(18-09-2013, 15:04 PM)Mossemees Kirjutas: Ilus rahvusromantiline lootuste aeg oli. Mis on tänaseks saanud, näeme isegi. Hoopis hirmutavam on mõelda teemal: "täna 25 aasta pärast". Kui elu samas vaimus jätkub, on selleks ajaks suuremad linnad ilmselt detroidistunud, väiksemad asulad aga meenutavad tänast Pripjatti.
25a tagasi oli au siia ilusale põhjamaale oma jalg maha panna ja esimesed sõõmud õhku sisse hingata...
Tänasel päeval näen tulevikku hoopis teisest küljest kui austatud ksf Mossemees, eesti on 20aastaga suutnud jõuda kaugemale kui teised meie saatusekaaslased, eestis on võimalusi tohutult ning meil on õnn elada avatud maailmas. Oleme maailmakodanikud, tahad sööd hommikust londonis Ramsey River restos, tahad lähed õhtul Pariisi teatrisse, järgmine päev oled juba lõunaks eestis ja sõidad praamiga saaremaale ilma et keegi kobiseks... Ja kui soovid seda kõike teha siis kurat, pange foorum ja Facebook vaheduseks kinni ja ning võtke jalad perse alt välja, häid töökäsi läheb pidevalt vaja kes suudaks ka oma peanupuga natuke mõelda, mitte kurta hommikust õhtuni kui kehv kõik on. Tuleb siis järelikult ise paremini teha kui antud olukord ei sobi.
Aga ei, muretsete ainult et täna head ilma hoiaks! NO99 lavastus "Ühtne Eesti suurkogu" tabab siinkohal naelapea pihta. Miks te kurat ei tule tänavale oma meelt avaldama kui vaja? Vehin nagu loll üksinda...
Foorumis on kõva arutelu vanatehnika teemal, päris elus aga ei kuule ega näe seda keegi mida öelda soovite...
Tööd ei ole, noo mida kuradit. Sel juhul peab küll kurt-tumm pime kätetu lombakas olema... Kui tööandjat nuumata ei soovi siis tuleb ise paremini teha. Ettevõtlusega tegelemine reeglina asukohast ei sõltu, edukaks saab ainult paindliku ja avara silmaringiga kodanik.
Tahan oma jutuga jõuda sinna et MULLE EESTIS MEELDIB!
Eesti on väga ilus maa ja siin elab väga muhe rahvas, iga viljakas maa sisaldab alati ka törts sitta aga mis sellest, ongi huvitavam!
Meil on veel palju puhast õhku, selget vett ja puutumata loodust, jätamegi selle nii. Teate kui mõnus on varahommikul päiksetõusu ajal mõne rabajärve ääres hommikust süüa ja lihtsalt olla... Valik on suur, pea 1400 järve ja teine samapalju saari, meid mahub siia palju. Mahuvad ka need 30% meie seast kes veel eesti keelt ära pole õppinud...
Erinevus rikastab... mingil määral. Kui võõras võim meid nii tihti nu&&¤d poleks siis meenutaks meie vaime areng ehk rohkem põhjanaabreid...
Olen ikka püüdnud mõelda et iga asi on milleski hea.
Ei tasu sajakonna poliitiku ja mõttetute muiduleivasööjatest riigiametnike ning niisama ülavpeetavate pärast nüüd oma kodumaad vihkama hakata...
Niikaua kui teid keegi ei kuule ei muutu miski paremaks... Tuleb teha häält, ja seda tuleb teha kõvasti.
NL ajastu lõppu ma muidugi ei mäleta, meie oma riigi algusaastaid aga küll.
Vanaema viidi hommikul koos aiasaadustega turgu, isa töötas hommikust õhtuni, kui kaugelt nägin jumzi kodupoole tulemas jooksin vastu, eks ikka selleks et sõita saaks...

Alati ei jõudnudki ära oodata...
Oli raskemaid aegu, suhkruleib oli viimasepeal maiustus... Kõik ikka selleks et tulevik helgem oleks. Nüüd võid lubada head ja paremat, kõik aga on tulnud higi, valu ja raske tööga. Niisama ei anta midagi...