Aidake tuvastada, naiste Erenpreis või SZ
#1

Paluks spetsialistide abi margi ja aastaarvu tuvastamisel! Raami nr 178336 asub esihargi ülemise muhvi peal. Märgi neetide vahe on 70 mm. Tänud!


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
               
Vasta
#2

Läti Erenpreis või selle järglane.
Et siis pigem järglane, Punane Täht. Kuna ksf! Indreku 1941 aasta Punase Tähe nr on 179XXX, siis ka ilmselt teema ratas on juba Sarkana Zvaigzne nime all toodetud.
Vasta
#3

Nii ongi. Sellised ketirattad olid ka täiesti kasutusel.
Vasta
#4

Kas peate silmas tsiklitalli galeriis piltidel olevat ratast? Kuid sellega ju märgi kinnitused erinevad? Ühel randid märgi all, teisel märk rantide vahel.Wikipedia.ru ütleb, et enne kui Erenpreis natsionaliseeriti 1940, jõuti seal toota 182000 ratast?
Vasta
#5

(25-07-2013, 21:21 PM)eints Kirjutas:  Kas peate silmas tsiklitalli galeriis piltidel olevat ratast? Kuid sellega ju märgi kinnitused erinevad? Ühel randid märgi all, teisel märk rantide vahel.Wikipedia.ru ütleb, et enne kui Erenpreis natsionaliseeriti 1940, jõuti seal toota 182000 ratast?

Jah, peame silmas Tsiklitalli galeriis olevat ksf! Indreku jalgratast, selle ostudokumendid on olemas ja seal on kirjas ostu aeg ja tootja või mark? "Sarkana Zvaigzne", selle ratta kohta on ka siin foorumis teema. Sildi paiknemise õle pead ei viitsi murda, vb on asi selles, et naisteratastel on raami kaelaosa pikem ja vastavalt muhvide vahe suurem (kui antud juhtumi korral just vastupidi pole?).
Wikipedia.ru võib igasuguseid asju öelda, huvitav, mida ta näiteks Eesti Vabariigi Nõukogude Liitu astumise kohta arvab... Aga arvata võivad nii kalkunid ja kassid, läti Janis Seregins oma raamatus pakub koguni, et 40-nda aasta murdelisteks aegadeks toodeti Erenpreisi tehases ca 200000 jalgratast. Tegelikult on ka neile see asi segane aga ksf! Indrekul on asja kohta (jalgratas nr 179XXX) dokument! Jällegi ei vaevu ma neid sildikinnituste vahesid sealt teemast ega mujalt praegu otsima aga Indrek võiks asja kinnitada või vastupidi.
Fakt on, et see ratas on kas Erenpreisi tehasest või selle natsionaliseeritud järglasest - Sarkana Zvaigznest tulnud, teised lätlased nii suure toomismahuni ei jõudnud ja ka raamid olid teistsugused.
Vasta
#6

Kui juba pall siiapoole visati, siis noogutan takka! Mingit asjaolu, mis Kassi diagnoosi ümber võiks lükata, ei paista olema. Võimalik, et lenks on vahetatud ning kuigi sadulat pildilt hästi ei näe, tundub see hilisem olema. Ülejäänu tundub kõik õige. Esimeste muhvide vahekaugus on reeglina naisteratastel oluliselt pikem (niisamuti ka esikahvli vastav pulk), nii et sildiaugud tunduvad OK olema.
Samas... samast ajajärgust naisterattaid polegi varem näinud. Kui palju sõjaajal ikka naisterattaid toodeti, rohkem ikka meestekaid ning potentsiaaliga vajadusel kogu toodang rindele saata. See asjaolu annab antud komplektile pisut väärtust juurde.
Vasta
#7

Sadula peal on mõlemal pool ovaalsed templid, kuid mina sealt midagi välja lugeda ei oska. Aimatav ehk oleks teadjale. Erenpreisi arvasin oma amatööri otsimise peale kah olevat, kuigi väga kindel polnud. Suurem küsimus oli aastaga. Vabandust, kui kedagi ärritama juhtusin.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta
#8

Ei paista keegi ärritatud ega erutatud olema, näiteks Kass on rahulik ja külm nagu koera nina!
Sadul on ilmselt nõukogude aegne, Tuula naha ja kingavabriku Toungue toode vb.
Ja ratas võib olla ka 1940-nda aasta toode, kuigi Euroopas juba sõda käis ja olukord oli pinev, veavalt et see niiväga Lätis naisterataste toodandut meeste rataste kasuks vähendas aga eks mahud tõenäoliselt kahanesid küll veidi?
Tegelikult oleks ikkagi huvitav selgitada, kas see ratas on valminud Erenpreisina või Sarkana Zvaigznena. Seda sildiaukude asja peaks selgitama, vb GEO-l ja SZ-l olid ühe aukude vahega sildid? Minul pole kummatki ratast ega silti, keegi võiks asja täpsustada. Siis oleks meil ka selgem, millise numbriga veel miski oli ja tuli.
Teema autor võiks nüüd pealkirjale lisada, et naiste Erenpreis või SZ, oleks foorum selgem ja keegi võiks infot lihtsamalt leida.
Vasta
#9

41 aasta ostukviitung ei pruugi ju tähendada et see ratas on toodetud samal aastal. Võis ju olla toodetud veel Erenpreisina. Ehk ei tohtinudki müües enam vana kodanlikku nime kasutada, oli ju tehasel siis juba "uus ja uhke" nimi?
Vasta
#10

(26-07-2013, 20:48 PM)eints Kirjutas:  41 aasta ostukviitung ei pruugi ju tähendada et see ratas on toodetud samal aastal. Võis ju olla toodetud veel Erenpreisina. Ehk ei tohtinudki müües enam vana kodanlikku nime kasutada, oli ju tehasel siis juba "uus ja uhke" nimi?

Olen isegi selle üle mõelnud, isegi sellise variandina, et vb toodeti Erenpreisi nime all tõesti vene wikipedias toodud 18XXXX numbrini, pärast pööret pandi laojäägile uued sildid jne... Aga arvan, et nii see ikka ei olnud ja vaevalt ka Erenpreisi tehases toodetud rattale Eesti poes SZ nimi asemele pandi. Pole usutav, peale pööret need asjad veel nii idiootsed polnud, vähemalt importtoodanguga, ma arvan.
Üks imelik naiste jalgratas on ksf! Valdol - Dollar, mille arvab olevat valmistatud tehases Kiir, endine Are ja mis pärimuse järgi on ostetud 1941 koos teise omataolise meestekaga. Sildil punane viisnurk ja nimi - Dollar! Hilisemal nõukogude perioodil oli dollar ju lausa sõimusõna, kapitali kannupoiste haisev raha... aga see ei puutu asjasse.
Sinna vene Wikipediasse sai selle numbri minu arvates panna ainult hr Mjatiev ,aga veavalt et tal selle kohta pidavat infot sai olla, nõukogude perioodi kohalt on ta küll huvitavaid andmeid avaldanud mis isegi lätlastele endi jalgrattatootmise kohta üllatusena tulevad.
Asja teeb segasemaks veel siltide teema, lisaks meile tuttavamale ja "tavalisele" GEO sildile oli Erenpreisil veel vist mõni teine GEO silt ka lõpus aga vb need auguvahed olid samad kui SZ sildil ja vb oli ka seal veel erimeid. Hr Sereginsil on muuseumis rida GEO SZ Riga märke väljas ka.
Vasta
#11

Vene Wikis ongi suuremas osas nõukaaegse SZ tehase jutt, ajaloos mainitakse numbrit 182000 Erenpreisi lõpuks.
Vasta
#12

Veel ksf! Indreku SZ-st... Erenpreisi tehas natsionaliseeriti ja nimetati ümber SZ-ks millalgi augustis 1940, Indreku jalgratas on ostetud 12.06.41. 1940-ndaks aastaks oli GEO tõusnud Läti suurimaks jalgrattatootjaks, aastas toodeti ca 40000 jalgratast. Teema jalgratta ja Indreku 12.06.41 ostetud rataste numbrite vahe on 1437. Eesti mõistes küllalki suur vahe, GEO toodangumahtu arvestades väike. Ja et jalgratas tol ajal oleks kusagil seisnud alates augustist 1940 kuni juuni 1941 (isegi eksportimisel Lätist Eestisse) ei ole vast eriti tõenäoline. Sõjaärevuses/ootuses, eriti vene rubla tulekuga püüti vist raha rohkem asjadeks vahetada, ma küll kindlalt väita ka ei julge.
Indrek võiks mõõta või teatada siia ka oma ratta sildiaukude vahe, ei hakka kusagilt silma. Kas on sama mis teema rattal?
Vasta
#13

Mõõdan, kui ligi saan. Kas mittekroomitud kahvliotsad ei või jutustada sõjaajasaatusest? Erenpreis oli edev ja läikiv masin, tehasel oli juba ammu enne sõda kroomimississeseade ning eeldaks, et kahvliotsad (nii esi- kui tagu-) võiksid vannist läbi lastud olla. Aga vb kõik ei olnud ka?
Vasta
#14

Keerutan veel veidi nende erenpreisi naisterataste jms ümber...
Näiteks hr. Seregins on õelnud, et suurimate numbritega erenpreisid, mida ta on näinud on 190XXX - 220XXX. Kuidas seada täpselt mõista, ei tea, vahemik on ju 30000 või rohkem. Ilmselt peab silmas, et on näinud erenpreise numbriga 190XXX ja 220XXX. See ei sobi ei vene wiki ega ksf! Indreku infoga kokku.
Huvitav on veel fakt, et pealesõja SZ-d jätkasid erenpreisi raaminumeratsiooni kasutamist. Vene foorumis on veidi juttu omapärase viimistlusega naiste SZ-st nr-ga 342111. Nikeldatud kahvliotstega, kahvaturohelise sini-kollase triibustikuga
http://velo.borda.ru/?1-0-15-00000261-000-75-0
hr Seregins pakub, et võiks jääda aastasse 1948.
Mõned sildid ka tema kogust
http://oi56.tinypic.com/k53nug.jpg
pildile pole mahtunud see "tavaline" erenpreisi silt ja vb veel mõni variant oli?
On olemas 1939 aasta erenpreisi kataloog ja veidi aega tagasi rappisin ühte ksf! Illi123 naiste erenpreisi raami, ei mäleta, mis raami nr oli, vb hoopis SZ. Seda "Riga"-tüüpi raami hakkas erenpreis kasutama vist ka alles 1939 vms, Illi123 vist nii väitis?
Riia muuseumis on (oli?) ka üks hiline naiste GEO väljas, kusagil on mul mõni pilt ka aga ei midagi informatiivset. Türil sõitis ka millalgi üks lõpuotsa naiste GEO... Sellised seosetud faktid veel Teile teadmiseks.
Vasta
#15

(25-07-2013, 21:21 PM)eints Kirjutas:  ... enne kui Erenpreis natsionaliseeriti 1940, jõuti seal toota 182000 ratast?

Jah.

Enne Idakampaania algust 1941.a suvel (mil Erenpreisist oli saanud juba Sarkana Zvaigzne) ületati juba 200 tuhande piir. Minu erakogus on olemas sõjaeelne jäänus raaminumbriga 209XXX.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#16

Kakoi "Jah"? Kuidas Sinu jäänus numbriga 209000 kopikatega kinnitab väidet, et enne natsionaliseerimist jõuti toota 182000 jalgratast? Ja kuidas Sa määratled oma jäänuse tootmisaega? Kas sel on säilinud SZ viitavaid disainielemente - embleeme?
Kuidas Sa seletad ksf! Indreku SZ nr 179xxx ostudokumenti aastast 1941suvi?
Vasta
#17

Lisan veel mõned GEO sildivariandid hr. Sereginsi kogust. Seal ka Latvijas Zvaigzne - Läti Täht, ilmselt sellest ka hilisem nõukogude aegne Punane Täht
http://tinypic.com/view.php?pic=2n64x9j&s=5
ja 3 naisteratta mudelit Erenpreisi 1939? aasta kataloogist
http://tinypic.com/view.php?pic=1548xkz&s=5
http://tinypic.com/view.php?pic=29f6l4k&s=5
Vasta
#18

Läti velomuuseumist vastati, et 1940 toodetud. Ei öeldud ka, et oleks toodetud SZ -na. Küsisin Erenpreisi raami kohta ja seda ei lükatud ka ümber.
Vasta
#19

Tere.
Kunagi ammu ammu küsisin selle teema all naiste jalgratta raami kohta. See on mul alles siiani ja hakkab ajapikku mul siin jalgu jääma ja võtab lihtsalt ruumi. Kas keegi on selle omandamisest huvitatud? Kas sellel on üldse mingisugust väärtust? Või on lihtsalt ära kinkimise rõõm!?
Vasta
#20

Väärtus on vanaraua hinnast kõrgem aga ei midagi erilist. Mõnikümmend eurot on lagi. Ehk rattamuuseum on huvitatud
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne