otsa... Wink

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#52

Kui 800w hüdrofoor juba olemas on, siis ehk kannataks olemasoleval võimsust alla keerata? Jõe ääres erilist imemiskõrgust vaja pole, nii et mine tea, ehk isegi piisaks. Ise olen kunagi ühte ventilaatorit tavalise valgustusele mõeldud dimmeriga (türistoride baasil??) reguleerinud. Mõned kannatavad kuni 1000w, ehk töötaks hüdrofoori mootoriga ka? Eriti vinge oleks muidugi elektroonile vidin, mis pärast käivitusmomenti võimsuse uuesti põhja keeraks (pingelangust ja taastumist arvestades näiteks).
Vasta
#53

(11-07-2013, 19:30 PM)mlsluik Kirjutas:  
(10-07-2013, 13:29 PM)nunu Kirjutas:  Kui juhe 1,5 mm2, siis tuleks säästulahensdusena kõne alla riputada jõkke vene vibropump (Malõš, Harkiv jne). Tootlikkus küll väike, aga paar vihmutit toidab vast ära. Paned ööseks jooksma, hommikul tõstad vihmuti ringi, ega jõest vesi otsa lõpe Cool


Jõest vesi vast otsa ei lõppe, Malõss pigem lõppeb hommikuks otsa... Wink
Kui ikka üleni vee all on (jahutus!), siis peaks ühe hooaja ikka vastu pidama, aga jah, eks ta kulumaterjal on.
Mu naabrimehel oli noid vanasti 2 tükki, üks kaevus teine mähkimisel... Toungue
Vasta
#54

Nüüd kui suvi läbi, jõudis ka vesi jõest aiamaale. Aga kohe tekkis uus mure. Peab kiikama kogu aeg kuna tünn täis saab ja siis pumba oma käega välja lülitama. Kuna kasutusel on pool hüdrofoori (800W) ,ehk ainult pump ja mootor ilma paisupaagita, siis selgus, et 2000l jutti see mootor ei kannata pumbata. Läheb liiga kuumaks.
Mõtlesin panna mahutisse nivoo lüliti.
Andke nüüd targemad hüva nõu kuidas seda oleks tark teha ja millist lülitit kasutada. Internettis on nii lai valik, et mul jooksis juhe kokku sellise valiku ees.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#55

Anumat nägemata jääb fantaasiaks palju ruumi.
Lihtsaim valmistada on vast ujuki ja lõpplülitiga variant. Kui saab ujuki piisavalt pika hoova otsa panna, jõuab see rakendada ka suuremaid lüliteid, mis seda pumpa otse lülida jõuavad. Aga veepind ei tohi lainetada.
Kahe lülitiga saab juba stabiilsemalt toimiva asja, lisaks on vaja ka releed või kontaktorit.
Ise teeks kontaktvarrastega ja elektronblokiga.
Vasta
#56

Lammuta mõni vana automaatpesumasin ära. Sealt saad ujukiga lüliti.
Vasta
#57

Kas selline ujuk, nagu on tühjenduspumpadel, ei sobi? Neid on ka eraldi müüa. Maksis 100 eek-i ringis.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#58

(28-08-2013, 18:29 PM)tiit Kirjutas:  Lammuta mõni vana automaatpesumasin ära. Sealt saad ujukiga lüliti.
Oleneb masinast. Vähemalt osadel Samsungitel ujukit pole. Toru läheb paagist üles ja otsas on membraan. Kui vesi tõuseb, surutakse õhk torus kokku. Membraan lükkab lülitit või surveandurit(täpselt ei ole süvenenud).
Tühjenduspumba ujuk on paras saast. Uuest peast lülitab, pärast nii nagu juhtub.
Mina tegin keldrisse ise ujukisüsteemi, mis pumpa lülitab. Jupp 75mm peldikutoru, mille sisse istub 0,33l limpsipudel. Valjuka magnet pudelile kaela ja väljapoole toru seina külge herkon releed lülitama. Täpsemalt juttu Jaan Tatika teemas.
Kui on kange tahtmine siiki lõpplülitit kasutada, siis veneaegne WC ujuk on kõva kandejõuga ning jaksab oma kangi abil lülitit liigutada küll.
Kui on aga alles veneaegne paha-paha, mürgine, keskkonnaohtlik ja veel kord paha elavhõbelüliti, siis see on just sellise asja jaoks OK.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#59

Midagi taolist, nagu tühjenduspumbal on, oleks soovinud paigaldada jah. Tühjenduspumba nivoolüliti aga töötab vist valepidi See viimane on arvestatd tööle hakkama kui tünn täis saab, mul aga oleks vaja, et pump just siis seisma jääb. Nett pakub küll sama lähendusega vigureid aga info kuidagi puudulik. Tuleb poed läbi kammida ja asja "laivis" uurida.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#60

Elavhõbedakontakti peaks saama ka mõne vanema auto pagassiluugi seest.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 6 külali(st)ne