[meli666]

Kuna talv tuleb vägisi peale, siis sai poest toodud 30m 5mm tavaketti ja ketid ratastele ära tehtud.
Otsustasin, et originaalratastele ketti ei tule, vaid otsisin kuurinurgast välja MB1 motobloki veljed koos rehvidega. Need siis väiksema rehvimõõduga- 5-10 originaali 6,25-10 vastu. Valik langes motobloki ratastele just seetõttu, et need kitsamad ja vast pressib siis paremini keti jää sisse.
Siiski said ketid nii laiad tehtud, et saab ka originaalratastele panna, küll aga peab neid natuke pikendama.
Esimesena läksid motobloki veljed treipinki. Keskava sai suuremaks treitud, samuti sai uued poldiaugud puuritud.
Järgmiseks sai hakatud kette meisterdama.
Ketitüübiks valisin redeli, kuna see lihtne teha.
Esimene katsetus valmis.

   

Kette tundus kuidagi harvalt olema. Mõtlesin, et äkki kõval pinnasel hakkab keksima nagu kits, üles alla. Samuti, äkki ikka parem, kui kett kratsib kogu aeg maapinda. Mitte ei pea ootama, et millal tuleb järgmise lüliderea kord masinat edasi liigutada.
Niisiis, sai lisatud veel vahele kette juurde.

   

Eelnevatel piltidel ei ole veel ketilülid kinni keevitatud, kuid hiljem sai see tehtud.
Originaalrehv võrreldes motobloki kettidega rehviga. Kõrguselt ja laiuselt suht samad.

   

Uued jalavarjud all.

       

Natuke sai ka proovida libedal pinnasel. Originaal siledate rehvidega ei tahtnud tasapinnalise maa pealgi liikuda, kettidega teine tera. Muidugi, eks näis, mis laus jää peal saama hakkab, pluss veel õue peal olevad kuplid. Praegu on ju selles suhtes hea, et keti pressib otse pinnasesse.
Kui jää peal ikka liikuda ei taha, siis tuleb osta nagadega jääketid.
Möödalaskmistest ka. Redel kett pole päris hea. Tekib üks viga, mis näha pildilt.

   

Nimelt "redeli pulgad" mõnes kohas liiguvad üksteisele selga ja ikkagi jääb mõnesse kohta tühik ehk rehv puutub vastu maapinda. Võibolla see rohkem minu kiiks ja vahet pole. Aga meeldiks, et asi oleks ikka ühtlane ja visuaalselt ilus vaadata. Võibolla oleks saanud asi parem, kui oleks valinud ääreketid hästi lühikese sammuga.
Mõte oli ka rehvi keskringjoont mööda ümberingi panna üks pikkikett. See takistaks üksteisele selga jooksmist ja tühikute teket, samas jälle puujuure taha jälle vist ketid nii hästi enam ei haaku.
Aga eks vaatab, kuidas nad üleval peavad. Kui aega saan, siis vast teen veel " redeli pulki" tihedamaks, sellega saaks ka tühikute tekkimist ära hoida.
Järgmiseks hooajaks tuleb aga harvesteri kettidelt snitti võtta. Rombikujuline muster on vast ikka kõige parem. Või siis teine variant tundub ka suht ok.

       

[ahtos]

Lase mõnel (kalevipojal)Biltemast tuua ma kasutan sealt pärit kette MTZ 05 ja ka autol on pagassis vahel komplekt kaasas,kui Peipsil käin.Hinna ja kvaliteedi suhe paigas.

[mlsluik]

Lase mõnel (kalevipojal)Biltemast tuua ma kasutan sealt pärit kette MTZ 05 ja ka autol on pagassis vahel komplekt kaasas,kui Peipsil käin.Hinna ja kvaliteedi suhe paigas.

Kuna kõik eelnevad aastad oled kaasfoorumlastele Biltemast kette vedanud, siis võin seda tänavugi teha. Saatke rehvi mõõt ps-i ja järgminese nädala lõpupoole tulen soome kaudu eestisse, tartust saab kätte. Võimalik saata ka smartpostiga.

http://www.biltema.fi/fi/Autoilu---MP/Au...kpl-37122/

[Romka]

Sai siis endale ka ET-1,5 ära muretsetud.



.........

Jäi ette üks kullinokkade poolt lömastatud kandiline isend. Seerianumbri järgi siis 84 isendit noorem. Ainuke vahe, et ühe mudel on ET-1,5-02 aga teisel ET-1,5-01.
Mootor oli peal uuema tüübi õhupuhasti ja allpool asuva õlivardaga (vanal on varras üleval suure keeratava korgi see) UMZ-5A. Kahjuks igatepidi kõver, et päästma hakata. Isegi veoalus täiesti käkras.

[meli666]

Tänu ühele kaasfoorumlasele, jõudis minuni täna kauaigatsetud pidurimehhanism. Nüüd parem kohe õiendada siin mägise kupli peal, muidu pidi puuhalgu rattale ette panema.
Selline siis ta on.
   
Natukene liigendite määrimist ja külge ta saigi. Käsipidurilink ka inseneride poolt välja mõeldud.
       
Hakkab ka huvitama see jalgkäivituse süsteem.
Praegu on olemas selline vändamehhanism.
   
See peaks käima vist tuulekoja kattepleki poltide alla? Aga edasi on mul järgnevad asjad puudu.
Kas sinna lõhega käivitustoru külge käib siis mingi hammasratas? Ja kuidas on lahendatud selle pöörlemine seal toru küljes, kas põrkmuhvi või mingi pendiksi põhimõttel?
Keegi kunagi Võru kandist pakkus mulle komplektset süsteemi. Kui veel alles, siis oleksin huvitatud.

[meli666]

Zidi mootoril mingi imelik vigur küljes. Süüteküünlad lähevad millegi tõttu läbi. Mõnega saab teha ainult paar käivitust ja siis sümptomid järgmised.
Käima tõmmates lööb valget tossu õhupuhastist välja, mõned potsud ka teeb. Tagasi ei löö. Suure kakkumise peale saab vahel käima ka, aga mingit jõudu pole.
Algul sai kohe noore ja rohelisena remondiring tehtud. Karburaator ja süütemäng mõlemad laiali, korralikult puhastatud kuivatatud ja kokku tagasi. Aga see viga jäi.
Peale uue süüteküünla panemist mootor aga töötab jälle ilusti. Kuni siis järgmise korrani. Ja see täitsa kaootiline, kuna jälle viga tekib.
Originaalis ette nähtud М18-У süüteküünal. Seda aga pole kusagil müügis näinud. Praegu kasutusel A-11 küünlad.
Kuna peal see uuem Zidi versioon, УМЗ-5А. Siis sellel see tavaline süüteküünla keere ja sobiksid kasvõi näiteks vast muruniiduki, traktori küünlad?
Või keegi äkki oskaks konkreetselt kogemustest mõnda marki välja tuua?

[Romka]

Mul vanemal mootoril jämedam küünal aga see tegi korra sama nalja. Töötas ilusti, suretasin välja ja peale seda enam käima ei saanud! Säde kadunud. Panin teise suvalise vana küünanässaka peale ja sellega asi siiani korras.
Äkki on sama teema, nagu vanasti öeldi Gaz-53 kohta, et kui korralikult mootor kuumaks ei saa, siis lähevad küünlad rikki. Mõned korrad niisama õuepeal korraks käivitada ja ongi varsti osad küünlad nässus!

[meli666]

Kuidas peaks lähenema Zidi mootori karburaatorile, et saavutada korralik tühikäik? Pöörded kipuvad praegu pendeldama.
Karburaatoril küljes kaks reguleerimiskruvi. NR1 kaudu tundub, et saab reguleerida õhukogust. Sissepoole siis teoreetiliselt segu rikkamaks ja väljapoole lahjemaks?
NR2 siis tundub vist olema tühikäigu jaoks?
Aga mille jaoks on vaja NR3 asuvat nagu teist õhuklappi? Selle täitsa kinni keerates tühikäik ilusti viisakalt olemas. Aga samas siis ei saa ju enam gaasi anda ja pöörete regulaator samuti ei toimi.
Iseenesest PD-10 käivitusmootoril suht sama karburaator tundub olevat. Sellel samuti see teine õhuklapp.
   

Teine mure ikkagi külm. Ei taha aidata see automaatkasti õli ka. Tahtis siin kõvemate külmadega saada tõsisemat tõmmet nöörist, et käima saada. Olgugi, et mootori soojendasin ette vabal reduktori käigul.
Mõtlesin, et mootorilt siduritekasti minev kettülekanne tuleks asendada kiilrihmülekandega. Selliselt saaks sinna vahele siduri. Ehk siis külmaga laseb rihma pinguti vahendusel nõrgaks ja asi peaks lahenema. Lisaks ei ole see kettülekanne seal nagunii kõige parem, pöördeid omajagu ja kett venib.
Aga kas rihmülekanne seal üldse õigustaks ennast? Üks A profiili rihm jääb vist lahjaks? Iseenesest ruumi on nii mootori kui ka siduritekasti juures. Vajadusel saaks ka kahe soonega rihmaseibid panna.
   

[Romka]

........
Aga mille jaoks on vaja NR3 asuvat nagu teist õhuklappi?
........

Selle NR3 hoovaga saad reguleerida lihtsalt gaasisiibri käiku ehk maxpöördeid. Kui selle nulli lükkad, siis pööreteregulaator ei saa enam siibri töösse sekkuda, seepärast pöörded enam pendeldama ei hakka.
Vaatan sul õhuklapp täiesti avatud asendis. Katseta mingis pooleldi või veerand avatud asendit. Ise kõrva järgi kuula, millises kõige paremini soe mootor käib. Mul pole need mootorid ükski tahtnud nö "täiskõriga" korralikult töötada. Segu jääb liialt lahjaks ning järsult gaasi andes sureb välja.

Selle NR1 poldi kruttimisest pole ma mingit mõju täheldanud.

Üldiselt nagu kogu see "venevärk" on ka see rohkem selline kõhutunde järgi seadistatav, suurt loogikat ja seaduspärasusi ei esine.

Kiilrihmadest ka. Mul üks aiatraktor oli nii tehtud (kaks B profiil rihma). Nimelt neil paar viga küljes - neil on komme libisema hakata ja veelraskem on käima tõmmata, kui ketiga veo puhul. Iseasi kui tõesti teha vahele nö sidur, mis rihmad lõdvaks laseb.
Aga jah, rihm tahab pööret saada, aeglase käiguga on libisemine sisse programmeeritud.

[v6sa]

...
Aga jah, rihm tahab pööret saada, aeglase käiguga on libisemine sisse programmeeritud.

Rihmülekande pöördemomenditaluvus ei sõltu pööretest. Sõltub kontaktpinna suurusest ja survest sellele. Ehk nõuetekohaselt pingutatud õige profiiliga rihm ei anna järele.

Iga rihma tapab kiiresti pingutamata asendis töötamine. Ning ülekantav pöördemoment langed drastiliselt, kui rihm ja rattad ei sobitu omavahel. Pole kontaktpindna, pole ka haardumist.

Emotsionaalselt tundub 10% libisemist oluliselt väiksem pööretel 2 krpm kui 20 rpm Rihma kuumutab (ja kuumus on rihma surm!) esimene oluliselt enam.

[Romka]

See oli muidugi selline teistmoodi libisemine ka - mitte selline sujuv töö ajal libisemine vaid väiksema kontaktpinnaga reihmaseib lihtsalt jäi täiesti seisma ja masin ei liikunud enam paigalt. Ja seda just Zid-i aeglasema käiguga ja niiske ilmaga, pöördeid pole ju ollagi. II käiguga seda naljalt ei täheldanud. Eks sellised aeglased ja momenti vajavad ülekanded on ikka mõistlik kettülekandele jätta.

[v6sa]

See oli muidugi selline teistmoodi libisemine ka - mitte selline sujuv töö ajal libisemine vaid väiksema kontaktpinnaga reihmaseib lihtsalt jäi täiesti seisma ja masin ei liikunud enam paigalt. Ja seda just Zid-i aeglasema käiguga ja niiske ilmaga, pöördeid pole ju ollagi. II käiguga seda naljalt ei täheldanud. Eks sellised aeglased ja momenti vajavad ülekanded on ikka mõistlik kettülekandele jätta.

Pigem on tegemist kehva rihma ja kulunud (või suisa praakseibidega), mistõttu rihma kontaktpinnast lihtsalt ei jätku liikumahakkamiseks vajaliku momendi tekitamiseks.

Hammasülekande plussiks on väga väikeste raadiuste (mille puhul rihma kattenurk jääb liig väikeseks) kasutamise võimalus. Mis juhtub just väga suurte ülekandearvude korral: väikese seibi (reeglina vedav) kattenurk jääb nii väikeseks, et see piirab momendi ära.

[meli666]

Vaatan sul õhuklapp täiesti avatud asendis. Katseta mingis pooleldi või veerand avatud asendit. Ise kõrva järgi kuula, millises kõige paremini soe mootor käib.

Mootorid vist tõesti erineva käitumisega. Mul muidu käib küll täiesti avatud õhuklapiga ilusti. Välja ka ei sure äkki gaasi andes.
Samas -20+ külmaga ka täitsa kinni panna ei tohi külmkäivitades. Peab ikka veerand lahti olema, muidu mineja ei ole.
Pendeldamisest sain täna peale karburaatori ultrahelivannis ärakäimist esialgu lahti. Tundub, et mingi kanal ikka kuskilt oli umbes.
Muidu minul see NR1 kruvi keeramine mõjutab küll mootori pöördeid.
Üldjuhul peaks vist nii olema. NR1 kruvi keerates leidsin maksimumpöörded. Siis NR2 kruvist keerasin jälle pöörded minimaalseks. Ja nii paar korda.
Eks aeg näitab, kuidas asi ennast üleval peab.
Kiilrihmarattad peaks võimalikud suured valima. Selliselt saaks läbilibisemist tuntavalt vähendada.
Suuremaks probleemiks on see, et mis profiiliga ja kui palju neid rihmu peaks olema.
Kui võtta nüüd selle järgi, et Zidil 5 HP. Mootori otsas olev reduktor teeb selle jõu esimese käigu korral 6 korda suuremaks, ehk siis 30 HP kanti.
Aga mis näiteks on A või B profiili soovituslik ülekandemoment?
Kui üldse nii saab miskit aretama hakata, võibolla asi läheb rappa...

[metsakohin]

Ei suurenda sul ükski ülekanne hobujõude ehk võimsust
Täiesti võimalik Zid-i reduktori otsast rihmaga HP-sid edasi kanda. Kõik nõukaaegsed motoplokid oli suht sarnase võimsuga ja vedu rihmadega. Spetsid räägivad siin A-st, B-st ja veel mõnest tähest. Isetegija lähtub kusagil kuuri nurgas vedelevatest rihmaseibidest ja sõltuvalt ülekantavast momendist peaks arvestama rihma seibi kontaktpinda.

[meli666]

Kõik nõukaaegsed motoplokid oli suht sarnase võimsuga ja vedu rihmadega.
Isetegija lähtub kusagil kuuri nurgas vedelevatest rihmaseibidest ja sõltuvalt ülekantavast momendist peaks arvestama rihma seibi kontaktpinda.

HP-dega läks nüüd nihu. Aga kui võtta näiteks motoblokk MB-1. Sellel ka 5HP mootor. Mootori väntvõllilt otse reduktorile ülekanne A profiili rihmaga.
Samas Zidi puhul see ei ole ju võrreldav, kuna mootoril vahel lisareduktor ja väntvõll ei vea otse siduritekasti. Vahereduktor suurendab mootori pöördemomenti, väänet esimese käigu korral 6 korda, kui jätta arvestamata ülekandekaod. Nii et ühe A profiili rihmaga siin välja ei mängi, arvestades et kaubakäru ise ka raskem tunduvalt.
Aga mis see ülekantav moment siis on?
Rihmaseibe kuurinurgas leidub, küll aga mitte täpselt ilmselt sobiva võllimõõduga. Pigem ostaks poest, aga...
Muidugi võiks minna kindlapeale ja kasutada kombaini peksutrumli 50+mm rihma, aga optimaalsus peaks ka säilima.
Samuti äkki ühe B või C profiili rihma asemel oleks mõtekas kasutada kahte A profiili rihma. Seda just peenema rihma parema paindumise mõttes, kuna rihmsidurina vaja ka asja kasutada. Et nõrgaks lastes oleks kaasavedamine võimalikult väike.

[v6sa]

...
Isetegija lähtub kusagil kuuri nurgas vedelevatest rihmaseibidest
...

Seep'se ongi - silma järgie i määra midagi. Lisaks võib aasta(kümneid) seisnud rihmal olla profiil ära vajunud või materjal muutunud jäigaks - kõik see ei paranda kestvust.

Õnnetuseks kohtab ka uute rihmade juures vandumapanevalt tihti ebakvaliteetset tööd ja materjali...

Eesti keeles on antud välja vastav raamatuke - tasub sirvida, kel häda pidamisega. Seal vastavad tabelid ja valemid olemas.

[olli]

Eesti keeles on antud välja vastav raamatuke - tasub sirvida, kel häda pidamisega. Seal vastavad tabelid ja valemid olemas.

Ehk oleks võimalik neid materjale ka siia üles panna? Olen ise mõelnud ühe väikse masina lõppülekanded rihmadega teha, et saaks mõlemat külge eraldi sidurdada... Aga mine tea kas ongi nii hea mõte, sest vääne läheb päris suureks.
Hea oleks enne teada, kas tasub üldse nii ehitada või peab kohe midagi muud välja mõtlema.

[metsakohin]

Ühe lingi lisan, ehk on abiks
Masina elemendid, loeng 13

[meli666]

Sai villand sellest originaal lahendusest, kus mootori reduktor veab ketiga siduritekasti.
Pöördeid omajagu. Kett venib ja hakkab rapsima. Lisaks ikkagi automaatkastiõli siduritekastis kõva pakasega jäi jänni. Nöörist tõmmates tahtis käsi otsast tulla. Veidike asi leevendus, kui mootori reduktori vabakäiguga sai mootor ette soojendatud. See aga eeldas mitut käivitamist, kuna mootori töötamise ajal käiku sisse panna ei saa.
   
Kettülekanne sai asendatud kiilrihmülekandega. Suurimaks eeliseks siis see, et saab rihma nõrka lasta pinguti vahendusel. Külmaga käivitab mootori ja alles siis siduritekasti vedu rihma pingutamisega taha.
Kiilrihmülekande kasutuselevõtmiseks eriti suurt tööd ette võtta vaja ei olnud. Mootori küljes oleva reduktori väljundvõlli otsast tuli ketiratas eemaldada. Asemele läks Taper Lock kinnitusega rihmaseib.
Pildil näha ka rihmapinguti. Selle asend sai valitud nii, et suruks rihma pingutamise korral võimalikult palju ümber rihmaseibi, et oleks hea haakumine. Sest tegemist ju väiksema seibiga, kus suurem oht läbilibisemiseks.
   
Alumise veetava siduritekasti ketiratta asendamisel rihmarattaga oli tööd mõnevõrra rohkem.
Originaalis siis selline, seest nuutidega.
   
Ostetud sai lihtsalt Taper Lock rihmaratas, ilma südamikuta. Ja sai treitud aste sisse, et ketiratas sisse läheks. Kinnitamiseks sai puuritud neli ava.
   
Järgmiseks sai siis ketiratas rihmaseibi sisse pressitud, kuna treitud sai õrna pinguga. Kinnitamiseks kasutasin nelja puidupolti, millel käiasin need kandid maha. Sai valmis selline asi.
       
Järgmiseks sai tehtud rihmapinguti. Pinguti sai liikuma pandud laagritele, siis ei hakka nii kergesti puksi ära kuludes loksuma. Samuti remont lihtne, vaja vaid laagrid ära vahetada. Pingutusratas ise VW/Audi 1,8 mootorilt pärit.
   
Rihma pingutamine ise toimub praegu lihtsalt vedru aasa taha tõmbamisega. Eks tuleb midagi asisemat teha.
Vedru ise ka lahja võitu, tõsisema kallakuga kipub rihma libistama.
   
Kuna asi suht värske. Siis eks näis, kuidas asi vastu peab.
Suuremad halgudeveod on ees.
Kui üks rihm jääb lahjaks, siis tuleb kaherealise rihmaseibi peale üle minna.
Õnneks veel siduritekasti ja rehvi vahel selleks ruumi peaks jätkuma.
   
Kasutasin muidu B profiili rihma.
Kui millalgi jälle aega on, siis lõppülekande ketiga peaks ka miskit ette võtma.
   
See küll käib nüüd tunduvalt aeglasemalt ringi ja sedagi ainult masinaga liikumisel.
Kiilrihm enam ilmselt siin ei õigusta, kuna jõud suured.
Mõttes on asendada need ketirattad hammasrihmaratastega. Ja pingutus teha siis silla kinnituste vahele niiöelda peiliplekke asetades.
Ainult, et mis selle hammasrihma laius peaks nüüd olema. 50mm piisav?
Lääne miskised tsiklid kasutavad ka hammasrihma vist tagaratta ringiajamiseks. Huvitav, kui lai rihm seal kasutuses on?
Seal peaks ka vist päris tummised jõud mängus olema.

[Romka]

........
Lääne miskised tsiklid kasutavad ka hammasrihma vist tagaratta ringiajamiseks. Huvitav, kui lai rihm seal kasutuses on?
Seal peaks ka vist päris tummised jõud mängus olema.

Usu mind, sa ei taha teada, mis sellised rihmad maksavad!